Eetvartti-maaijuv iiđij oppeet täälvi maŋa

Moonnâm ive mun muštâlim, ko Oulu Kaijonlahtin poođij maaijuv, mii oroi maššuumin tobbeen aainâs-uv ubâ keesi. Talle arvâlui, et raavâd ij liččii tuárvi maijui, vâi tot puávtáččij orodiđ Kaijonlahtist hirmâd kuhháá. Eetvarttin kočodum maaijuv ij oinum tälviv, mut muáddi oho tassaaš tot iiđij oppeet.

Páihálijn luándukovvejeijein lâi kullum taggaar tiätu, et maijuu kannattičij vyerdiđ veigin luovtâ sudes soojijn. Tagarijn soojijn Eetvartti lii uuccâm já puurrâm eehidpittáás majemui aaigij. Nuuvtpa muoi-uv pelikuoimijnân meridáim eelliđ keččâmin, mii maijui kulloo kuhes täälvi maŋa.

Tien ehidispeeivi muoi iän lahkin ohtuu. Kaijonlahtist pääihi alne vyerdih jo viiđâs stuorrâ kameraiguin, já lase puátih. Forgâ čiälgá, mon stuorrâ täsni Eetvarttist lii jo šoddâm. Ulmuuh pennuidiskuin puátih já maneh. Maaŋgâs orosteh váháš ááigán já koijâdeh, lii-uv Eetvartti oinum. Masa juáháš, kote vázzá lappâd, čielgâsávt tiätá, maid ulmuuh tääbbin vyerdih. Já jis ij tállán tieđe, te sun lii kuittâg motomin luuhâm loostâst Kuivasjärvi-kuávlu pegâlmâs maijust. Veikkâ kovvejeijeeh láá jo masa loves já kuuloold sevŋânškuát, te luovtâst ij vala tábáhtuu mihheen. Taggaarhân luándu kuvvim já čuávvum lii: kuássin ij pyevti tiettiđ, mii tábáhtuvá, vâi tábáhtuvá-uv mihheen. Muoi láán vuárdám suullân tijme já loopâst meridáim, et vala love minuttid jeđe vyelgeen pááikán. Lii koolmâs, eromâšávt ko čuážžu ubâ ääigi oovtâ saajeest, já forgâ lii-uv jo sevŋâd.

Nuuvt muoi meridáim, ko paifakkist kukken luovtâst itá maaijuv. Kovvejeijeeh oceh pyereeb saje olssis já kameraidis. Kiinii koijâd, mon ennuv tijme lii. Eetvartti lii kulloo maŋanâm vittâ miinuut. Amahân te maaijuv poođij kuittâg lasanâm čuovâ mield, ige tijme, já lâi ton mield aaibâs ääigild. Maaijuv puátá jieŋâ oolâ, pozáttâl jeđe porá fiskisluobbâsk viäddáá, mon tot tuállee keeppilstis. Njiäpčááttem kulloo pyereest. Riddokuávlust orroo ulmuin já kamerai repčimist maaijuv ij oro peerustmin. Mottoom ääigi maŋa Eetvartti njaggoot čáácán, vuájá váhá määđhi, ocá uđđâ purrâmuš já puátá oppeet purâdiđ siämmáá pááikán. Nuuvt tábáhtuvá vala moddii. Ko maaijuv lopâlávt vuálgá čiähásis taan peeivi, te kovvejeijeeh-uv vyelgih: ”Itten vuod uđđâsist!”.

Eetvartti-maaijuv

Koveh: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...

Nabai maid tun poorgah?

Kii tun lah? Taan koččâmušân ulmuuh läävejeh västidiđ vistig jieijâs noomáin, mii lii vissâ aaibâs pyeri tiätu uápásmemproosees aalgâst: liihân tuođâi-uv älkkeb čujottiđ tiätu...

Fastes kyele muččâdvuotâ

Čuávum Färsuolluin UArctic 2026 -kongresist postersessio, já tobbeen ohtâ poster kiddee muu huámášume. Nord Universitet -ollâopâttuv totkei Nadezda Nazarova já Hindertje Hoarau-Heemstra poster paječaalâ...

Mon ennuv ullo­sukká­paarâ kolgâččij teikâ uážuččij mäksiđ? 

Suháh láá nuuvtá Motomij sukkákođđeigijn lii majemui aigij šoddâm saahâ tast, mon ennuv sukkápaarâ uážuččij teikâ kolgâččij mäksiđ. Taan čallust mun smietâm tom, mii meerrid...