Eetvartti-maaijuv iiđij oppeet täälvi maŋa

Moonnâm ive mun muštâlim, ko Oulu Kaijonlahtin poođij maaijuv, mii oroi maššuumin tobbeen aainâs-uv ubâ keesi. Talle arvâlui, et raavvâd ij liččii tuárvi maijui, vâi tot puávtáččij orodiđ Kaijonlahtist hirmâd kuhháá. Eetvarttin kočodum maaijuv ij oinum tälviv, mut muáddi oho tassaaš tot iiđij oppeet.

Páihálijn luándukovvejeijein lâi kullum taggaar tiätu, et maijuu kannattičij vyerdiđ veigin luovtâ sudes soojijn. Tagarijn soojijn Eetvartti lii uuccâm já puurrâm eehidpittáás majemui aaigij. Nuuvtpa muoi-uv pelikuoimijnân meridáim eelliđ keččâmin, mii maijui kulloo kuhes täälvi maŋa.

Tien ehidispeeivi muoi iän lahkin ohtuu. Kaijonlahtist pääihi alne vyerdih jo viiđâs stuorrâ kameraiguin, já lase puátih. Forgâ čiälgá, mon stuorrâ täsni Eetvarttist lii jo šoddâm. Ulmuuh pennuidiskuin puátih já maneh. Maaŋgâs orosteh váháš ááigán já koijâdeh, lii-uv Eetvartti oinum. Masa juáháš, kote vázzá lappâd, čielgâsávt tiätá, maid ulmuuh tääbbin vyerdih. Já jis ij tállán tieđe, te sun lii kuittâg motomin luuhâm loostâst Kuivasjärvi-kuávlu pegâlmâs maijust. Veikkâ kovvejeijeeh láá jo masa loves já kuuloold sevŋânškuát, te luovtâst ij vala tábáhtuu mihheen. Taggaarhân luándu kuvvim já čuávvum lii: kuássin ij pyevti tiettiđ, mii tábáhtuvá, vâi tábáhtuvá-uv mihheen. Muoi láán vuárdám suullân tijme já loopâst meridáim, et vala love minuttid jeđe vyelgeen pááikán. Lii koolmâs, eromâšávt ko čuážžu ubâ ääigi oovtâ saajeest, já forgâ lii-uv jo sevŋâd.

Nuuvt muoi meridáin, ko paifakkist kukken luovtâst itá maaijuv. Kovvejeijeeh oceh pyereeb saje olssis já kameraidis. Kiinii koijâd, mon ennuv tijme lii. Eetvartti lii kulloo maŋanâm vittâ miinuut. Amahân te maaijuv poođij kuittâg lasanâm čuovâ mield, ige tijme, já lâi ton mield aaibâs ääigild. Maaijuv puátá jieŋâ oolâ, pozáttâl jeđe porá fiskisluobbâsk viäddáá, mon tot tuállee keeppilstis. Njiäpčááttem kulloo pyereest. Riddokuávlust orroo ulmuin já kamerai repčimist maaijuv ij oro peerustmin. Mottoom ääigi maŋa Eetvartti njaggoot čáácán, vuájá váhá määđhi, ocá uđđâ purrâmuš já puátá oppeet purâdiđ siämmáá pááikán. Nuuvt tábáhtuvá vala moddii. Ko maaijuv lopâlávt vuálgá čiähásis taan peeivi, te kovvejeijeeh-uv vyelgih: ”Itten vuod uđđâsist!”.

Eetvartti-maaijuv

Koveh: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

23 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá lammâšum Avelist luhottesvuođâst

23 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá lammâšum Avelist luhottesvuođâst, ko telakyermiauto kománij räjijáágárkomppania hárjuttâllâmkuávlust. Kyevtis lává lammâšum viärráht. Suoi lává tolvum Ruávinjaargâ kuávdášpyecceiviäsun. 21 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá tolvum...

Fuji-väärist lii muáttám taan ive eskin skammâmáánust

Fuji-väärist Japanist lii taan täälvi muáttám vuossâmuu keerdi eskin skammâmáánust. Brittilii almosradiofinnoduv BBC mield Jaapaan áimutiettuu lágádâs Shizuoka toimâmčyegis uáinistij muottuu Fuji-vääri čohheest skammâmáánu...

Taan ive nommâ lii Šielâ

Šielâ lii väljejum ive 2024 nommân, tieđeet Helsig ollâopâttâh. Vyeittee jienâstui Nomâttâstutkâmuš peeivij (suom. Nimistöntutkimuksen päivät) ääigi skammâmáánu 8. peeivi. Ive nommâ lii tubdâstâspalhâšume...

Laapist lieggâsub oholoppâ ko kuássin ovdil skammâmáánu historjást

Moonnâm vástuppeeivi ehidispeeivi Njellimist mittedui 12,6 cekkid, mii lii uđđâ liegâsvuotâulâttâs Laapi kuávlust skammâmáánust. Jo iđedisiijâ mittedui paijeel 10 cekkid tave- já koskâ-Laapist, mii...

Suomâ sosialdemokraatlâš piäládâh lii ain-uv Suomâ stuárráámus piäládâh

Yle koijâdâllâm mield Suomâ sosialdemokraatlâš piäládâh juátká Suomâ stuárráámus piäládâhhân. Piäláduv kyedittem lii pajanâm, já tääl tot lii 24,3 %, mii lii 1,7 %...