Eetvartti-maaijuv iiđij oppeet täälvi maŋa

Moonnâm ive mun muštâlim, ko Oulu Kaijonlahtin poođij maaijuv, mii oroi maššuumin tobbeen aainâs-uv ubâ keesi. Talle arvâlui, et raavâd ij liččii tuárvi maijui, vâi tot puávtáččij orodiđ Kaijonlahtist hirmâd kuhháá. Eetvarttin kočodum maaijuv ij oinum tälviv, mut muáddi oho tassaaš tot iiđij oppeet.

Páihálijn luándukovvejeijein lâi kullum taggaar tiätu, et maijuu kannattičij vyerdiđ veigin luovtâ sudes soojijn. Tagarijn soojijn Eetvartti lii uuccâm já puurrâm eehidpittáás majemui aaigij. Nuuvtpa muoi-uv pelikuoimijnân meridáim eelliđ keččâmin, mii maijui kulloo kuhes täälvi maŋa.

Tien ehidispeeivi muoi iän lahkin ohtuu. Kaijonlahtist pääihi alne vyerdih jo viiđâs stuorrâ kameraiguin, já lase puátih. Forgâ čiälgá, mon stuorrâ täsni Eetvarttist lii jo šoddâm. Ulmuuh pennuidiskuin puátih já maneh. Maaŋgâs orosteh váháš ááigán já koijâdeh, lii-uv Eetvartti oinum. Masa juáháš, kote vázzá lappâd, čielgâsávt tiätá, maid ulmuuh tääbbin vyerdih. Já jis ij tállán tieđe, te sun lii kuittâg motomin luuhâm loostâst Kuivasjärvi-kuávlu pegâlmâs maijust. Veikkâ kovvejeijeeh láá jo masa loves já kuuloold sevŋânškuát, te luovtâst ij vala tábáhtuu mihheen. Taggaarhân luándu kuvvim já čuávvum lii: kuássin ij pyevti tiettiđ, mii tábáhtuvá, vâi tábáhtuvá-uv mihheen. Muoi láán vuárdám suullân tijme já loopâst meridáim, et vala love minuttid jeđe vyelgeen pááikán. Lii koolmâs, eromâšávt ko čuážžu ubâ ääigi oovtâ saajeest, já forgâ lii-uv jo sevŋâd.

Nuuvt muoi meridáim, ko paifakkist kukken luovtâst itá maaijuv. Kovvejeijeeh oceh pyereeb saje olssis já kameraidis. Kiinii koijâd, mon ennuv tijme lii. Eetvartti lii kulloo maŋanâm vittâ miinuut. Amahân te maaijuv poođij kuittâg lasanâm čuovâ mield, ige tijme, já lâi ton mield aaibâs ääigild. Maaijuv puátá jieŋâ oolâ, pozáttâl jeđe porá fiskisluobbâsk viäddáá, mon tot tuállee keeppilstis. Njiäpčááttem kulloo pyereest. Riddokuávlust orroo ulmuin já kamerai repčimist maaijuv ij oro peerustmin. Mottoom ääigi maŋa Eetvartti njaggoot čáácán, vuájá váhá määđhi, ocá uđđâ purrâmuš já puátá oppeet purâdiđ siämmáá pááikán. Nuuvt tábáhtuvá vala moddii. Ko maaijuv lopâlávt vuálgá čiähásis taan peeivi, te kovvejeijeeh-uv vyelgih: ”Itten vuod uđđâsist!”.

Eetvartti-maaijuv

Koveh: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...

OpenAI taho­jiermi lii máhđu­lávt čuávdám oovtâ váddá­sumos mate­maat­lijn čuol­mâin ubâ maail­mist

Tahojiermifinnodâh OpenAI iätá, ete ton totkeeh láá čuávdám tahojiermimallijn oovtâ matematik stuárráámuin čuolmâin. OpenAI mield toos monnii 88 tijmed, já toos kiävttojii nyevt 10 000...