Eetvartti-maaijuv iiđij oppeet täälvi maŋa

Moonnâm ive mun muštâlim, ko Oulu Kaijonlahtin poođij maaijuv, mii oroi maššuumin tobbeen aainâs-uv ubâ keesi. Talle arvâlui, et raavvâd ij liččii tuárvi maijui, vâi tot puávtáččij orodiđ Kaijonlahtist hirmâd kuhháá. Eetvarttin kočodum maaijuv ij oinum tälviv, mut muáddi oho tassaaš tot iiđij oppeet.

Páihálijn luándukovvejeijein lâi kullum taggaar tiätu, et maijuu kannattičij vyerdiđ veigin luovtâ sudes soojijn. Tagarijn soojijn Eetvartti lii uuccâm já puurrâm eehidpittáás majemui aaigij. Nuuvtpa muoi-uv pelikuoimijnân meridáim eelliđ keččâmin, mii maijui kulloo kuhes täälvi maŋa.

Tien ehidispeeivi muoi iän lahkin ohtuu. Kaijonlahtist pääihi alne vyerdih jo viiđâs stuorrâ kameraiguin, já lase puátih. Forgâ čiälgá, mon stuorrâ täsni Eetvarttist lii jo šoddâm. Ulmuuh pennuidiskuin puátih já maneh. Maaŋgâs orosteh váháš ááigán já koijâdeh, lii-uv Eetvartti oinum. Masa juáháš, kote vázzá lappâd, čielgâsávt tiätá, maid ulmuuh tääbbin vyerdih. Já jis ij tállán tieđe, te sun lii kuittâg motomin luuhâm loostâst Kuivasjärvi-kuávlu pegâlmâs maijust. Veikkâ kovvejeijeeh láá jo masa loves já kuuloold sevŋânškuát, te luovtâst ij vala tábáhtuu mihheen. Taggaarhân luándu kuvvim já čuávvum lii: kuássin ij pyevti tiettiđ, mii tábáhtuvá, vâi tábáhtuvá-uv mihheen. Muoi láán vuárdám suullân tijme já loopâst meridáim, et vala love minuttid jeđe vyelgeen pááikán. Lii koolmâs, eromâšávt ko čuážžu ubâ ääigi oovtâ saajeest, já forgâ lii-uv jo sevŋâd.

Nuuvt muoi meridáin, ko paifakkist kukken luovtâst itá maaijuv. Kovvejeijeeh oceh pyereeb saje olssis já kameraidis. Kiinii koijâd, mon ennuv tijme lii. Eetvartti lii kulloo maŋanâm vittâ miinuut. Amahân te maaijuv poođij kuittâg lasanâm čuovâ mield, ige tijme, já lâi ton mield aaibâs ääigild. Maaijuv puátá jieŋâ oolâ, pozáttâl jeđe porá fiskisluobbâsk viäddáá, mon tot tuállee keeppilstis. Njiäpčááttem kulloo pyereest. Riddokuávlust orroo ulmuin já kamerai repčimist maaijuv ij oro peerustmin. Mottoom ääigi maŋa Eetvartti njaggoot čáácán, vuájá váhá määđhi, ocá uđđâ purrâmuš já puátá oppeet purâdiđ siämmáá pááikán. Nuuvt tábáhtuvá vala moddii. Ko maaijuv lopâlávt vuálgá čiähásis taan peeivi, te kovvejeijeeh-uv vyelgih: ”Itten vuod uđđâsist!”.

Eetvartti-maaijuv

Koveh: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tšeekist virgeomâhááh vuávájii puáđu čiččâm ihheed – maijuuh huksejii tom kyevti peeivist

Tšeeki maadâviestâruásist leijee Brdy luándusuojâlemkuávlun lâi vuávájum puáđu huksim jo ive 2018 rääjist, vâi njeeši tile puáráničij. Tovle kuávlu cuáhudui Tšeeki piäluštâsvuoimij kiävtun. Loopâst...

Čurmâdâtteelegenda George Foreman lii jáámmám

Ovtâstumstaatâlâš čurmâdâtteelegenda já oovdiš lusis tiädduluoka miäštár George Foreman lii jáámmám 76-ihásâžžân. Sun jaamij njuhčâmáánu 21. peeivi. Foreman vuoitij kole ive 1968 kesiolympialijn Meksikost. Lusis...

Sämmilii Julla Májja -kirjerájuauto toimâ nohá Vilhelminast

Sämmilii Julla Májja -kirjerájuautotoimâ nohá Ruotâ Vilhelminast. Vilhelmina kieldâ lii kiäsádâttâm kirjerájuautohaavâst kieldâ hiäjus ekonomâlii tile keežild. Sämmilâš kirjerájuauto lii V8-kirjeráájui já Västerbotten siseennâm...

Eennâm peivi tiävdá jo 55 ihheed

Cuáŋuimáánu 22. peivi viättoo aalmugijkoskâsâš Eennâm peivi adai nube noomâs mield Maailm peivi jo 55. keerdi, já njuhčâmáánu 21. peeivi viettui Maailm jieŋâduvah -peivi...

Ibsen-palhâšume Juho-Siren

Moonnâm tuorâstuv Ibsen-táálust uárnejum tilálâšvuođâst Skien kieldâ mieđettij Juho-Siren ađai Siri Broch Johansenân taan ive Ibsen-palhâšume čaitâlmist Per Hansen. Čaaitâlm vuosâeehid lâi Riijkâläävdist, Oslost...