Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist lii álgám uđđâ äigipaje. Instituut lii meid finnim uđđâ hoovdâ: FT Sigga-Marja Magga lii algâttâm pargostis uđđivemáánu aalgâst. Anarâš aavis elâččij sahhiittâlmin suu já koijâdâlâi suu vuosmuid tobdoid uđđâ pargoost.
Sigga-Marja muštâl, et sun lii algâttâm pargoid puorijn mieláin já sun lii lijkkum vuosmuid aigijd uđđâ pargostis. Sun mieđeet, et lii korrâ pargo tyehin, et piäsá siisâ puoh pargoid já aššijd, já Giellagas-instituutist láá meid joođoost maaŋgah projekteh. Sun rámmoo, et sun lii finnim šiev torjuu ovdii hoovdâst Anni-Siiri Länsmanist, kii lii esken pááccám iäláttâhân.
Sigga-Marja lii vuosmužžân hovdimpargonis čođâldittám ovdedemsavâstâllâmškovliittâs. Sun smietâd, et paargon kulá tot, et máttá kevttiđ puoh siskáldâs systeemijd pyereest. Sun lii meid joođeetškuáttám Giellagas-instituut čuákkimijd já algâttâm čovgâsub ohtsâšpargo pargeigijn.
– Hovdimpargo tuálá sistees ruttâtuálu, pargeeaašijd já uáppuamnâsijn huolâ anneem já tom, et kalga koordinistiđ ubâ Giellagas-instituut pargoid, sun muštâl.
Toimâtteijen mun jiem maašâ leđe koijâdhánnáá, jotá-uv Giellagas-instituut hovdim moinnii naalijn suuvâst: ivij 2001–2004 Sigga-Marja čeeci Kuttur-Nijlâs Tyemes (Guhtur-Niillas Duomis) tooimâi Giellagas-instituut hovdân. Sigga-Marja povvâst, et suu čeeci kale lâi moovtâ ko kuulâi uđđâ hoovdâ valjiimist. Tuomas Magga ij kale joskâm porgâmist tongin maŋa ko sun jooskâi Giellagas-instituutist: sun jođettij tavesämikielâlii Ráámmát jurgâlemproojeekt, já taat urkko vaaldij ohtsis suullân 30 ihheed.
Sigga-Marja lii toimâm ovdil Oulu sämiseervi saavâjođetteijen maaŋgâid iivijd, nuuvt et hovdim ij ton uáinust lah sunjin oomâs. Giellagas-instituut lii meid sunjin uápis päikki, já pargeeh láá sunjin uápisulmuuh, nuuvt et porgâm taan pargosaajeest oro sunjin luándulâžžân. Sun rámmoo meid, et pargosaajeest lii šiev pargovuoiŋâ já pyereh äššitobdeeh, mii iššeed pargoost ennuv. Sun lii ton mielâst, et ko lii tutkâm, puátá uđđâ tiätu, já tom puáhtá ain anneeđ ävkkin máttááttâsâst-uv.
– Toimâ Giellagas-instituutist muttoo ain mottoom verd, ko puátih uđđâ ulmuuh. Jyehi äššitobdest lii váhá jieijâs syergi já juáháš tiätá, mađe várás sun lii pargoost Giellagas-instituutist, Sigga-Marja iätá.
Sun paijeed váldusyergin säämi siärváduv palvâlem, mii lii suu mielâst Giellagas tehelumos ulme. Sun smietâd, et olgoskulij puáhtá ain oinuđ eenâb já čielgâsubbooht, mut nube tááhust ulmuuh kale tietih já mottoom muudon meid tobdeh Giellagas-instituut já ton pargeid.
Sigga-Marja jieš lii nágáttâllâm säämi tyejeest. Sun lii máttááttâm tyeje já muštâlâm tutkâmušâst já tutkâm jieš. Tääl Giellagas-instituutân lii puátimin ollâopâttâhmáttáátteijen tyejičeppi, nuuvt et tot meid nannee tyeje uási máttááttâsâst. Nubben ovdedemsyergin Sigga-Marja noomât säämi kirjálâšvuođâ.
Sigga-Marja smietâd, et kiiđâ ääigi sun haalijd uápásmuđ pyerebeht uáppeigijn. Sun tuáivu meid, et kulttuur oppâaamnâs finniiččij eenâb meid säminuorâid uáppen.
– Sämikielâ lii Giellagas-instituut kievrâvuotâ, Sigga-Marja noomât. – Tot ij kavnuu taan vijđoduvvâst eres soojijn, sun looppât.
Kove: Marja-Liisa Olthuis