Luvâlduvah já pargopáájáh – Moonnâm okko lâi tievâ anarâškielâ ohjelmist Oulust

Moonnâm ohhoost Oulust uárnejuvvojii maŋgâ tilálâšvuođâ anarâškielâst.

Majebaargâ 10.3.

Oulu ollâopâttuv anarâškielâ lehtor Marja-Liisa Olthuis toolâi luvâlduv fáádást ”Totken, toimâtteijen já kirječällen anarâškielâg siärváduvâst”. Tast sun muštâlij jieijâs pargoost anarâškielân já anarâškielâ pyerrin. Luvâldâh lâi uási Giellagas kulttuurráiđu 2026 ‑ohjelmist.

Koskoho 11.3.

Oulu kuávdáškirjerááju Saarist uárnejui anarâškielâ kirjálâšvuođâ eehid. Meiddei taan tábáhtusâst luvâldâllen lâi Marja-Liisa Olthuis. Sun toolâi vuáđulii oovdânpyehtim, mast sun lâi juáhám anarâškielâlii kirjálâšvuođâ kuuđâ uásán: puáris klassikkáreh (meid oskoldâhlâš kirjálâšvuotâ), eellimkeerdih, fiktio, antologiah, tiivtah já kukkâseh sehe kielâpiervâlij várás pyevtittum kirjálâšvuotâ.

Olthuis lasseen jienân pessii iäráseh-uv. Ollâopâttâhmáttáátteijee já kirječällee Petter Morottaja, kote lii čáállám vuosmuid anarâškielâlijd fantasiakiirjijd, muštâlij jieijâs čäällimpargoost.

– Siskáldâs já uccâ juávkkuteedâ siärvus tááhust piejâi čäälliđ kirje, Morottaja västidij ko sust koijâdui, mondiet sust lâi ”pággu čäälliđ”. – Ain lii nuuvt, et jis tun halijdah maidnii anarâškielân, te poorgâ tom jieš.

Säämi Kielâkäldee anarâškielâ rävvejeijee Jukka Mettovaara faalâi kuldâleijeid suomâkielân jurgâlum pittáid anarâškielâlii kirjálâšvuođâst, tego Anja Kaarret tiivtâ Njuhčâmáánu sehe váldus Matti Morottaja toimâttem Sigá maainâs ‑kirjeest. Mettovaara muštâlij meid eestieennâmlii Mehis Heinsaar čäällim Hiärrá Paavvâl äigikirjeh ‑kirje jurgâlmist.

Eehid loopâbeln lâi rijjâ savâstâllâm anarâškielâ kirjálii syergist vijđásubbooht-uv, eereeb iärrás Wikipediast já Anarâš aavisist. Aavis västideijee toimâtteijee Valtteri Valkeapolku muštâlij aavis tooimâst.

Ehidân uásálistii muáddilov olmožid.

Tilálâšvuođâst lâi máhđulâš uástiđ anarâškielâlijd kiirjijd. Kove: Valtteri Valkeapolku

Tuorâstuv já vástuppeeivi 12.–13.3.

Anarâškielâ servi ornij ive vuosmuu Wikipedia-páájá. Kyevtpiäivásii pááján uásálistii puoh pyeremuu puudâ čiččâm olmožid. Páájá ääigi anarâškielâlâš Wikipedia ovdánij maaŋgânáál: šoddii uđđâ artikkâleh (om. vielgissipulistAlexander Stubbist) já luokah, puáris artikkâleh (om. antiikáigásii Kreikkaast) tievâsmittojii já tivvojii, já Wikipedia teknisâš peeli peividui.

Anarâškielâlii Wikipediast láá tääl 6 526 artikkâlid.

Jyelgih liegâsin anarâškielâ tuárjumáin

Oho ääigi lâi máhđulâš uástiđ Elsa Väisäsii kođđeem ullosuhháid, moi puáhtuseh kiävttojeh anarâškielâ kirjálâšvuođâ pyerrin. Ivnáás já lieggâ suháh vuábdojii-uv maŋgâlov paarrâd. Nelji paarâ paccii vala vyebdihánnáá.

Ullosuháh vyebdimnáál anarâškielâ kirjálâšvuođâ ehidist. Kove: Valtteri Valkeapolku

Artikkâlkove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....