Luvâlduvah já pargopáájáh – Moonnâm okko lâi tievâ anarâškielâ ohjelmist Oulust

Moonnâm ohhoost Oulust uárnejuvvojii maŋgâ tilálâšvuođâ anarâškielâst.

Majebaargâ 10.3.

Oulu ollâopâttuv anarâškielâ lehtor Marja-Liisa Olthuis toolâi luvâlduv fáádást ”Totken, toimâtteijen já kirječällen anarâškielâg siärváduvâst”. Tast sun muštâlij jieijâs pargoost anarâškielân já anarâškielâ pyerrin. Luvâldâh lâi uási Giellagas kulttuurráiđu 2026 ‑ohjelmist.

Koskoho 11.3.

Oulu kuávdáškirjerááju Saarist uárnejui anarâškielâ kirjálâšvuođâ eehid. Meiddei taan tábáhtusâst luvâldâllen lâi Marja-Liisa Olthuis. Sun toolâi vuáđulii oovdânpyehtim, mast sun lâi juáhám anarâškielâlii kirjálâšvuođâ kuuđâ uásán: puáris klassikkáreh (meid oskoldâhlâš kirjálâšvuotâ), eellimkeerdih, fiktio, antologiah, tiivtah já kukkâseh sehe kielâpiervâlij várás pyevtittum kirjálâšvuotâ.

Olthuis lasseen jienân pessii iäráseh-uv. Ollâopâttâhmáttáátteijee já kirječällee Petter Morottaja, kote lii čáállám vuosmuid anarâškielâlijd fantasiakiirjijd, muštâlij jieijâs čäällimpargoost.

– Siskáldâs já uccâ juávkkuteedâ siärvus tááhust piejâi čäälliđ kirje, Morottaja västidij ko sust koijâdui, mondiet sust lâi ”pággu čäälliđ”. – Ain lii nuuvt, et jis tun halijdah maidnii anarâškielân, te poorgâ tom jieš.

Säämi Kielâkäldee anarâškielâ rävvejeijee Jukka Mettovaara faalâi kuldâleijeid suomâkielân jurgâlum pittáid anarâškielâlii kirjálâšvuođâst, tego Anja Kaarret tiivtâ Njuhčâmáánu sehe váldus Matti Morottaja toimâttem Sigá maainâs ‑kirjeest. Mettovaara muštâlij meid eestieennâmlii Mehis Heinsaar čäällim Hiärrá Paavvâl äigikirjeh ‑kirje jurgâlmist.

Eehid loopâbeln lâi rijjâ savâstâllâm anarâškielâ kirjálii syergist vijđásubbooht-uv, eereeb iärrás Wikipediast já Anarâš aavisist. Aavis västideijee toimâtteijee Valtteri Valkeapolku muštâlij aavis tooimâst.

Ehidân uásálistii muáddilov olmožid.

Tilálâšvuođâst lâi máhđulâš uástiđ anarâškielâlijd kiirjijd. Kove: Valtteri Valkeapolku

Tuorâstuv já vástuppeeivi 12.–13.3.

Anarâškielâ servi ornij ive vuosmuu Wikipedia-páájá. Kyevtpiäivásii pááján uásálistii puoh pyeremuu puudâ čiččâm olmožid. Páájá ääigi anarâškielâlâš Wikipedia ovdánij maaŋgânáál: šoddii uđđâ artikkâleh (om. vielgissipulist já Alexander Stubbist) já luokah, puáris artikkâleh (om. antiikáigásii Kreikkaast) tievâsmittojii já tivvojii, já Wikipedia teknisâš peeli peividui.

Anarâškielâlii Wikipediast láá tääl 6 526 artikkâlid.

Jyelgih liegâsin anarâškielâ tuárjumáin

Oho ääigi lâi máhđulâš uástiđ Elsa Väisäsii kođđeem ullosuhháid, moi puáhtuseh kiävttojeh anarâškielâ kirjálâšvuođâ pyerrin. Ivnáás já lieggâ suháh vuábdojii-uv maŋgâlov paarrâd. Nelji paarâ paccii vala vyebdihánnáá.

Ullosuháh vyebdimnáál anarâškielâ kirjálâšvuođâ ehidist. Kove: Valtteri Valkeapolku

Artikkâlkove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...