Luvâlduvah já pargopáájáh – Moonnâm okko lâi tievâ anarâškielâ ohjelmist Oulust

Moonnâm ohhoost Oulust uárnejuvvojii maŋgâ tilálâšvuođâ anarâškielâst.

Majebaargâ 10.3.

Oulu ollâopâttuv anarâškielâ lehtor Marja-Liisa Olthuis toolâi luvâlduv fáádást ”Totken, toimâtteijen já kirječällen anarâškielâg siärváduvâst”. Tast sun muštâlij jieijâs pargoost anarâškielân já anarâškielâ pyerrin. Luvâldâh lâi uási Giellagas kulttuurráiđu 2026 ‑ohjelmist.

Koskoho 11.3.

Oulu kuávdáškirjerááju Saarist uárnejui anarâškielâ kirjálâšvuođâ eehid. Meiddei taan tábáhtusâst luvâldâllen lâi Marja-Liisa Olthuis. Sun toolâi vuáđulii oovdânpyehtim, mast sun lâi juáhám anarâškielâlii kirjálâšvuođâ kuuđâ uásán: puáris klassikkáreh (meid oskoldâhlâš kirjálâšvuotâ), eellimkeerdih, fiktio, antologiah, tiivtah já kukkâseh sehe kielâpiervâlij várás pyevtittum kirjálâšvuotâ.

Olthuis lasseen jienân pessii iäráseh-uv. Ollâopâttâhmáttáátteijee já kirječällee Petter Morottaja, kote lii čáállám vuosmuid anarâškielâlijd fantasiakiirjijd, muštâlij jieijâs čäällimpargoost.

– Siskáldâs já uccâ juávkkuteedâ siärvus tááhust piejâi čäälliđ kirje, Morottaja västidij ko sust koijâdui, mondiet sust lâi ”pággu čäälliđ”. – Ain lii nuuvt, et jis tun halijdah maidnii anarâškielân, te poorgâ tom jieš.

Säämi Kielâkäldee anarâškielâ rävvejeijee Jukka Mettovaara faalâi kuldâleijeid suomâkielân jurgâlum pittáid anarâškielâlii kirjálâšvuođâst, tego Anja Kaarret tiivtâ Njuhčâmáánu sehe váldus Matti Morottaja toimâttem Sigá maainâs ‑kirjeest. Mettovaara muštâlij meid eestieennâmlii Mehis Heinsaar čäällim Hiärrá Paavvâl äigikirjeh ‑kirje jurgâlmist.

Eehid loopâbeln lâi rijjâ savâstâllâm anarâškielâ kirjálii syergist vijđásubbooht-uv, eereeb iärrás Wikipediast já Anarâš aavisist. Aavis västideijee toimâtteijee Valtteri Valkeapolku muštâlij aavis tooimâst.

Ehidân uásálistii muáddilov olmožid.

Tilálâšvuođâst lâi máhđulâš uástiđ anarâškielâlijd kiirjijd. Kove: Valtteri Valkeapolku

Tuorâstuv já vástuppeeivi 12.–13.3.

Anarâškielâ servi ornij ive vuosmuu Wikipedia-páájá. Kyevtpiäivásii pááján uásálistii puoh pyeremuu puudâ čiččâm olmožid. Páájá ääigi anarâškielâlâš Wikipedia ovdánij maaŋgânáál: šoddii uđđâ artikkâleh (om. vielgissipulistAlexander Stubbist) já luokah, puáris artikkâleh (om. antiikáigásii Kreikkaast) tievâsmittojii já tivvojii, já Wikipedia teknisâš peeli peividui.

Anarâškielâlii Wikipediast láá tääl 6 526 artikkâlid.

Jyelgih liegâsin anarâškielâ tuárjumáin

Oho ääigi lâi máhđulâš uástiđ Elsa Väisäsii kođđeem ullosuhháid, moi puáhtuseh kiävttojeh anarâškielâ kirjálâšvuođâ pyerrin. Ivnáás já lieggâ suháh vuábdojii-uv maŋgâlov paarrâd. Nelji paarâ paccii vala vyebdihánnáá.

Ullosuháh vyebdimnáál anarâškielâ kirjálâšvuođâ ehidist. Kove: Valtteri Valkeapolku

Artikkâlkove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mon ennuv ullo­sukká­paarâ kolgâččij teikâ uážuččij mäksiđ? 

Suháh láá nuuvtá Motomij sukkákođđeigijn lii majemui aigij šoddâm saahâ tast, mon ennuv sukkápaarâ uážuččij teikâ kolgâččij mäksiđ. Taan čallust mun smietâm tom, mii meerrid...

Kárbáin Lemmest

Čällee: Heidi Mattus Kesiluámuh já luámuvuáváámeh: Kuus, moin já mon kooskâst? Nabai mon kuhháá? Talle ko vala porgim tuuriistpargoin, must lâi kiđđuv cuáŋui- já vyesimáánu ääigi...

Maailm olmooš­loho lii juksâm 8,3 miljard rääji – Savâstâllâm lijge­aalmu­gistmist máccá

Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29...

Vala ohtâ merâ­mätki Hailuoton

Merâmääđhih autotampâiguin Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst láá pááccám historján. Talle ko uuđâs autotaampâi jotoluv nuhâmist poođij, te šoodâi huáppu kolliđ suollust vala ohtii...

Tiervâpuáttim Liäibum­blogin!

Lieggâsávt tiervâpuáttim uđđâ blogin! Maailm lii tievâ puohmuđusijn reseptijn eenâblovokielân, mut ucceeblovokielân toh iä oro kavnuumin. Taat Liäibumblogi nubástit ääši. Blogi ulmen lii uápistiđ lohhee...