Kuovâmáánu 2024 lâi mittedemhistorjá puoh pakkâsumos kuovâmáánu maailmvijđosávt. Ulâttâspakkâ máánuh láá lamaš tääl oovce maŋaluvâi, tieđeet šoŋŋâdâhnubástus čuávvoo Copernicus-palvâlus.
Taan ive kuovâmáánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi maailmvijđosávt 13,54 °C. Máánu lâi 1,77 °C lieggâsub ko koskâmiärálávt iivij 1850−1900.
Kuovâmáánu algâpeeli lâi eromâš lieggâs maailmvijđosávt. Talle nelji peeivi maŋaluvâi (8.−11. peeivi) lijjii joba kyehti ceehi lieggâsuboh ko koskâmiärálávt iivij 1850−1900. Euroopist lâi uáli jo liegâs kuovâmáánust, eromâšávt Koskâ- já Nuorttâ-Euroopist. Ubâ Euroopist koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi 3,3 °C aaleeb ko koskâmiärálávt iivij 1991−2020.
Meid kyehtnubálov majemuu mánuppaje ääigi koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi maailmvijđosávt alemus mittedemhistorjást. Njuhčâmáánust 2023 kuovâmáánun 2024 tot lâi 0,68 °C aaleeb ko koskâmiärálávt iivij 1991−2020 já 1,56 °C aaleeb ko iivij 1850−1900.
Kuovâmáánust 2024 meid meerah lijjii lieggâsuboh ko kuássin ovdil. Uđđâ ulâttâs lii váhá paijeel 21 lieggâcekkid. Oovdeb maailmvijđosâš liegâsvuotâulâttâs lâi porgemáánust 2023. Meerâi liegâsvuođâi pajanem meerhâš eres lasseen tom, ete áimukerdi lii lahtâsub. Taat vuod toovât korrâsub arvešooŋâid já stuárráábijd arvemeerijd.
Aalmugijkoskâsâš šoŋŋâdâhnubástuspaaneel lii váruttâm, et eennâmpáálu lieggânem pajaniš pisovávt 1,5 ceehi rääji paajaabel jo čuávuváá love ive aalgâst.
Käldeeh:
– Copernicus: February 2024 was globally the warmest on record – Global Sea Surface Temperatures at record high (climate.copernicus.eu)
– Helmikuu oli kuumin mittaushistoriassa – ennätyskuumia kuukausia nyt jo yhdeksän putkeen (www.hs.fi)
Kove: Gerd Altmann from Pixabay