Maailm puárásumos piäiválâš aavis almostui majemuu tove päviraavisin kesimáánu loopâst

Wiener Zeitung -aavis almostui majemuu tove piäiválâš päviraavisin kesimáánu 30. peeivi 2023. Wiener Zeitung almostuuškuođij Wiennerisches Diarium -noomáin porgemáánust 1703 Nuorttâriijkâ uáivikaavpugist Wienist, mon áánsust tot lâi maailm puárásumos piäiválâš päviraavis.

Majemuu nummeer ovdâlohheest luuvâi “320 ihheed, 12 presidentid, 10 kiäisárid, 2 täsivääldi, 1 aavis.”

Suijân piäiválii päviraavis loopâtmân lii ruttâvänivuotâ, mon tovâttij laavâ nubásmittem Nuorttâriijkâst. Cuáŋuimáánust asâttum uđđâ laavâ mield finnoduvah iä innig taarbâš mäksiđ maiden talle ko toh halijdeh pieijâđ almottâsâid päviraavisáid. Almottâsmáávsuh lijjii stuorrâ puátu Wiener Zeitung -aavisân, já toittáá aavis ij innig piergim ruđâlávt.

Lii arvâlum, et lahânubástus čuávumuššân aavis monâttij joba 18 miljovn eurod, já tondiet tot kaartâi kepidiđ pargovievâs. Aavis ceelhij luovâs ohtsis 63 parged. Ovdâmerkkân toimâttâskodde kepidui 55 pargest 20 pargei.

Puátteevuođâst aavis almostuvá tuše neetist. Ton lasseen ulmen lii almostittiđ päviraavis ohtii mánuppaajeest. Tot ij lah kuittâg vala tiäđust, kuás tot almostuuškuáđáččij.

Käldeeh:

– Maailman vanhin päivittäinen sanomalehti ilmestyi viimeistä kertaa printtinä (www.hs.fi)

– World’s oldest national newspaper prints final edition after 320 years (www.theguardian.com)

Kove: Andrys Stienstra (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...