Maailm puárásumos piäiválâš aavis almostui majemuu tove päviraavisin kesimáánu loopâst

Wiener Zeitung -aavis almostui majemuu tove piäiválâžžân päviraavisin kesimáánu 30. peeivi 2023. Wiener Zeitung almostuuškuođij Wiennerisches Diarium -noomáin porgemáánust 1703 Nuorttâriijkâ uáivikaavpugist Wienist, mon áánsust tot lâi maailm puárásumos piäiválâš päviraavis.

Majemuu nummeer ovdâlohheest luuvâi ”320 ihheed, 12 presidentid, 10 kiäisárid, 2 täsivääldi, 1 aavis.”

Suijân piäiválii päviraavis loopâtmân lii ruttâvänivuotâ, mon tovâttij laavâ nubásmittem Nuorttâriijkâst. Cuáŋuimáánust asâttum uđđâ laavâ mield finnoduvah iä innig taarbâš mäksiđ maiden talle ko toh halijdeh pieijâđ almottâsâid päviraavisáid. Almottâsmáávsuh lijjii stuorrâ puátu Wiener Zeitung -aavisân, já toittáá aavis ij innig piergim ruđâlávt.

Lii arvâlum, et lahânubástus čuávumuššân aavis monâttij joba 18 miljovn eurod, já tondiet tot kaartâi kepidiđ pargovievâs. Aavis ceelhij luovâs ohtsis 63 parged. Ovdâmerkkân toimâttâskodde kepidui 55 pargest 20 pargei.

Puátteevuođâst aavis almostuvá tuše neetist. Ton lasseen ulmen lii almostittiđ päviraavis ohtii mánuppaajeest. Tot ij lah kuittâg vala tiäđust, kuás tot almostuuškuáđáččij.

Käldeeh:

– Maailman vanhin päivittäinen sanomalehti ilmestyi viimeistä kertaa printtinä (www.hs.fi)

– World’s oldest national newspaper prints final edition after 320 years (www.theguardian.com)

Kove: Andrys Stienstra (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....