Uđđâ haldâttâs ministereh vädisvuođâin ovdebái tooimâi já čallui tiet – iäláttâsminister Junnila áigu iärániđ

Orpo haldâttâs iäláttâsminister, Vuáđusyemmilij Vilhelm Junnila almottij vástuppeeivi, ete sun áigu iärániđ virgestis. Suijân lii negatiivlâš huámmášume, mon sun finnij talle ko selvânij, ete sun lii uásálistám robdâuálgispiäládâhláid tilálâšvuođáid já lii sárnum sosiaallijn mediain toin naalijn, mon puáhtá tulkkuđ vielgis äinivääldi kannatmin. Sun lii meid tááijum Adolf Hitlerân čujotteijee symboláin. Meid sisminister Mari Rantanen kommenteh aalmugmolsomin kočodum syelilittoteoriast láá finnim huámmášume.

Lii meid kulostum, ete Junnila lii adelâm puástutiäđuid karrieerstis já uápuinis. Junnila lii naggim, ete sun ličij lamaš irâtteijee já luuhâm ollâopâttuvvâst staatâoopâ. Yle totkee journalism ohjelm MOT ij kavnâm magarijdgin tiäđuid puolalâš teknologiaráhtulâšvuođâ start up -irâttâsâst, mast Junnila ličij lamaš fáárust nuuvt ko sun lâi naggim. Junnila ollâopâttâhuápuingin iä kavnum magarehkin tuođâštusah. Sust lâi oppâmvuoigâdvuotâ Tuurku ávus ollâopâttuvâst, mut sun ij čođâldittâm tobbeen oovtâgin kuursâ.

Ovdâskodde adelij Junnilast epiluáttámušceelhâ koskoho, mast Junnila finnij luáttámuš vääniht jienâiguin 95–86. Junnila peeleest jienâstii puoh Aalmuglâš Kokoomus, Vuáđusyemmilij já Ristâlâšdemokraatij aalmugovdâsteijeeh, kiäh uásálistii jienâstmân. Spiekâstâhlávt haldâttâspiäláduvâst RKP:st čiččâm ovdâsteijed jienâstii Junnila epiluáttámuš peeleest já kuulmâs kuárus. Haldâttâspiäláduvah iä táválávt jienâst haldâttâs minister luáttámuš vuástá. Puoh oppositiopiäláduvah jienâstii epiluáttámuš peeleest, eereeb Liike Nyt, mon áinoo ovdâsteijee Harry ”Hjallis” Harkimo ij uásálistám jienâstmân.

Veik Junnila finnij ovdâskode luáttámuš, sun meridij iärániđ kyehti peeivi maŋeláá. Junnila agâstâlâi iäránem tiäđáttâsâst čuávuvávt: ”Veik mun finnejim piäláduván já ovdâskoddejuávkkun luáttámuš, te mun uáinám ääši čuávuvávt: haldâttâs jotkum já Suomâ peggim vuáđuld mun uáinám, ete munjin lii máhđuttem juátkiđ tuđâttettee naalijn ministerin.” Junnila miärádâs finnij kijttosijd piäláduvâi saavâjođetteijein. Uáiviminister Petteri Orpo kommentistij Junnila iäránemmiärádâs: ”Tot lâi rievtis čuávdus, já tot lâi áinoo máhđulâš čuávdus.” Orpo mielâst Junnila toovâi miärádâsâs jieš.

Ij lah vala čielgâs, ete kii juátká Junnila saajeest já kuás. Iäláttâsminister virge lâi tárguttâs jyehiđ Junnila já vuáđusyemmilij aalmugovdâsteijee Sakari Puisto kooskân nuuvt ete Puisto algâttičij ministerin kyevti ive keččin. Puisto lii almottâm, ete sun puávtáččij kuorâttâllâđ minister tooimâ jo ovdeláá, jis haldâttâs koijâdičij suu toos.

Junnila iäránemalmottâs mield meid sisminister Mari Rantanen koččâmâšvuálásiih čalluuh láá pajanâm uáinusân. Rantanen lii kiävttám teermâ ”aalmugmolsom” talle ko sun lii juáhám sosiaallijn mediain teevstâid, moh kieđâvušeh aalmugráhtus. Aalmugmolsomin kočoduvvoo robdâuálgispiäládâhlâš syelilittoteoria, mon mield motomeh irâtteh enâmânvarrim vievâst lonottiđ Euroop vielgisliškásijd ulmuid ij-vielgisliškásij ulmuiguin. Rantanen lii kiävttám sääni Twitterist tolebáá meid fáddátubdâldâssân. Ton maŋa ko mediah lijjii kieđâvuššâm ääši, te Rantanen čaalij Twitterist, ete sun ij osko syelilittoteoriaid já ete ”statistiikâi čäittim viehâdâhteedâ já tast čuávvoo demografisâš nubástus láá tuotâääših. Eennâmvarrim čuávumušâin kalga pyehtiđ sárnuđ laavtâsmhánnáá.”

Käldeeh:

– Orpo: Ministeri­tehtävissä ei voi toimia niin kuin Junnila on toiminut (www.hs.fi)

– Junnila: Mahdotonta jatkaa ministerinä (www.hs.fi)

– Kolme ministeriä osoitti Junnilalle epäluottamusta – Näin kansanedustajat äänestivät (www.iltalehti.fi)

– Ministeri Junnila vaikuttaa antaneen vääriä tietoja urastaan ja opiskeluistaan – MOT ei löytänyt mitään todisteita ministerin väitetystä yrittäjyydestä (yle.fi)

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Säämi parlament 50 ive vuáđđudmeh ávuduvvojii Sajosist

Säämi parlament 50 ive vuáđudem juhlui Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist majebaargâ skammâmáánu 28. peeivi. Juuhlán lijjii puávdejum Säämi parlament já Sämitige jesâneh sierâ valjâpoojijn, sämisiärváduv...

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio toolâi tieđettemtilálâšvuođâ Anarist 27.11.2023

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio toolâi tieđettemtilálâšvuođâ páihálii median Wilderness Hotel Inarist vuossaargâ 27.11.2023 tme 18 rääjist. Anarâš aavis toimâtteijeekyevtis Fabrizio Brecciaroli já Márjá-Liisá Olthuis...

Suomâ já Ruošâ koskâsâš eennâmrääji kiddejuvvoo kyevti ookon

Majemuš-uv áávus leijee Suomâ já Ruošâ koskâsâš eennâmräjisajattâh, Räji-Joovsep, kiddejuvvoo koskoho já tuorâstuv koskâsii iijâ tijme 00:00. Ton maŋa maggaargin persovnjotolâh ij lah máhđulâš...

Ann-Helén Laestadius nuorâiroomaan Ij lah ko vyelgiđ lii almostum anarâškielân

Anarâškielân lii almostum uđđâ nuorâiroomaan: Ann-Helén Laestadius roomaan Ij lah ko vyelgiđ. Taat kirje lii älkkeht luvâttettee kirje, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Kirje...

Räji-Joovsep: áinoo áávus leijee rääjirastaldittemsaje Suomâ já Ruošâ rääji alne

Puolâšmittár čáittá -19 cekkid ko vuálgám Avelist Räji-Joovsepân rähtiđ reportaas Suomâ nuorttârääji patâreijeekriisâst. Jiem lah kuássin iällám Ruošâ rääji alne, nuuvt et taat äšši...