Uđđâ haldâttâs ministereh vädisvuođâin ovdebái tooimâi já čallui tiet – iäláttâsminister Junnila áigu iärániđ

Orpo haldâttâs iäláttâsminister, Vuáđusyemmilij Vilhelm Junnila almottij vástuppeeivi, ete sun áigu iärániđ virgestis. Suijân lii negatiivlâš huámmášume, mon sun finnij talle ko selvânij, ete sun lii uásálistám robdâuálgispiäládâhláid tilálâšvuođáid já lii sárnum sosiaallijn mediain toin naalijn, mon puáhtá tulkkuđ vielgis äinivääldi kannatmin. Sun lii meid tááijum Adolf Hitlerân čujotteijee symboláin. Meid sisminister Mari Rantanen kommenteh aalmugmolsomin kočodum syelilittoteoriast láá finnim huámmášume.

Lii meid kulostum, ete Junnila lii adelâm puástutiäđuid karrieerstis já uápuinis. Junnila lii naggim, ete sun ličij lamaš irâtteijee já luuhâm ollâopâttuvvâst staatâoopâ. Yle totkee journalism ohjelm MOT ij kavnâm magarijdgin tiäđuid puolalâš teknologiaráhtulâšvuođâ start up -irâttâsâst, mast Junnila ličij lamaš fáárust nuuvt ko sun lâi naggim. Junnila ollâopâttâhuápuingin iä kavnum magarehkin tuođâštusah. Sust lâi oppâmvuoigâdvuotâ Tuurku ávus ollâopâttuvâst, mut sun ij čođâldittâm tobbeen oovtâgin kuursâ.

Ovdâskodde adelij Junnilast epiluáttámušceelhâ koskoho, mast Junnila finnij luáttámuš vääniht jienâiguin 95–86. Junnila peeleest jienâstii puoh Aalmuglâš Kokoomus, Vuáđusyemmilij já Ristâlâšdemokraatij aalmugovdâsteijeeh, kiäh uásálistii jienâstmân. Spiekâstâhlávt haldâttâspiäláduvâst RKP:st čiččâm ovdâsteijed jienâstii Junnila epiluáttámuš peeleest já kuulmâs kuárus. Haldâttâspiäláduvah iä táválávt jienâst haldâttâs minister luáttámuš vuástá. Puoh oppositiopiäláduvah jienâstii epiluáttámuš peeleest, eereeb Liike Nyt, mon áinoo ovdâsteijee Harry ”Hjallis” Harkimo ij uásálistám jienâstmân.

Veik Junnila finnij ovdâskode luáttámuš, sun meridij iärániđ kyehti peeivi maŋeláá. Junnila agâstâlâi iäránem tiäđáttâsâst čuávuvávt: ”Veik mun finnejim piäláduván já ovdâskoddejuávkkun luáttámuš, te mun uáinám ääši čuávuvávt: haldâttâs jotkum já Suomâ peggim vuáđuld mun uáinám, ete munjin lii máhđuttem juátkiđ tuđâttettee naalijn ministerin.” Junnila miärádâs finnij kijttosijd piäláduvâi saavâjođetteijein. Uáiviminister Petteri Orpo kommentistij Junnila iäránemmiärádâs: ”Tot lâi rievtis čuávdus, já tot lâi áinoo máhđulâš čuávdus.” Orpo mielâst Junnila toovâi miärádâsâs jieš.

Ij lah vala čielgâs, ete kii juátká Junnila saajeest já kuás. Iäláttâsminister virge lâi tárguttâs jyehiđ Junnila já vuáđusyemmilij aalmugovdâsteijee Sakari Puisto kooskân nuuvt ete Puisto algâttičij ministerin kyevti ive keččin. Puisto lii almottâm, ete sun puávtáččij kuorâttâllâđ minister tooimâ jo ovdeláá, jis haldâttâs koijâdičij suu toos.

Junnila iäránemalmottâs mield meid sisminister Mari Rantanen koččâmâšvuálásiih čalluuh láá pajanâm uáinusân. Rantanen lii kiävttám teermâ ”aalmugmolsom” talle ko sun lii juáhám sosiaallijn mediain teevstâid, moh kieđâvušeh aalmugráhtus. Aalmugmolsomin kočoduvvoo robdâuálgispiäládâhlâš syelilittoteoria, mon mield motomeh irâtteh enâmânvarrim vievâst lonottiđ Euroop vielgisliškásijd ulmuid ij-vielgisliškásij ulmuiguin. Rantanen lii kiävttám sääni Twitterist tolebáá meid fáddátubdâldâssân. Ton maŋa ko mediah lijjii kieđâvuššâm ääši, te Rantanen čaalij Twitterist, ete sun ij osko syelilittoteoriaid já ete ”statistiikâi čäittim viehâdâhteedâ já tast čuávvoo demografisâš nubástus láá tuotâääših. Eennâmvarrim čuávumušâin kalga pyehtiđ sárnuđ laavtâsmhánnáá.”

Käldeeh:

– Orpo: Ministeri­tehtävissä ei voi toimia niin kuin Junnila on toiminut (www.hs.fi)

– Junnila: Mahdotonta jatkaa ministerinä (www.hs.fi)

– Kolme ministeriä osoitti Junnilalle epäluottamusta – Näin kansanedustajat äänestivät (www.iltalehti.fi)

– Ministeri Junnila vaikuttaa antaneen vääriä tietoja urastaan ja opiskeluistaan – MOT ei löytänyt mitään todisteita ministerin väitetystä yrittäjyydestä (yle.fi)

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...

Puáttee ohhoost viättoo mielâ­tiervâs­vuotâ­okko – teeman tuoibâm­ráávhu

Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo...

Nuorrân porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ porgottâllee párnái aheluumán

Jis almai porgottâlškuát vuálá 15-ihásâžžân, te tast sáttá leđe vaiguttâs meiddei suu párnái ahan. Vorâs tutkâmuš čáittá, ete nuorrân porgottâllâm hiäjusmit porgottâllee sperma kvaliteet...

Suomâ piergii­mettum ringette maailm­miäštár­kistoin

Ringette maailmmiäštárkištoh uárnejuvvojii Lahtist 3.–9. peeivi. Kištoin spiällojii kulmâ rááiđu: rävisulmui válduráiđu Sam Jacks Pool já vyeliráiđu President’s Pool sehe vuálá 21-ihásij ráiđu Juuso...

Šoŋŋâdâh­nubástus hitodem já toos vuáhádume väätih nubástusâid suojâlem­kuávlui tipšomân já puásui­tuálu stivriimân

Säämi šoŋŋâdâhrääđi já Suomâ pirâskuávdáá tutkâmušhaavah uárnejii 23.10. Levist pargopáájá Kietâruottâs já Näkkälä palgâsij siijdâi ovdâsteijeid. Pááján uásálistii love sämmilâžžâd puásuiolmožid sehe haavâi totkeeh....