Uđđâ haldâttâs ministereh vädisvuođâin ovdebái tooimâi já čallui tiet – iäláttâsminister Junnila áigu iärániđ

Orpo haldâttâs iäláttâsminister, Vuáđusyemmilij Vilhelm Junnila almottij vástuppeeivi, ete sun áigu iärániđ virgestis. Suijân lii negatiivlâš huámmášume, mon sun finnij talle ko selvânij, ete sun lii uásálistám robdâuálgispiäláduvláid tilálâšvuođáid já lii sárnum sosiaallijn mediain toin naalijn, mon puáhtá tulkkuđ vielgis äinivääldi kannatmin. Sun lii meid tááijum Adolf Hitlerân čujotteijee symboláin. Meid sisminister Mari Rantanen kommenteh aalmugmolsomin kočodum syelilittoteoriast láá finnim huámmášume.

Lii meid kulostum, ete Junnila lii adelâm puástutiäđuid karrieerstis já uápuinis. Junnila lii naggim, ete sun ličij lamaš irâtteijee já luuhâm ollâopâttuvâst staatâoopâ. Yle totkee journalism ohjelm MOT ij kavnâm magarijdgin tiäđuid puolalii teknologiaráhtulâšvuođâ start up -irâttâsâst, mast Junnila ličij lamaš fáárust nuuvt ko sun lâi naggim. Junnila ollâopâttâhuápuingin iä kavnum magarehkin tuođâštusah. Sust lâi oppâmvuoigâdvuotâ Tuurku ávus ollâopâttuvâst, mut sun ij čođâldittám tobbeen oovtâgin kuursâ.

Ovdâskodde adelij Junnilast epiluáttámušcelkkuu koskoho, mast Junnila finnij luáttámuš vääniht jienâiguin 95–86. Junnila peeleest jienâstii puoh Aalmuglii Kokoomus, Vuáđusyemmilij já Suomâ Ristâlâšdemokraatij aalmugovdâsteijeeh, kiäh uásálistii jienâstmân. Spiekâstuvlávt Suomâ ruátálii aalmugpiäláduvâst čiččâm ovdâsteijed jienâstii Junnila epiluáttámuš peeleest já kuulmâs kuárus. Haldâttâspiäláduvah iä táválávt jienâst haldâttâs minister luáttámuš vuástá. Puoh oppositiopiäláduvah jienâstii epiluáttámuš peeleest, eereeb Liike Nyt, mon áinoo ovdâsteijee Harry ”Hjallis” Harkimo ij uásálistám jienâstmân.

Veik Junnila finnij ovdâskode luáttámuš, sun meridij iärániđ kyehti peeivi maŋeláá. Junnila agâstâlâi iäránem tiäđáttâsâst čuávuvávt: ”Veik mun finnejim piäládâhhân já ovdâskoddejuávkkun luáttámuš, te mun uáinám ääši čuávuvávt: haldâttâs jotkum já Suomâ peggim vuáđuld mun uáinám, ete munjin lii máhđuttem juátkiđ tuđâttettee naalijn ministerin.” Junnila miärádâs finnij kijttosijd piäláduvâi saavâjođetteijein. Uáiviminister Petteri Orpo kommentistij Junnila iäránemmiärádâs: ”Tot lâi rievtis čuávdus, já tot lâi áinoo máhđulâš čuávdus.” Orpo mielâst Junnila toovâi miärádâsâs jieš.

Ij lah vala čielgâs, ete kii juátká Junnila saajeest já kuás. Iäláttâsminister virge lâi tárguttâs jyehiđ Junnila já Vuáđusyemmilij aalmugovdâsteijee Sakari Puisto kooskân nuuvt ete Puisto algâttičij ministerin kyevti ive keččin. Puisto lii almottâm, ete sun puávtáččij kuorâttâllâđ minister tooimâ jo ovdeláá, jis haldâttâs koijâdičij suu toos.

Junnila iäránemalmottâs mield meid sisminister Mari Rantanen koččâmâšvuálásiih čalluuh láá pajanâm uáinusân. Rantanen lii kiävttám teermâ ”aalmugmolsom” talle ko sun lii juáhám sosiaallijn mediain teevstâid, moh kieđâvušeh aalmugráhtus. Aalmugmolsomin kočoduvvoo robdâuálgispiäláduvlâš syelilittoteoria, mon mield motomeh irâtteh enâmânvarrim vievâst lonottiđ Euroop vielgisliškásijd ulmuid ij-vielgisliškásij ulmuiguin. Rantanen lii kiävttám sääni Twitterist tolebáá meid fáddátubdâldâssân. Ton maŋa ko mediah lijjii kieđâvuššâm ääši, te Rantanen čaalij Twitterist, ete sun ij osko syelilittoteoriaid já ete ”statistiikij čäittim viehâdâhteedâ já tast čuávvoo demografisâš nubástus láá tuotâääših. Eennâmvarrim čuávumušâin kalga pyehtiđ sárnuđ laavtâsmhánnáá.”

Käldeeh:

– Orpo: Ministeri­tehtävissä ei voi toimia niin kuin Junnila on toiminut (www.hs.fi)

– Junnila: Mahdotonta jatkaa ministerinä (www.hs.fi)

– Kolme ministeriä osoitti Junnilalle epäluottamusta – Näin kansanedustajat äänestivät (www.iltalehti.fi)

– Ministeri Junnila vaikuttaa antaneen vääriä tietoja urastaan ja opiskeluistaan – MOT ei löytänyt mitään todisteita ministerin väitetystä yrittäjyydestä (yle.fi)

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Čiččâm sierâ puurrâm­miellâd – Maid toh halijdeh muštâliđ purâ­­deijei?

Tiettih-uv tun, et ulmust pyehtih leđe maaŋgâmuđusiih puurrâmmielah? Mun oppim taam ko luuhim Anu Tevanlinna kirje Hyvinvointia mielelläsi (2020. Jyväskylä: Atena kustannus oy). Tääl ááigum...

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...