EU:st selvâttâlloo máhđulâšvuotâ digitaallii euro anonväldimist. Tágáreh euroh liččii kuávdášpaŋkkiruuđâ uđđâ häämi. Eurosedâleh já -šlaantih pisoččii ain kiävtust, mut digitaallâš euro toi paaldâst tievâsmitáččij ovdebáid mäksimpiergâsijd. Digitaallâš euro puávtáččij faallâđ mäksimân eurooplii muulsâiävtu: tot toimâččij ubâ eurokuávlust, ige tot liččii kiddâ ovdâmerkkân tááláin EU ulguupiälálijn ovtâskâs mäksimkoortâin.
Digitaallâš euro ličij kuávdášpaŋkkiruttâ, mii falluuččij ovtâskâs ulmuid já irâttâssáid. Tom luáštáččii joton Euroop kuávdášpaŋkki já eurokuávlu aalmugliih kuávdášpaaŋkih, tego Suomâ Paŋkki. Digitaallâš kuávdášpaŋkkiruttâ lii jo kuávdášpaŋkkitilijn, mut tilijd pyehtih tääl iänááš kevttiđ tuše paaŋkih.
Ovtâskâs ulmui uáinust digitaallâš euro ij velttidhánnáá iärániččii tááláin mäksimvuovijn. Máávsuid puávtáččij máhđulávt hoittáđ purssâheiviittâssáin teikâ moobiilpaaŋkist, já taid falâččii digitaallii euro jyehheeh, ovdâmerkkân paaŋkih já mäksimlágádâsah.
Koččâmušâst ij liččii uđđâ vaaluut, pic euro digitaallâš häämi. Digitaallâš euro ij lohtâs virtuaalvalutáid, veik ton teknisii heiviittâsâst máhđulávt puávtáččij heiviittiđ meid uđđâ tekniikijd.
Euroop kuávdášpaŋkki váldá čielgâs, komissio valmâštâl laavâ
Euroop kuávdášpaŋkki almostitij roovvâdmáánust 2020 čielgiittâs tast, magareh muulsâiävtuh digitaallii euro jotonpiejâmist liččii. Ton maŋa eurojuávkku já EU ekonom- já ruttâdemašij rääđi sárnoin fáádást. Euronjunoščuákkim ceelhij njuhčâmáánust 2021, et selvâttempargoid kolgâččij juátkiđ.
Euroop kuávdášpaŋkki meridij syeinimáánust 2021 ovdániđ haavâst tutkâmmuudon, mon ääigi ráhtoo ollâ tääsi myenster digitaallii euron. Euroop kuávdášpaŋkki seelvât, moh liččii digitaallii euro kuávdáš jiešvuođah já teknisiih čuávduseh. Čohčuv 2023 vuárdoo Euroop kuávdášpaaŋki miärádâs čuávuváá muudon sirduumist.
Euroop komissio áigu adeliđ ive 2023 iävtuttâs digitaallii euron kyeskee laavâ aasâtmist. Iävtuttâs siskeldiš meid tooimâid, moh torvejeh eurokietâruuđâ kevttim já finnim.
Komissio váldá iävtuttâsâstis pele sehe digitaallii euro já kietâruuđâ sajadâhân lavâlii mäksimniävvun. Eurokietâruuđâst lii lavâlii mäksimniävu status, mut laavâst iä miäruštâlluu tärhibeht status vaikuttâsah. Komissio adelij avžum kietâruuđâ statusist ive 2010.
Lahâasâttâsiävtuttâsâstis komissio máhđulávt váldá pele digitaallii euro
● priivaatvuođâ syeje táásán
● jyehimân ađai toos, moh tuáimeid pyehtih toimâđ palvâlusâi fällen
● vuáđukiävttupalvâlussáid já toi finniimân
● mávsui haddemyensterân, ovdâmerkkân kävppijâssáid šaddee koloi raijiimân.
Digitaallii euro máhđulii jotonpiejâmist meerrid loppâloopâst Euroop kuávdášpaŋkki. Eurokuávlu staatâvarij ministereh ráđádâlleh eurojuávhust digitaallii euron kyeskee teemain táárbu mield.
Suomâ tiädut ovdâmune faallâm
Suomâ ana positiivlâžžân Euroop kuávdášpaaŋki selvâttempargoid. Haavâst ferttee viggâđ pyeremuu máhđulii teknisii olášittemvuáhán, vâi digitaallâš euro falâččij ovdâmuunijd jyehheid, kävppijâssáid já kulâtteijeid. Jis digitaallâš euro finnee lavâlii mäksimpiergâs status, te tot ij kolgâččii raijiđ mäksim sopâmušrijjâvuođâ.
Suomâ ana positiivlâžžân digitaallii euro faallâm kulâtteijeid jyehhei peht. Digitaallii euro kolgâččij pyehtiđ integristiđ eres systeemáid, tego kuulooldmäksim systeemáid, mäksimoolijd já vuorkkimtilijd. Digitaallâš euro ij uážuččii Suomâ mielâst pääcciđ luovâs eres almolijn šleđgâhäämist leijee palvâlusâin.
Digitaallii euro juksâm já anolâšvuođâ ferttee visásmittiđ, vâi nuuvt maaŋgâs ko máđhálâš eurokuávlust pyehtih kevttiđ uđđâ mäksimvyevi. Almoliih mäksimvyevih kalgeh leđe áávus toid, kiäid maaŋgah táálááh mäksimvyevih láá váddáseh juksâđ. Suomâ ana tehelâžžân, et digitaallâš euroin puávtáččij mäksiđ meid nettiohtâvuođâttáá. Nuuvt kočodum offline-kevttimmáhđulâšvuotâ sátáččij lasettiđ máhđulâšvuođâ mäksimân šleđgâhäämist täävjib ko tääl já meiddei nonniđ ohtsâškode kriisâkillámnaavcâid.
Digitaallâš euro kolgâččij Suomâ mielâst leđe eromâš lyetittettee mäksimniävvu. Suomâ tiädut priivaatlii syeje, mut nube tááhust tiätusyeje kolgâččij täsitiäduttiđ rikosij estim uáinuigijn.
Vuáládâheennâmlâš ekonom Thijs Bouman čielgee NOS-uđđâsijn, et digitaallii euro anonväldim ij liččii čuávdus maggaargin konkreetlii čuolmân. Sun čielgee, et uđđâ laavah puávtáččii páguttiđ ulmuid kevttiđ digitaallii euro. Sun čielgee tom, et mondiet digitaallâš euro kevttimmáhđulâšvuotâ valdui savâstâlmân: Facebook ááigui väldiđ anon jieijâs kryptovaaluut, libra. Kuávdášpaaŋkih suorgânii tast já arvâlii, et toh-uv puávtáččii porgâđ siämmáánáál, vâi ij kevâččii nuuvt, et amerikliih váldáččii maailm ruttâjotoluv haldusis. Digitaallâš euro ličij vaastâ taas, já tot lii mudoi-uv hävskis pargo ekonomáid, sun čielgee. Digitaallii euro munejuurdân ličij tot, et toos puávtáččij luođiđ ruuđâ siisâ já tot toimâččij talle-uv, jis táválâš paŋkkikorttâ ij mottoom suujâ tiet toimâččii teikâ jis Internet ij tooimâ.
Käldeeh:
– Wie zit er te wachten op de digitale euro? (nos.nl)
Kove: Gerd Altmann (Pixabay)