Kuástidemtooimâ čohčâ

Majemui aaigij Anarâškielâ seervist kiirjij almostitmist lii šoddâm taggaar juátkojeijee toimâ, mii fáálá anarâškielâ sárnoid uđđâ jiäráskittee já hävskis luhâmuš jyehi ive. Tom lii toohâm máhđulâžžân Kone siättus ruttâdem ”Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân” -proojeekt, mon ulmen lii lamaš noomâs mield almostittiđ kirjálâšvuođâ nuoráid, tastko nuoráid ij ovddiist lah lamaš fáállun ennustkin luhâmuš. Proojeekt lii tääl nuuhâm, mut ton ääigi jurgâluvvojii paijeel love kirjed. Ulmen lii almostittiđ puoh kiirjijd muádi ive siste.

Keesi ääigi muoi Márjá-Liisá Olthuisáin láán njuálguluuhâm já toimâttâm vittâ kirje. Tain vuossâmužžân almostuvá ”Ella Laapist”, mii lii Ella-rááiđu kuálmád kirje. Tom lii jurgâlâm Henna Tervaniemi, kii lii jurgâlâm meiddei rááiđu kyehti vuossâmuu kirje ađai ”Ella já skipáreh 1” já ”Ella já skipáreh 2”. Ella Laapist -kirje lii tääl teddilmist já almostuvá čohčâmáánu loopâ räi. Teddilmist lii meiddei astronaut André Kuipers párnáiroomaan ”Koodi ruopsâd”, mon Marja-Liisa Olthuis lii jurgâlâm hollandkielâst. Tot lii jotkâ ”3, 2, 1, GO!” -nommâsii kiirján, mii almostui anarâškielân moonnâm ive loopâst.

Tuáijimmuddoost lii Ann-Helén Laestadius roomaan ”Ij lah ko vyelgiđ”, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Algâalgâlâš kirje lii čallum ruotâkielân. Kirje lii luuhâmnáál meiddei tavesämikielân noomáin ”Dušše bijadit”. Čuávuvâžžân lii muu jurgâlem ”Čuovâuáivi 4 – Hyenes luho keesi”. Kirje lii njuálguluhhum já toimâttum, já Anarâškielâ servi lii jo finnim vuoigâdvuođâid ton kuástidmân anarâškielân. Tuáijimpargoh älgih tállán, ko tuáijimtiätuvuárháh vuolgâttuvvojeh Ovtâstum staatâin. Tuáivu mield toh puátih muádi oho siste.

Majemužžân taan ive almostuvá nooveelantologia, mii lii tääl toimâttemmuddoost. Anarâškielâ sárnooh láá iäljáruššâm ubâ ive ton oovdân, já čalluid servi lii-uv finnim muádičyeđe sijđo verd. Fáárust láá sehe fiktiivliih novelleh já novelleh, moh vuáđuduveh tuotâtábáhtussáid. Vuávám mield antologia almostuvá juovlâmáánust. Tot ličij šiev juovlâskeŋkkâ anarâškielâ sárnoid!

Nooveelantologia já ovdeláá mainâšum kiirjij kuástidem várás servi lii finnim ruttâdem Sämitiggeest. Anarâškielâ seervi peeleest mun halijdâm-uv kijtteđ Sämitige sii juátkojeijee torjust já kuhes pargoost anarâškielâ já eres-uv sämikielâi sajattuv pyeredem várás.

Taan räi mun lam kieđâvuššâm tagarijd kiirjijd, moh almostuveh ive loopâ räi. Taan čoovčâ ohtâ kirje lii kuittâg jo almostum. Tot lii ”Leggistâm soroidân lyeniliitán – Tiivtah tobdoin” -nommâsâš tihtâkirje, mon Emma Gahmberg já Kaisla Suominen čaalijn talle ko suoi láin Aanaar pajetääsist. Kirje puáhtoo vyebdimnáál čohčâmáánust.

Tuáivu mield anarâškielâlâš kuástidemtoimâ juátkoo siämmáá virkkun meiddei puáttee ive. Kiirjijn lii uáli jo tehálâš roolâ kielâ iäláskitmist, já seervi ulme ihán 2024 lii juátkiđ noonâ luuhâm- já čäällimkulttuur huksimpargo anarâškielâ várás. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijguin!

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jackson 5 -muusikjuávhu Tito Jackson lii jáámmám

Ovdâstumstaatâlâš musikkár Tito Jackson lii jáámmám 70-ihásâžžân. Sun lâi kuálmád Jackson musikkárperruu oovce párnáást. Oovtâst neljijn viljáin Jackie, Jermaine, Marlon já Michael sun vuáđudij...

Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán

Maijuuh láá maccâm Lontoon. The Ealing Beaver -proojeekt áánsust Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán. Proojeekt ulmen lii lamaš macâttiđ maijuid vuod urbaanlii...

Ellei oho oppâmateriaaleh láá tääl tiilámnáál

Ellei okko viättoo roovvâdmáánu 4.–10. peeivi. Taan ive fáddán lii "aldaluándu elleeh". Ellei oho várás Suomâ elleisuojâlemservi SEY lii ráhtám oppâmmateriaalijd, moh láá vuávájum...

Tarbâšuvvoo-uv olmooš ain jurgâlempaargon? – Mašineh-uv liččii!

Mun luuhim NOS-loostâst huolâstuttee uđđâsijd: vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh kärttih vyelediđ jurgâlemhoodijd, tastko tahojiermi (AI, Artificial Intelligence), lii väldidmin jurgâleijee pargokiedi. Mun jieš lam lamaš huksiimin...

Čevđikäärdih historján – aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán

Čevđikäärdih historján -aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán vuossaargâ čohčâmáánu 9. peeivi. Aalmuglâšáánnum, mon ulmen lii lopâttiđ čevđiellei kärdidem Suomâst, uážui meriääigi räi 102 561 nanodum vuáláčálusid....