Kuástidemtooimâ čohčâ

Majemui aaigij Anarâškielâ seervist kiirjij almostitmist lii šoddâm taggaar juátkojeijee toimâ, mii fáálá anarâškielâ sárnoid uđđâ jiäráskittee já hävskis luhâmuš jyehi ive. Tom lii toohâm máhđulâžžân Kone siättus ruttâdem ”Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân” -proojeekt, mon ulmen lii lamaš noomâs mield almostittiđ kirjálâšvuođâ nuoráid, tastko nuoráid ij ovddiist lah lamaš fáállun ennustkin luhâmuš. Proojeekt lii tääl nuuhâm, mut ton ääigi jurgâluvvojii paijeel love kirjed. Ulmen lii almostittiđ puoh kiirjijd muádi ive siste.

Keesi ääigi muoi Márjá-Liisá Olthuisáin láán njuálguluuhâm já toimâttâm vittâ kirje. Tain vuossâmužžân almostuvá ”Ella Laapist”, mii lii Ella-rááiđu kuálmád kirje. Tom lii jurgâlâm Henna Tervaniemi, kii lii jurgâlâm meiddei rááiđu kyehti vuossâmuu kirje ađai ”Ella já skipáreh 1” já ”Ella já skipáreh 2”. Ella Laapist -kirje lii tääl teddilmist já almostuvá čohčâmáánu loopâ räi. Teddilmist lii meiddei astronaut André Kuipers párnáiroomaan ”Koodi ruopsâd”, mon Marja-Liisa Olthuis lii jurgâlâm hollandkielâst. Tot lii jotkâ ”3, 2, 1, GO!” -nommâsii kiirján, mii almostui anarâškielân moonnâm ive loopâst.

Tuáijimmuddoost lii Ann-Helén Laestadius roomaan ”Ij lah ko vyelgiđ”, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Algâalgâlâš kirje lii čallum ruotâkielân. Kirje lii luuhâmnáál meiddei tavesämikielân noomáin ”Dušše bijadit”. Čuávuvâžžân lii muu jurgâlem ”Čuovâuáivi 4 – Hyenes luho keesi”. Kirje lii njuálguluhhum já toimâttum, já Anarâškielâ servi lii jo finnim vuoigâdvuođâid ton kuástidmân anarâškielân. Tuáijimpargoh älgih tállán, ko tuáijimtiätuvuárháh vuolgâttuvvojeh Ovtâstum staatâin. Tuáivu mield toh puátih muádi oho siste.

Majemužžân taan ive almostuvá nooveelantologia, mii lii tääl toimâttemmuddoost. Anarâškielâ sárnooh láá iäljáruššâm ubâ ive ton oovdân, já čalluid servi lii-uv finnim muádičyeđe sijđo verd. Fáárust láá sehe fiktiivliih novelleh já novelleh, moh vuáđuduveh tuotâtábáhtussáid. Vuávám mield antologia almostuvá juovlâmáánust. Tot ličij šiev juovlâskeŋkkâ anarâškielâ sárnoid!

Nooveelantologia já ovdeláá mainâšum kiirjij kuástidem várás servi lii finnim ruttâdem Sämitiggeest. Anarâškielâ seervi peeleest mun halijdâm-uv kijtteđ Sämitige sii juátkojeijee torjust já kuhes pargoost anarâškielâ já eres-uv sämikielâi sajattuv pyeredem várás.

Taan räi mun lam kieđâvuššâm tagarijd kiirjijd, moh almostuveh ive loopâ räi. Taan čoovčâ ohtâ kirje lii kuittâg jo almostum. Tot lii ”Leggistâm soroidân lyeniliitán – Tiivtah tobdoin” -nommâsâš tihtâkirje, mon Emma Gahmberg já Kaisla Suominen čaalijn talle ko suoi láin Aanaar pajetääsist. Kirje puáhtoo vyebdimnáál čohčâmáánust.

Tuáivu mield anarâškielâlâš kuástidemtoimâ juátkoo siämmáá virkkun meiddei puáttee ive. Kiirjijn lii uáli jo tehálâš roolâ kielâ iäláskitmist, já seervi ulme ihán 2024 lii juátkiđ noonâ luuhâm- já čäällimkulttuur huksimpargo anarâškielâ várás. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijguin!

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...