Kirjeárvuštâllâm: Ella já Paterock

Ella já Paterock lii Timo Parvela čäällim párnáikirje, já tot kulá Ella-párnáikirjerááiđun. Suomâkielân Ella já Paterock almostui ive 2004. Ella-kirjeráiđu tiävdá taan ive 30 ihheed, já kirjeráiđu lii jurgâlum paijeel 20 kielân. Anarâškielân Ella já Paterock lii jurgâlâm Henna Tervaniemi, já tot almostui ive 2024. Kuástideijen lii Anarâškielâ servi.

Ella lii nube luokkaast. Suu luokkaskipáreh láá ovdâmerkkân Hanna, Tuukka, Samppa já Pate. Párnáin lii čuolmâ: Pate ij valagin määti kiärdumtaavlu, já máttáátteijee lii uhkedâm Pate nuuvt, ete sun páácá luokân, jis ij oopâ kiärdumtaavlu. Nubben čuolmân lii tot, ete máttáátteijee huávdejeijee lii uhkedâm ääijiđ máttáátteijee já suu perruu päihistis, tondiet ko máttáátteijee penuvkyevtis Kojo já Oot olvov iijâid.

Ella já skipáreh keksejeh tiäđust-uv sierâlágánijd čuávdusijd, maht sij puávtáččii piäluštiđ sehe Pate já máttáátteijee. Patest lii naver, ete sust šadda rocktäsni, tondiet ko rocktääsnih iä taarbâš mättiđ kiärdumtaavlu. Pate lii ton mielâst, ete suu manager parga puoh aašijd já máttá kiärdumtaavlu suu peeleest. Kiiba eres ličij Pate manager ko Tuukka, kote lii skipárij mielâst fietti já máttá kiärdumtaavlu-uv pyerebeht ko kihheen eres. Siämmást Pate niävdá Elviira, kote lii rocktäsni meid.

Párnááh kuleh savâstâllâm, ko máttáátteijee iävtut kálgusis, ete muulsâiävtuh láá jo-uv varriđ táálunkuávlun teikâ meerâ oolâ tamppáin. Párnái mielâst meerâ oolâ varrim lii pyeri juurdâ, já sij áiguh uástiđ máttáátteijei taampâ. Paterock-kirjeest lii meid váhá kiäldulâšvuotâ, ko párnááh kuáhtájeh oovtâ huáđđoo, mon nommâ lii Siämulâš. Párnááh teivih suu taampâ uástidijnis. Suu olmâ persovnvuotâ čielgee eskân kirje loopâst. Kiinii iirât meid suáládiđ Pate vuossâmuu konsert lippuruuđâid. Siämmást máttáátteijee taistâl huávdejeijein ääijimuhke tiet, já hävskis puástuibárdâsah kale šaddeh ko tábáhtusah ovdáneh.

Mij luuvâim kirje párnáigijn, já kirje luvâdijnân puohah uážuim povvâstiđ kirje tábáhtussáid. Kirjeest lii meid taggaar huumor, moos rävisolmooš povvâst, mut párnááh iä veltihánnáá ibbeerd puoh hävskis aašijd. Ella-kirjeh láá mijjân uáppáseh meid suomâkielân, já Henna Tervaniemi lii luhostum mielâttes pyereest siäiluttiđ kirje huumor meid anarâškielân.

Kirje aalgâst lii uánihávt čallum uáivipersovnij luánduh, já lii hitruu uápásmuđ kirje persovnáid. Sii sierâlágáneh luánduh uáinojeh pyereest kirje dialogijn já tábáhtusâin. Kirje kielâ lii riges já maaŋgâpiälálâš. Veikkâ ij iberdiččii puoh kirje ovtâskâs saanijd, te lohhee piso kuittâg pyereest fáárust kirje tábáhtusâin, jis kielâmáttu lii jo nanos. Mun avžuuttâm luuhâđ taam kirje, jis haalijd oppâđ lase anarâškielâ teikkâ haalijd keppâ já hitruus luhâmuš. Kirje puáhtá luuhâđ meid párnáigijn.

Outi Portti

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....