Kirjeárvuštâllâm: Ella já Paterock

Ella já Paterock lii Timo Parvela čäällim párnáikirje, já tot kulá Ella-párnáikirjerááiđun. Suomâkielân Ella já Paterock almostui ive 2004. Ella-kirjeráiđu tiävdá taan ive 30 ihheed, já kirjeráiđu lii jurgâlum paijeel 20 kielân. Anarâškielân Ella já Paterock lii jurgâlâm Henna Tervaniemi, já tot almostui ive 2024. Kuástideijen lii Anarâškielâ servi.

Ella lii nube luokkaast. Suu luokkaskipáreh láá ovdâmerkkân Hanna, Tuukka, Samppa já Pate. Párnáin lii čuolmâ: Pate ij valagin määti kiärdumtaavlu, já máttáátteijee lii uhkedâm Pate nuuvt, ete sun páácá luokân, jis ij oopâ kiärdumtaavlu. Nubben čuolmân lii tot, ete máttáátteijee huávdejeijee lii uhkedâm ääijiđ máttáátteijee já suu perruu päihistis, tondiet ko máttáátteijee penuvkyevtis Kojo já Oot olvov iijâid.

Ella já skipáreh keksejeh tiäđust-uv sierâlágánijd čuávdusijd, maht sij puávtáččii piäluštiđ sehe Pate já máttáátteijee. Patest lii naver, ete sust šadda rocktäsni, tondiet ko rocktääsnih iä taarbâš mättiđ kiärdumtaavlu. Pate lii ton mielâst, ete suu manager parga puoh aašijd já máttá kiärdumtaavlu suu peeleest. Kiiba eres ličij Pate manager ko Tuukka, kote lii skipárij mielâst fietti já máttá kiärdumtaavlu-uv pyerebeht ko kihheen eres. Siämmást Pate niävdá Elviira, kote lii rocktäsni meid.

Párnááh kuleh savâstâllâm, ko máttáátteijee iävtut kálgusis, ete muulsâiävtuh láá jo-uv varriđ táálunkuávlun teikâ meerâ oolâ tamppáin. Párnái mielâst meerâ oolâ varrim lii pyeri juurdâ, já sij áiguh uástiđ máttáátteijei taampâ. Paterock-kirjeest lii meid váhá kiäldulâšvuotâ, ko párnááh kuáhtájeh oovtâ huáđđoo, mon nommâ lii Siämulâš. Párnááh teivih suu taampâ uástidijnis. Suu olmâ persovnvuotâ čielgee eskân kirje loopâst. Kiinii iirât meid suáládiđ Pate vuossâmuu konsert lippuruuđâid. Siämmást máttáátteijee taistâl huávdejeijein ääijimuhke tiet, já hävskis puástuibárdâsah kale šaddeh ko tábáhtusah ovdáneh.

Mij luuvâim kirje párnáigijn, já kirje luvâdijnân puohah uážuim povvâstiđ kirje tábáhtussáid. Kirjeest lii meid taggaar huumor, moos rävisolmooš povvâst, mut párnááh iä veltihánnáá ibbeerd puoh hävskis aašijd. Ella-kirjeh láá mijjân uáppáseh meid suomâkielân, já Henna Tervaniemi lii luhostum mielâttes pyereest siäiluttiđ kirje huumor meid anarâškielân.

Kirje aalgâst lii uánihávt čallum uáivipersovnij luánduh, já lii hitruu uápásmuđ kirje persovnáid. Sii sierâlágáneh luánduh uáinojeh pyereest kirje dialogijn já tábáhtusâin. Kirje kielâ lii riges já maaŋgâpiälálâš. Veikkâ ij iberdiččii puoh kirje ovtâskâs saanijd, te lohhee piso kuittâg pyereest fáárust kirje tábáhtusâin, jis kielâmáttu lii jo nanos. Mun avžuuttâm luuhâđ taam kirje, jis haalijd oppâđ lase anarâškielâ teikkâ haalijd keppâ já hitruus luhâmuš. Kirje puáhtá luuhâđ meid párnáigijn.

Outi Portti

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...