Kođđeemravvuuh uási 2 já Ulloveerdij raavâ

Kođđeemravvuuh uási 2 lii tääl finnimnáál neetist. Tobbeen láá ohtsis nelji ravvuu: Pielpa-vaacah, Párkku- suháh, Ripple-lijne ja Ulloveerdih. Ulloveerdij raavâ lii meid taan blogiteevstâst. Ubâ raavâuási tun kaavnah payhipist. Payhip peht puáhtá luođiđ olssis meid Kođđeemravvuuh-uási 1, jis tun jieh lah tom vala porgâm. Oosij luođim lii nuuvtá, ko tun kiävtáh kalenderist leijee koodi.

Ulloveerdih lijjii muu nubbe kođđeemraavâ, mon mun lam kođđáám anarâškielân. Raavâ lii uáli uánihâš, ko tot lii kiärdášuvvee hervâkođos já tom puáhtá kođđeeđ kaavio miäldásávt. Tot suápá-uv mielâttes pyereest meid taggaar kođđei, kii ij lah hirmâd ennuv kođđáám. Ravvust láá meid liiŋkah tekniikvideoid, nuuvt ete kođđee puáhtá tobbeen máttááttâllâđ tagarijd tekniikijd, moh iä lah uáppáseh. Videoi peht uđđâ tekniikij hárjuttâllâm sáttá leđe meid älkkeb, ko paaldâst láá vala sánáliih ravvuuh.

Ravvust láá kyehti stuáruduv, mut meiddei laigijn puáhtá vaiguttiđ toos, mon styeres tast šadda. Jis haalijd olssis háástu, te puáhtá irâttiđ tiälláđ kovosijd paldâluvâi. Ađai sirde kovvoos algâttemsaje jyehi keerdi ucánjáhháá nuuvt, ete kovos jotá veerdist tego vuodduin.

Ulloveerdih

Anarâš kođđeeh láá tuáivum taam ravvuu jo kuhháá! Tai ulloveerdij uáli jo fiijnâ kovos lii luávnejum aanaarlij nisonij juhlevuodduin, já ivneh-uv láá väljejum nuuvt ete toh västideh ärbivuáválijd iivnijd. Ulloveerdih láá lieggâseh, já taid lii älkkee cäähiđ juálgán. Ulloveerdijd puáhtá kevttiđ meiddei vuoddui saajeest, já toh suápih pyereest oovtâst jieškote-uvlágánij kammuiguin já pihtâsijguin.

Ravvust láá kyehti kobdoduv, moh láá kuohtuuh uáivildum rävisulmuid. Maali lii kuittâg máhđulâš styerediđ teikâ ucediđ nuuvt ete tot suápá meiddei stuárráábáid teikâ ucebáid juolgijd. Ferttee tuše kevttiđ assab teikâ seegib lääigi já/tâi kođđeemsäägi.

Ulloveerdih kođđojeh pirâskođosin. Kuohtuin keejijn lii kezis tuorrumverdikođos, já hiärváás kovos šadda hervâkođosist já ponjossárgáin.

Stuáruduvah: 1 (2).

Valmâš ulloveerdij mitoh: Alodâh: 20 cm, pirâsmitto: 26 (29) cm.

TARBŠEH

Läigi: Suulân 250 m/100 g -asosâš läigi. Om. Gjestal Maija teikâ Novita Nalle.

Tuáváášivne (TI): 130 (150) m

Kovosivne 1 (KI1): 80 (90) m

Kovosivne 2 (KI2): 30 (35) m

Myensterulloveerdij läigi: Gjestal Maija (85 % ullo, 15 % polyaamiid, 130 m – 50 g)
iivnijn: Čappâd 201 (TI), Ruopsâd 209 (KI1) já Ruánáá 212 (KI2).

Kođđeemsäägih: 2,5 mm sukkásäägih.

Eres tarbâšeh: Čuálgui.

Saahâdvuotâ: 28 čalmed x 30 kođđeemkerdid = 10 x 10 cm hervâkođos, saggim maŋa.

UÁNÁDÂSAH

Č                           Čalme

J                             Kođe jorgod

R                           Kođe rievtisnáál

Rk                         Riggeekerdi

TI / KI                   Tuáváášivne / Kovosivne

(–)                         Kiärdu (–)

*–*                        Kiärdu *–*

TEKNIIKEH

Čoolmij suoppim ruossâlâs (NOVITA NEULEKOULU: Silmukoiden luominen)

Ponjossárgáh

Latvialâš ponjossäärgis (Willamagia: Latvialainen palmikko)

Ponjossäärgis (Koitadesign: Kierreraidan neulominen)

Hervâkođos

Hervâkođos kođđoo kuovttijn (teikâ eenâb) eresivnásâš laigijn siämmáá ääigi. Čalmeh kođđojeh vuáruluvâi eres ivnijguin Kaavio mield.

NOVITA NEULEKOULU: Kirjoneuleen ABC

Lääigijoođeetmeh

Hervâkođosist tyeje tyehin joteh lääigijoođeetmeh. Ane huolâ, ete toh iä pääsi liijkás čovgâdin teikâ šoodâ liijkás kukken. Jis lääigijođettem lii kuhheeb ko 4–5 č, te tom kannat čoonnâđ tyeje tuáhá.

ANNIKA KONTTANIEMI: Kiristämätön kirjoneule – Annikan vinkit

Laaigij (iivnij) koskâvuotâ

Hervâkođosist laaigij oornig tyeje tyehin já toi puikkâlemoornig vaigutteh toos, ete mon ivnásiih čalmeh uáinojeh kođosist stuárráábin (=haldâšeijee laigijn kuuđđum čalmeh) já mon ivnásiih čalmeh uáinojeh kođosist ucebin (=čähhejeijee laigijn kuuđđum čalmeh). Taat siämmáš oornig kalga kevttuđ ubâ tyejeest. Táválávt avžuuttâs lii, ete kovosivneläigi lii haldâšeijee läigi.

Haldâšeijee lääigi/ivne kalga tipteđ čähhejeijee lääigi čižetpeln/oovdâst nuuvt, ete tot lii aldeláá saagijd. Kođedijn tot puikkâluvvoo sáágán čähhejeijee lääigi vuoluubeln.

Čähhejeijee lääigi/ivne kalga tipteđhaldâšeijee lääigi uálgispeln/tyehin nuuvt, ete tot lii kukkeláá saagijn. Kođedijn tot puikkâluvvoo sáágán haldâšeijee lääigi paajaabeln.

TAITO-LEHTI: Lankadominanssi kirjoneuleessa

Njyebžilis lopâttem

1R, *1R, uuigâ čižetpel säägi keeji kuohtui uálgispel säägi čoolmij čoođâ uálgispel säägi oovdâst, kođe čoolmijd rievtisnáál oohtân tyehiroobdâst,* kiärdu *–* tassaažân ko čižetpel säägi puoh čalmeh láá lopâttum. Potkii lääigi já keesi tom majemuu čalme čoođâ.

Piia Maria Knit: Joustava päättely

RAVVUUH

Kođe 2.

Huám. Hervâkođosist Kovosivne lii haldâšeijee läigi.

Suoppii 72 (80) č tuáváášivnijn ruossâlâs. Jyeve čoolmijd táásá neelji sukkásáágán, 18 (20) č / säggi já ovtâstit tyeje ohtân jurbâ pittán.

Rk 1: (1R, 1J), kiärdu (–) rk loopâ räi.
Kiärdu Rk 1 vala ohtii (1x).

Hervâttâs

Kođe Latvialii párgálduv Kaavio 1 mield.

Kođe hervâkođđoos Kaavio 3 (4) mield.

     – Kiärdu kaavio kuohtii (2x) jyehi riggeekeerdist.

     – Kođe kaavio rad 1–19 ohtii (1x).

Kođe Ponjossárgá Kaavio 2 mield.

Kođe hervâkođđoos Kaavio 3 (4) mield.

Kođe Ponjossárgá Kaavio 2 mield.

Kođe hervâkođđoos Kaavio 3 (4) mield.

Kođe Latvialii párgálduv Kaavio 1 mield.

Kođe Rk 1 kuohtii (2x).

Lääppit čoolmijd njyebžilávt.

Potkii laaigijd.

Loppâpargoh

Lääppit läigikeejijd.
Njuoskâd ulloveerdijd já saggii mittoid.

Koveh: Susanna Kaartinen

Kommenteh

  1. Kaavio 4 rivi 13 on virheellinen: kaikkien vihreiden palkkien molemmin puolin pitäisi olla punaista kuten rivillä 7 on.

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...