Kođđeemravvuuh uási 2 já Ulloveerdij raavâ

Kođđeemravvui nubbe uási lii tääl finnimnáál neetist. Tobbeen láá ohtsis nelji ravvuu: Pielpa-vaacah, Párkku-suháh, Ripple-lijne já Ulloveerdih. Ulloveerdij raavâ lii meid taan blogiteevstâst. Ubâ raavâuási tun kaavnah payhipist. Payhip peht puáhtá luođiđ olssis meid ravvui vuossâmuu uási, jis tun jieh lah tom vala porgâm. Oosij luođim lii nuuvtá, ko tun kiävtáh kalenderist leijee koodi.

Ulloveerdih láá nubbe kođđeemraavâ, mon mun lam kođđáám anarâškielân. Raavâ lii uáli uánihâš, ko tot lii kiärdášuvvee hervâkođos já tom puáhtá kođđeeđ kaavio miäldásávt. Tot suápá-uv mielâttes pyereest meid taggaar kođđei, kote ij lah hirmâd ennuv kođđáám. Ravvust láá meid liiŋkah tekniikvideoid, nuuvt ete kođđee puáhtá tobbeen máttááttâllâđ tagarijd tekniikijd, moh iä lah uáppáseh. Videoi peht uđđâ tekniikij hárjuttâllâm sáttá leđe meid älkkeb, ko paaldâst láá vala sánáliih ravvuuh.

Ravvust láá kyehti stuáruduv, mut meiddei laigijn puáhtá vaiguttiđ toos, mon styeres tast šadda. Jis haalijd olssis háástu, te puáhtá irâttiđ tiälláđ kovosijd paldâluvâi. Ađai sirde kovvoos algâttemsaje jyehi keerdi ucánjáhháá nuuvt, ete kovos jotá veerdist tego vuodduin.

Ulloveerdih

Anarâš kođđeeh láá tuáivum taam ravvuu jo kuhháá! Tai ulloveerdij uáli jo fiijnâ kovos lii luávnejum aanaarlij nisonij juhlevuodduin, já ivneh-uv láá väljejum nuuvt ete toh västideh ärbivuáválijd iivnijd. Ulloveerdih láá lieggâseh, já taid lii älkkee cäähiđ juálgán. Ulloveerdijd puáhtá kevttiđ meiddei vuoddui saajeest, já toh suápih pyereest oovtâst jieškote-uvlágánij kammuiguin já pihtâsijguin.

Ravvust láá kyehti kobdoduv, moh láá kuohtuuh uáivildum rävisulmuid. Maali lii kuittâg máhđulâš styerediđ teikâ ucediđ nuuvt ete tot suápá meiddei stuárráábáid teikâ ucebáid juolgijd. Kalga tuše kevttiđ assab teikâ seegib lääigi já/tâi kođđeemsäägi.

Ulloveerdih kođđojeh pirâskođosin. Kuohtuin keejijn lii kezis tuorrumverdikođos, já hiärváás kovos šadda hervâkođosist já ponjossárgáin.

Stuáruduvah: 1 (2).

Valmâš ulloveerdij mitoh: Alodâh: 20 cm, pirâsmitto: 26 (29) cm.

TARBŠEH

Läigi: Suulân 250 m/100 g -asosâš läigi. Om. Gjestal Maija teikâ Novita Nalle.

Tuáváášivne (TI): 130 (150) m

Kovosivne 1 (KI1): 80 (90) m

Kovosivne 2 (KI2): 30 (35) m

Myensterulloveerdij läigi: Gjestal Maija (85 % ullo, 15 % polyaamiid, 130 m – 50 g)
iivnijn: Čappâd 201 (TI), Ruopsâd 209 (KI1) já Ruánáá 212 (KI2).

Kođđeemsäägih: 2,5 mm sukkásäägih.

Eres tarbâšeh: Čuálgui.

Saahâdvuotâ: 28 čalmed x 30 kođđeemkerdid = 10 x 10 cm hervâkođos, saggim maŋa.

UÁNÁDÂSAH

Č                           Čalme

J                             Kođe jorgod

R                           Kođe rievtisnáál

Rk                         Riggeekerdi

TI / KI                   Tuáváášivne / Kovosivne

(–)                         Kiärdu (–)

*–*                        Kiärdu *–*

TEKNIIKEH

Čoolmij suoppim ruossâlâs (NOVITA NEULEKOULU: Silmukoiden luominen)

Ponjossárgáh

Latvialâš ponjossäärgis (Willamagia: Latvialainen palmikko)

Ponjossäärgis (Koitadesign: Kierreraidan neulominen)

Hervâkođos

Hervâkođos kođđoo kuovttijn (teikâ eenâb) eresivnásâš laigijn siämmáá ääigi. Čalmeh kođđojeh vuáruluvâi eres ivnijguin Kaavio mield.

NOVITA NEULEKOULU: Kirjoneuleen ABC

Lääigijoođeetmeh

Hervâkođosist tyeje tyehin joteh lääigijoođeetmeh. Ane huolâ, ete toh iä pääsi liijkás čovgâdin teikâ šoodâ liijkás kukken. Jis lääigijođettem lii kuhheeb ko 4–5 č, te tom kannat čoonnâđ tyeje tuáhá.

ANNIKA KONTTANIEMI: Kiristämätön kirjoneule – Annikan vinkit

Laaigij (iivnij) koskâvuotâ

Hervâkođosist laaigij oornig tyeje tyehin já toi puikkâlemoornig vaigutteh toos, ete mon ivnásiih čalmeh uáinojeh kođosist stuárráábin (=haldâšeijee laigijn kuuđđum čalmeh) já mon ivnásiih čalmeh uáinojeh kođosist ucebin (=čähhejeijee laigijn kuuđđum čalmeh). Taat siämmáš oornig kalga kevttuđ ubâ tyejeest. Táválávt avžuuttâs lii, ete kovosivneläigi lii haldâšeijee läigi.

Haldâšeijee lääigi/ivne kalga tipteđ čähhejeijee lääigi čižetpeln/oovdâst nuuvt, ete tot lii aldeláá saagijd. Kođedijn tot puikkâluvvoo sáágán čähhejeijee lääigi vuoluubeln.

Čähhejeijee lääigi/ivne kalga tipteđhaldâšeijee lääigi uálgispeln/tyehin nuuvt, ete tot lii kukkeláá saagijn. Kođedijn tot puikkâluvvoo sáágán haldâšeijee lääigi paajaabeln.

TAITO-LEHTI: Lankadominanssi kirjoneuleessa

Njyebžilis lopâttem

1R, *1R, uuigâ čižetpele säägi keeji kuohtui uálgispel säägi čoolmij čoođâ uálgispele säägi oovdâst, kođe čoolmijd rievtisnáál oohtân tyehiroobdâst,* kiärdu *–* tassaažân ko čižetpele säägi puoh čalmeh láá lopâttum. Potkii lääigi já keesi tom majemuu čalme čoođâ.

Piia Maria Knit: Joustava päättely

RAVVUUH

Kođe 2.

Huám. Hervâkođosist Kovosivne lii haldâšeijee läigi.

Suoppii 72 (80) č tuáváášivnijn ruossâlâs. Jyevi čoolmijd táásá neelji sukkásáágán, 18 (20) č / säggi já ovtâstit tyeje ohtân jurbâ pittán.

Rk 1: (1R, 1J), kiärdu (–) rk loopâ räi.
Kiärdu Rk 1 vala ohtii (1x).

Hervâttâs

Kođe Latvialii párgálduv Kaavio 1 mield.

Kođe hervâkođđoos Kaavio 3 (4) mield.

     – Kiärdu kaavio kuohtii (2x) jyehi riggeekeerdist.

     – Kođe kaavio rad 1–19 ohtii (1x).

Kođe Ponjossárgá Kaavio 2 mield.

Kođe hervâkođđoos Kaavio 3 (4) mield.

Kođe Ponjossárgá Kaavio 2 mield.

Kođe hervâkođđoos Kaavio 3 (4) mield.

Kođe Latvialii párgálduv Kaavio 1 mield.

Kođe Rk 1 kuohtii (2x).

Lääppit čoolmijd njyebžilávt.

Potkii laaigijd.

Loppâpargoh

Lääppit läigikeejijd.
Njuoskâd ulloveerdijd já saggii mittoid.

Koveh: Susanna Kaartinen

Kommenteh

  1. Kaavio 4 rivi 13 on virheellinen: kaikkien vihreiden palkkien molemmin puolin pitäisi olla punaista kuten rivillä 7 on.

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...