Kođđeemravvuuh uási 2 já Ulloveerdij raavâ

Kođđeemravvui nubbe uási lii tääl finnimnáál neetist. Tobbeen láá ohtsis nelji ravvuu: Pielpa-vaacah, Párkku-suháh, Ripple-lijne já Ulloveerdih. Ulloveerdij raavâ lii meid taan blogiteevstâst. Ubâ raavâuási tun kaavnah payhipist. Payhip peht puáhtá luođiđ olssis meid ravvui vuossâmuu uási, jis tun jieh lah tom vala porgâm. Oosij luođim lii nuuvtá, ko tun kiävtáh kalenderist leijee koodi.

Ulloveerdih láá nubbe kođđeemraavâ, mon mun lam kođđáám anarâškielân. Raavâ lii uáli uánihâš, ko tot lii kiärdášuvvee hervâkođos já tom puáhtá kođđeeđ kaavio miäldásávt. Tot suápá-uv mielâttes pyereest meid taggaar kođđei, kote ij lah hirmâd ennuv kođđáám. Ravvust láá meid liiŋkah tekniikvideoid, nuuvt ete kođđee puáhtá tobbeen máttááttâllâđ tagarijd tekniikijd, moh iä lah uáppáseh. Videoi peht uđđâ tekniikij hárjuttâllâm sáttá leđe meid älkkeb, ko paaldâst láá vala sánáliih ravvuuh.

Ravvust láá kyehti stuáruduv, mut meiddei laigijn puáhtá vaiguttiđ toos, mon styeres tast šadda. Jis haalijd olssis háástu, te puáhtá irâttiđ tiälláđ kovosijd paldâluvâi. Ađai sirde kovvoos algâttemsaje jyehi keerdi ucánjáhháá nuuvt, ete kovos jotá veerdist tego vuodduin.

Ulloveerdih

Anarâš kođđeeh láá tuáivum taam ravvuu jo kuhháá! Tai ulloveerdij uáli jo fiijnâ kovos lii luávnejum aanaarlij nisonij juhlevuodduin, já ivneh-uv láá väljejum nuuvt ete toh västideh ärbivuáválijd iivnijd. Ulloveerdih láá lieggâseh, já taid lii älkkee cäähiđ juálgán. Ulloveerdijd puáhtá kevttiđ meiddei vuoddui saajeest, já toh suápih pyereest oovtâst jieškote-uvlágánij kammuiguin já pihtâsijguin.

Ravvust láá kyehti kobdoduv, moh láá kuohtuuh uáivildum rävisulmuid. Maali lii kuittâg máhđulâš styerediđ teikâ ucediđ nuuvt ete tot suápá meiddei stuárráábáid teikâ ucebáid juolgijd. Kalga tuše kevttiđ assab teikâ seegib lääigi já/tâi kođđeemsäägi.

Ulloveerdih kođđojeh pirâskođosin. Kuohtuin keejijn lii kezis tuorrumverdikođos, já hiärváás kovos šadda hervâkođosist já ponjossárgáin.

Stuáruduvah: 1 (2).

Valmâš ulloveerdij mitoh: Alodâh: 20 cm, pirâsmitto: 26 (29) cm.

TARBŠEH

Läigi: Suulân 250 m/100 g -asosâš läigi. Om. Gjestal Maija teikâ Novita Nalle.

Tuáváášivne (TI): 130 (150) m

Kovosivne 1 (KI1): 80 (90) m

Kovosivne 2 (KI2): 30 (35) m

Myensterulloveerdij läigi: Gjestal Maija (85 % ullo, 15 % polyaamiid, 130 m – 50 g)
iivnijn: Čappâd 201 (TI), Ruopsâd 209 (KI1) já Ruánáá 212 (KI2).

Kođđeemsäägih: 2,5 mm sukkásäägih.

Eres tarbâšeh: Čuálgui.

Saahâdvuotâ: 28 čalmed x 30 kođđeemkerdid = 10 x 10 cm hervâkođos, saggim maŋa.

UÁNÁDÂSAH

Č                           Čalme

J                             Kođe jorgod

R                           Kođe rievtisnáál

Rk                         Riggeekerdi

TI / KI                   Tuáváášivne / Kovosivne

(–)                         Kiärdu (–)

*–*                        Kiärdu *–*

TEKNIIKEH

Čoolmij suoppim ruossâlâs (NOVITA NEULEKOULU: Silmukoiden luominen)

Ponjossárgáh

Latvialâš ponjossäärgis (Willamagia: Latvialainen palmikko)

Ponjossäärgis (Koitadesign: Kierreraidan neulominen)

Hervâkođos

Hervâkođos kođđoo kuovttijn (teikâ eenâb) eresivnásâš laigijn siämmáá ääigi. Čalmeh kođđojeh vuáruluvâi eres ivnijguin Kaavio mield.

NOVITA NEULEKOULU: Kirjoneuleen ABC

Lääigijoođeetmeh

Hervâkođosist tyeje tyehin joteh lääigijoođeetmeh. Ane huolâ, ete toh iä pääsi liijkás čovgâdin teikâ šoodâ liijkás kukken. Jis lääigijođettem lii kuhheeb ko 4–5 č, te tom kannat čoonnâđ tyeje tuáhá.

ANNIKA KONTTANIEMI: Kiristämätön kirjoneule – Annikan vinkit

Laaigij (iivnij) koskâvuotâ

Hervâkođosist laaigij oornig tyeje tyehin já toi puikkâlemoornig vaigutteh toos, ete mon ivnásiih čalmeh uáinojeh kođosist stuárráábin (=haldâšeijee laigijn kuuđđum čalmeh) já mon ivnásiih čalmeh uáinojeh kođosist ucebin (=čähhejeijee laigijn kuuđđum čalmeh). Taat siämmáš oornig kalga kevttuđ ubâ tyejeest. Táválávt avžuuttâs lii, ete kovosivneläigi lii haldâšeijee läigi.

Haldâšeijee lääigi/ivne kalga tipteđ čähhejeijee lääigi čižetpeln/oovdâst nuuvt, ete tot lii aldeláá saagijd. Kođedijn tot puikkâluvvoo sáágán čähhejeijee lääigi vuoluubeln.

Čähhejeijee lääigi/ivne kalga tipteđhaldâšeijee lääigi uálgispeln/tyehin nuuvt, ete tot lii kukkeláá saagijn. Kođedijn tot puikkâluvvoo sáágán haldâšeijee lääigi paajaabeln.

TAITO-LEHTI: Lankadominanssi kirjoneuleessa

Njyebžilis lopâttem

1R, *1R, uuigâ čižetpele säägi keeji kuohtui uálgispel säägi čoolmij čoođâ uálgispele säägi oovdâst, kođe čoolmijd rievtisnáál oohtân tyehiroobdâst,* kiärdu *–* tassaažân ko čižetpele säägi puoh čalmeh láá lopâttum. Potkii lääigi já keesi tom majemuu čalme čoođâ.

Piia Maria Knit: Joustava päättely

RAVVUUH

Kođe 2.

Huám. Hervâkođosist Kovosivne lii haldâšeijee läigi.

Suoppii 72 (80) č tuáváášivnijn ruossâlâs. Jyevi čoolmijd táásá neelji sukkásáágán, 18 (20) č / säggi já ovtâstit tyeje ohtân jurbâ pittán.

Rk 1: (1R, 1J), kiärdu (–) rk loopâ räi.
Kiärdu Rk 1 vala ohtii (1x).

Hervâttâs

Kođe Latvialii párgálduv Kaavio 1 mield.

Kođe hervâkođđoos Kaavio 3 (4) mield.

     – Kiärdu kaavio kuohtii (2x) jyehi riggeekeerdist.

     – Kođe kaavio rad 1–19 ohtii (1x).

Kođe Ponjossárgá Kaavio 2 mield.

Kođe hervâkođđoos Kaavio 3 (4) mield.

Kođe Ponjossárgá Kaavio 2 mield.

Kođe hervâkođđoos Kaavio 3 (4) mield.

Kođe Latvialii párgálduv Kaavio 1 mield.

Kođe Rk 1 kuohtii (2x).

Lääppit čoolmijd njyebžilávt.

Potkii laaigijd.

Loppâpargoh

Lääppit läigikeejijd.
Njuoskâd ulloveerdijd já saggii mittoid.

Koveh: Susanna Kaartinen

Kommenteh

  1. Kaavio 4 rivi 13 on virheellinen: kaikkien vihreiden palkkien molemmin puolin pitäisi olla punaista kuten rivillä 7 on.

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...