Taat čaalâ tuuđhâd, magareh čalluuh láá enâmustáá luhhum Anarâš aavis historjá ääigi. Loostâ statistiik mield 22 čallud láá luhhum 300 kerdid teikâ eenâb. Taah čalluuh maneh puohah ihán 2023. Mij tiettip jieččân čuávumij peht, et aavis ij luhhuu tállân ko miinii uđđâ čalluid almostuvá, pic esken maŋeláá. Mielân puátá Lesk-Ant Uulá-rokke, ko sust mainâsčukke lekkâsij esken talle ko kyesih pottii ige nuuvtkin pääihist. Sun lâi kálgusis pahudâm, et ”kiergânhân taid saavâid val talle-uv kuullâđ”. Amahân te tääl-uv puáhtá jurdâččiđ siämmáánáál, mut aavis liijká iská pissoođ maailm tábáhtusâi fáárust. Aavis kannat luuhâđ jyehi peeivi jo tondiet-uv, et távjá luuhâm lii ávhálâš luuhâm njyebžilvuođâ ovdánmân.
Tun še puávtáh moonnâđ aavis puáris čalluid čoođâ já arvâliđ, lah-uv siämmáá uáivilist čuávuvái enâmustáá luhhum čallui kiäsuttetteevuođâst. Puávtáh siämmást arvâliđ, magareh čalluuh tuu mielâst piejâččii ulmuid ain eenâb luuhâđ. Lohheidhân lostâ ain taarbâš.
Njunoščallust Kerdikiävttusäneh (300 luhâmid, 1.11.2023) puohtui oovdân huolâ tast, et táváliih teddilum aaviseh kuáddojeh luuhâm maŋa pävirruskijd. Anarâškielâ uáinust taat juurdâ povčâgit vááimu, tastko luhâmuš ij lah mudoigin ennuv. Luhhoost Anarâš aavis lii nettiaavis, nuuvt et čalluuh siäluh. Anarâš aavis piso ain áávus puohháid, ige ton luuhâm määvsi maiden. Taat filosofia iská toohâđ sämikielân luuhâm älkkeebin puohháid já toin naalijn ovdediđ luuhâmtááiđu.
Nubbe njunoščaalâ Kostsun liččii uáivileh? (302 luhâmid, 15.3.2023) muštâl uáivilij vänivuođâst aavisist. Valagin uáivileh iä lah vuolgâttum aavisân valjeeht. Taid uážžu eenâb-uv vuolgâttiđ, adai äšši lii ain äigikyevdil. Eres-uv čalluid uážžu vuolgâttiđ, já servi lii pastam mäksiđ čalluin čäällimpäälhi. Vâi lii-uv uáivilij vänivuođâst liijká-uv eenâb saahâ tast, et ulmuuh iä lah hárjánâm čäälliđ sämikielân? Ovdâmerkkân Facebook lii kale tievâ puohmuđusijn uáivilijn, jurduin já paahudmijn.
Komovuotâtieđâ olá luhâmijn viehâ pajas. Puoh enâmustáá komovuotân kyeskee uđđâsijn lii luhhum Jupiter jieŋâmáánuid totkee rakkeet páččoo onne kuhes tutkâmmáátkán (303 luhâmid, 13.4.2023). Jupiter neelji jieŋâmáánu – Io, Europa, Kallisto já Ganymedes – tutkâm lii-uv kuávdáš proojeekt komovuotâtutkâmij puátteevuođâst. Täst mij vissásávt kuullâp eenâb ovdâmerkkân astronaut André Kuipers luvâldâlmist uđđivemáánu 2. peeivi Sajosist. Tiervâpuáttim kuldâliđ!
Uuđâs Sierâirâttâs Mattel lii almostittám uđđâ Barbie-nuke, mast lii Down-syndrom (316 luhâmid, 4.5.2023) muštâl tast, et lii tehelâš uáiniđ eellim muččâdvuođâ maaŋgâ uáinust. Luhhoost lohhee-uv lii perustum taan ääšist! Váhá siämmáámuđusâš mut taan tove sämmiláid kyeskee kulttuuruuđâs lii lamaš Skábma – Snowfall videospellâ lii nomâttum iävtukkâssân tave-eennâmlâš kištoost (324 luhâmid, 25.5.2023).
Jieŋâskiärru lii ohtâ Suomâ aalmuglâššlaajâin valastâlmist. Amahân te tondiet uuđâs tast, et Kanada lii vuáittám ive 2023 jieŋâskiäru maailmmiäštárkištoid (305 luhâmid, 30.5.2023) lii kiäsuttâm lohheid. Anarâš aavis tarbâšičij kale meid taggaar išetoimâtteijee, kote pastaččij eenâb čuávvuđ valastâllâmpuátusijd. Kesitoimâtteijeeh tom láá-uv pyereest porgâm.
Pegâlmâs ulmuuh čielgâsávt kiäsutteh lohheid: uđđâseh Italialâš lávloo Toto Cutugno lii jáámmám (342 luhâmid, 24.8.2023) já Amerik puárásumos olmooš lii jáámmám (303 luhâmid, 27.2.2023) láá finnim ennuv luuhâmkeerdijd. Munjin luuhâmnumerij uáinust lii lamaš smavvâ olâttâs, et uuđâs Čokkájeijee president Recep Tayyip Erdoğan lii vuáittám Tuurki presidentvaaljâid (306 luhâmid, 3.6.2023) lii kiäsuttâm ulmuid nuuvt ennuv. Käärijä-almonist Anarâš aavis lii čáállám eenâb-uv já iällám teivâdmin Amsterdamist Ziggo Domest euroviisutaasnijd. Enâmustáá lii kuittâg luhhum Käärijä algâmätki euroviisuid adai uuđâs Käärijä vuoitij Uđđâ muusik kišto já oovdâst Suomâ ive 2023 Euroviisuh-lávlumkištoost (322 luhâmid, 4.3.2023).
Blogičalluuh láá áijááh čäälliđ mut häävskih luuhâđ. Aanaar argâ -blogi aalgij čallust Toimâtteijee rijjâ lávvárdâh (360 luhâmid, 25.3.2023). Mun muštám taan blogi aalgâ vala pyereest: muu juurdân lâi tuše väzziđ já eelliđ jienâstmin, mut toimâtteijee kappeer uáivist sáttojim-uv hävskis čäällimmáátkán já ájánim kuhebiššáá. Mun jiem vuávám taam mainâs ollágin pic moonnim fáárun já tutkim, maid tibi te mun uáinám. Nubbe Aanaar argâ -blogi Toimâtteijee Anja Kaarret já kietâtyejičeppi Marja-Liisa Laiti finnijn Sämitige kulttuurpalhâšume (307 luhâmid, 30.4.2023) vist lâi pyerebeht vuávájum, já mun moonnim puorijn aigijn fáárun čuávvuđ palhâšemtilálâšvuođâ. Kietâtuojijd kyeskee blogičaalâ Puáris kuárrummašineh äigiájánâssân – Mervi Sistosii päikki lii tego kuárrummašinij museo (305 luhâmid, 16.9.2023) tuálvui muu jieččân pargoskippáár pááikán, ige siisâpuáttee puáhtám leđe huámmášhánnáá puáris kuárrummašinijd. Tasthân šoodâi aaibâs kuhes luvâldâllâm, mast mun ferttejim čäälliđ aavis lohheid-uv. Mun oppim meid kuárrummašinij peht pittáá Suomâ historjást, mii ij lah uáinusist oppâkiirjijngin.
Stuorrâ pooliitliih tábáhtusah láá finnim aavisist saje. Ive 2023 stuorrâ uuđâs lii lamaš Suomâ já Ruotâ päälgis Naton, tego uđđâseh Uŋgar parlament lii ratifisistám Suomâ Nato-ucâmuš (328 luhâmid, 27.3.2023) já Suomâst lii šoddâm Nato jeessân (344 luhâmid, 4.4.2023). Meiddei uuđâs Suomân puátimin ohtâ lasesaje puáttee Euroop parlamentân (320 luhâmid, 9.10.2023) addel Suomân eenâb uáinojeijeevuođâ aalmugijkoskâsii meerridmist. Muu persovnlâš naver lii lamaš pasteđ čuávvuđ maailm tääsi tábáhtusâid meid sämikielân. Anarâš aavis paijeentoollâm addel toos šiev máhđulâšvuođâ. Motomin kale tábáhtusah puáđisteh nuuvt kivkked, et okko lii jo vuávájum tievâ. Vittâ uđđâs ookon iä lah loopâloopâst hirmâd ennuv, ko čuávvum vyelni lii ubâ maailm.
Ruđâi šeštim meid kiäsut. Talle ko šleeđgâ hadde kirdelij polváid, ulmuuh luhhii ennuv uđđâs Moin naalijn kulâttiđ šleeđgâ, vâi tot šiäštoo? (326 luhâmid, 27.2.2023). Siämmáámuđusiih čalluuh liččii čielgâsávt puátteevuođâst-uv ávháliih.
Luándublogičalluuh kuorgâin láá lamaš pivnoheh. Blogičaalâ Kost kuorgah kirdâččeh? Kuorgâi čuávvum satelliitpiergâsáin já appijn (309 luhâmid, 27.3.2023) lii lamaš hävski ton uáinust, et lohhee jieš-uv puáhtá čuávvuđ kuorgâid. Taat lii tiäđust-uv máhđulâš meid puáttee kiiđâ. Já jyehi kiiđâ kuorgâi maccâm lii vises kiiđâ merkkâ, tego čaalâ Kuorgah láá vuod maccâmin tavas muštâl (383 luhâmid, 21.3.2023).
Kielâsosiologian kyeskee sahhiittâllâm Kiemâsämikielâ: tutkâmin časkâm kielâ (379 luhâmid, 30.8.2023) addel uáinu sämikielân, mii ij innig lah já mast láá pááccám tuše fragmenteh. Taat sämikielâ kuittâg áánsáš saijees sämikielâi sárnumkárttáást siämmáánáál ko äkkilsämikielâ-uv, mii lii mii jieččân ääigi monâttum. Veik kielâ majemuuh sárnooh liččii-uv vala elimin, te kielâ ij siäilu, jis tom ij tuárju. Kielâ monâttem lii ain toskálâš äšši, já kielâ fáárust mana meid kulttuur. Kiemâsämikielâ hyenes lukko lii lamaš tot, et tot lii sarnum eidu tobbeen, kogo láá lamaš ennuv ulguupiälásiih kontakteh. Maailm jyehi kuávlust kiävá siämmáánáál: robdâkuávluin ucceeblovokielah siäiluh pyerebeht ko tobbeen, kost láá ennuv ulguubel kontakteh. Taat maainâs muštottus mii tast, et puohâin lii kenigâsvuotâ varjâliđ kielâ – juáháš puáhtá porgâđ tom jieijâs uáinust já toin naalijn, mii sunjin olssis lii luándulumos.
Puoh enâmustáá Anarâš aavisist lii luhhum Aanaar argâ -blogičaalâ Säämi máttááttâskuávdáš juhloi maaŋgâid šoddâmpeeivijd (458 luhâmid, 29.4.2023). Vistig-uv škovlâ ávudij Säämi máttááttâskuávdáá 45-ihásii toimâpálgá. Nubben ávuteeman lâi Aanaar opâttuv (Inarin opisto) 70 ive historjá já kuálmádin teeman Aanaar tálutuáluškoovlâ 100 ive historjá. Niäljádin mut ij ucemussân äššin lâi tot, et škoovlâ rehtorist sattui eidu taan juhlepeeivi leđe šoddâmpeivi. Säämi máttááttâskuávdáš lii-uv páihálávt merhâšittee škuávlejeijee já ohtsâšpargokyeimi meid eres oppâlágádâssáid. Ton tooimân tuáivut-uv mielâstis luho já miänástume.
Toimâttâs čälleid ij lah kuássin älkkees äšši valjiđ čäällimfáádáid, moh kiäsutteh tuárvi. Tast muštâl njunoščaalâ Uđđâsij valjim (324 luhâmid, 7.4.2023). Anarâš aavis mielâstis váldá čäällimideaid vuástá lohhein.
Ihe 2024 lii tääl nuhâmin. Tääl ko aavis lii almostum masaba kyehti ive, te Anarâš aavis haalijd kijtteđ lohheidis ohtsis 662 čalluin. Forgâ lii máhđulâšvuotâ tuđhâdiđ pyerebeht ive 2024 čalluid. Já toimâttempargoid lii juurdân ain juátkiđ ive 2025, jis lohheeh peri ain vajeh luuhâđ. Luhâmeh kalgeh jyehi tááhust leđe, vâi loostâ toimâttem puátteevuođâst-uv kannat.
Kove: Fabrizio Brecciaroli