Moin naalijn kulâttiđ šleeđgâ, vâi tot šiäštoo?

Tai peivij kulâtteijee suorgân jaamâs šleđgâreekkig leehâstdijnis. Ij lah ollágin väädis huámmášiđ, et šleeđgâ hadde lii pajanâm polváid. Nube tááhust väldikodálávt avžuuttuvvoo, et kulâtteijee kolgâččij šeštiđ šleeđgâ, vâi tot pijsááččij pyerebeht puohháid. Šleeđgâ ij pyevti vuorkkiđ, pic tom ferttee ain rähtiđ eidusii táárbun. Tondiet lii-uv tehelâš kevttiđ energia pehtilubbooht já siämmást smiettâđ, moin naalijn jieijâs šleđgâreekkig puávtáččij vyelediđ.

Sirde jieijâd energiakiävtu huššâpuudâi ulguubel

Eromâšávt korrâ puolâšin aassâmviste ferttee lieggiđ eenâb, já talle energia-uv tarbâšuvvoo eenâb. Kolmâ peivij ääigi šleeđgâ kulâttem sirdem tiätuááigán lii pehtilis vyehi ucediđ šleđgâpoođhâi riiskâ. Väldikodálávt šleeđgâ kevttimist láá tiätuääigih, kuás šleđgâ tarbâšuvvoo eenâb. Taah ääigih láá iđedist tijme 8–10, ehidispeeivi tijme 16–17 já val uđđâsist tijme 19–20. Raavân adeluvvoo-uv sirdeđ šleđgâkevttim tai huššâtijmij ulguubel nuuvt ennuv ko máhđulâš. Ovtâskâs olmooš puáhtá keevâtlávt smiettâđ, puáhtá-uv sun liegâdiđ säävni, posâluhčâđ, mälistiđ, tiskáđ mašináin, liegâdiđ autos já velttiđ lieggâ čääsi kevttim eidu talle ko energia kevttimist lii huššâpuddâ.

Vyeleed liegâsvuođâ vistestâd ovttáin cehhijn

Aassâmviste liegâsvuođâ vyeledem ovttáin cehhijn meerhâš jo viiđâ prooseent ucceeb energiakulâttem. Taat toimâ vyeleed njuolgist meid liegâdemreekkig.

Liegâdâs puáhtá vyelediđ pyerebiššááht išetiilijn tego rappâvázáttuvâin, ráájuin já autotaalijn. Siämmáánáál puáhtá vyelediđ liegâdâs meid tagarijn aassâmviistijn, maid jieš ij keevti aktiivlávt.

Olgoviäskárij já ruonâsvistij liegâsvuođâ puáhtá vyelediđ minimân. Ige lah vuovâs hacciittiđ uuvsâid já laasâid áávus taarbâšmettumávt. Talle ko ij lah pääihist, puáhtá ton ááigán meid ucediđ liegâsvuođâ já heiviittiđ áimumolsom ton miäldásávt.

Avžuuttettee liegâsvuotâ siste lii čuávuvâš:

– Orroomtileh: 20–21 cekkid
– Uáđđimvisteh: 18–20 cekkid
– Pieggâskaapih já porthâšvisteh: 15–18 cekkid
– Lieggâ ráájuh: 12 cekkid
– Autotaalih: 5 ceehi

Viistij liegâsvuođâ puáhtá čuávvuđ liegâsvuotâmittáráin. Mittár pyeremus saje lii viste sisâseeinist.

Keevti šleeđgâ saajeest eres lieggimvuovijd

Jis visteest lii värideijee täkki teikâ liäibumuvnâ, te puáhtá cokkiittiđ tuulâ eidu korrâ puolâšij ääigi. Siämmást lii vuovâs toollâđ veik liäibum- teikâ uvnâpurrâmušpeeivi.

Pieggut mudágávt

Jis viste lii pággu piegguuttiđ, te tom puáhtá porgâđ jotelávt já toin naalijn, et siste lii ruossâlâskiäsu. Puoh kolmâsumos ääigi kannat velttiđ piegguuttem ollásávt. Lasâliijneh laasâ oovdâst ucedeh liegâsvuođâ tušesmoonnâm. Patterijd teikâ patterij termostaatijd ij kuittâg lah pyeri luávdiđ, vâi liegâsvuođâ levânem táálun ij estuu.

Eres energiašeštimvyevih päikkielimist

Energia puáhtá šeštiđ maaŋgânáál päikkielimist. Ovdâmerkkân määlistmist puáhtá šeštiđ energia toin naalijn, et ráhtá jotelávt kapšee purrâmuš. Já jis te motomin määlist hitásávt kapšee purrâmuš, te ij totkin lah maailm loppâ, mut tieggáár purrâmuš puáhtá rähtiđ tállân eenâb ko ohtii puurrâđ.

Posâluhčâđ já tiskáđ kannat talle ko maašin lii tievâ.

Čuovâigijn puáhtá meid šeštiđ, ko molso čuovâkäldeidis ledilaampu já cokkit čuovâid tuše taggaar sajan, kost jieš eidu talle lii oromin teikâ kost lii mudoi taarbâšmin čuovâid.

Tiätumašinijd, televisio já eres päikkipiergâsijd puáhtá väldiđ luovâs virdekäldest talle ko taid ij lah kevttimin.

Meid kolmâpiergâs saje kannat smiettâđ. Toh kulâtteh eenâb virde, jis toh láá liegâdeijee piergâs paaldâst. Adai taid kannat pieijâđ nuuvt kuhás liegâdeijee ruustigijn ko máhđulâš. Puolâščuhe kannat suddâdiđ moddii ivveest, amas assaas jieŋâ puurrâđ eenâb šleeđgâ. Meiddei koovjâid kannat tyellittälli sihostiđ koške soppijn šleđgâruustigij alne.

Magareh jurduuh te loopân?

Ohtâ olmooš ij pyevti ohtuu porgâđ immâšijd ubâ kuávlu oovdân, mut jis maaŋgâs irâtteh šeštiđ siämmáánáál, tot kale uáinoo puohâi pyerrin. Tiäđust-uv mij puohah tuáivup, et juáhháá šeštimtooimâin ličij ävkki já et šleđgâlágádâs ij tarbâšiččii potkiđ šleeđgâid virde šeštim keežild. Veik potkim ij pištáččiigin ko muáddi tiijme häävild, te kikse tot lii ucceeb-uv kikse. Nuuvt et kannat šeštiđ šleeđgâ tast, mast jo olmooš älkkeht puáhtá tom porgâđ. Šleeđgâ šeštim taha pyere meid jieijâs puursân, mii lâš-uv vuosmuš motiiv tom porgâđ.

Tuáivuttâm puohháid energisii puáttee ääigi!

Käldeeh:

Astetta parempi varautuminen pakkasiin (www.astettaalemmas.fi)

Säästövinkit (www.inergia.fi)

Kove: Frauke Riether (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hanne-Sofie Suongir lii vuáittám taan ive Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume

Sämirääđi lii mieđettâm taan ive kirjálâšpalhâšume Hanne-Sofie Suongirân já suu kiirján Emma Dilemma. Kirje almostitij kirjekuástideijee Iđut ive 2023. Palhâšume keigejui vyeittei Göteborg kirjemeesuin...

Sämitige stivrâ lii meridâm 193 000 euro vuáháduttemtooimâin

Sämitige stivrâ lii kieđâvuššâm ive 2025 vuáháduttemtooimâid uđđâ šiäštusume vuáđuld. Suomâ haldâttâs lii meridâm čuoppâđ Sämitige kulttuurjiešhaldâšem ruttâdem 193 000 euro verd. Porgemáánust staatâvarijministeriö iävtuttem...

Viljâleijee peivikirje: pihlejášnjálgáh já majemuš peivi piäldust

Čohčâmáánu algâ lâi uáli jo liegâs meid Oulust. Táválávt mun čuávum jo porgemáánust, lii-uv liegâsvuotâ monâmin liijgás vuálus. Ferttee-uv nuurrâđ majemuid páávuid piäldust já...

Oulu ollâopâttuv uđđâ rehtorin lii väljejum Arto Maaninen

Oulu ollâopâttuv rehtor čuávuváá viiđâ ive toimâpajan lii väljejum Arto Maaninen. Miärádâs valjiimist toovâi Oulu ollâopâttuv haldâttâh tuorâstuv 26.9.2024. Rehtorin väljejum Arto Maaninen tuáimá...

Anarâš aavis lii finnim ruttâdem

Staatârääđi lii mieđettâm 60 000 eurod Anarâškielâ siärván Anarâš aavis várás. Ruttâdem luávdá ive 2024 koloid. Anarâškielâ servi lâi uuccâm 80 000 eurod. Staatâtoorjâ...