Tai peivij kulâtteijee suorgân jaamâs šleđgâreekkig leehâstdijnis. Ij lah ollágin väädis huámmášiđ, et šleeđgâ hadde lii pajanâm polváid. Nube tááhust väldikodálávt avžuuttuvvoo, et kulâtteijee kolgâččij šeštiđ šleeđgâ, vâi tot pijsááččij pyerebeht puohháid. Šleeđgâ ij pyevti vuorkkiđ, pic tom ferttee ain rähtiđ eidusii táárbun. Tondiet lii-uv tehelâš kevttiđ energia pehtilubbooht já siämmást smiettâđ, moin naalijn jieijâs šleđgâreekkig puávtáččij vyelediđ.
Sirde jieijâd energiakiävtu huššâpuudâi ulguubel
Eromâšávt korrâ puolâšin aassâmviste ferttee lieggiđ eenâb, já talle energia-uv tarbâšuvvoo eenâb. Kolmâ peivij ääigi šleeđgâ kulâttem sirdem tiätuááigán lii pehtilis vyehi ucediđ šleđgâpoođhâi riiskâ. Väldikodálávt šleeđgâ kevttimist láá tiätuääigih, kuás šleđgâ tarbâšuvvoo eenâb. Taah ääigih láá iđedist tijme 8–10, ehidispeeivi tijme 16–17 já val uđđâsist tijme 19–20. Raavân adeluvvoo-uv sirdeđ šleđgâkevttim tai huššâtijmij ulguubel nuuvt ennuv ko máhđulâš. Ovtâskâs olmooš puáhtá keevâtlávt smiettâđ, puáhtá-uv sun liegâdiđ säävni, posâluhčâđ, mälistiđ, tiskáđ mašináin, liegâdiđ autos já velttiđ lieggâ čääsi kevttim eidu talle ko energia kevttimist lii huššâpuddâ.
Vyeleed liegâsvuođâ vistestâd ovttáin cehhijn
Aassâmviste liegâsvuođâ vyeledem ovttáin cehhijn meerhâš jo viiđâ prooseent ucceeb energiakulâttem. Taat toimâ vyeleed njuolgist meid liegâdemreekkig.
Liegâdâs puáhtá vyelediđ pyerebiššááht išetiilijn tego rappâvázáttuvâin, ráájuin já autotaalijn. Siämmáánáál puáhtá vyelediđ liegâdâs meid tagarijn aassâmviistijn, maid jieš ij keevti aktiivlávt.
Olgoviäskárij já ruonâsvistij liegâsvuođâ puáhtá vyelediđ minimân. Ige lah vuovâs hacciittiđ uuvsâid já laasâid áávus taarbâšmettumávt. Talle ko ij lah pääihist, puáhtá ton ááigán meid ucediđ liegâsvuođâ já heiviittiđ áimumolsom ton miäldásávt.
Avžuuttettee liegâsvuotâ siste lii čuávuvâš:
– Orroomtileh: 20–21 cekkid
– Uáđđimvisteh: 18–20 cekkid
– Pieggâskaapih já porthâšvisteh: 15–18 cekkid
– Lieggâ ráájuh: 12 cekkid
– Autotaalih: 5 ceehi
Viistij liegâsvuođâ puáhtá čuávvuđ liegâsvuotâmittáráin. Mittár pyeremus saje lii viste sisâseeinist.
Keevti šleeđgâ saajeest eres lieggimvuovijd
Jis visteest lii värideijee täkki teikâ liäibumuvnâ, te puáhtá cokkiittiđ tuulâ eidu korrâ puolâšij ääigi. Siämmást lii vuovâs toollâđ veik liäibum- teikâ uvnâpurrâmušpeeivi.
Pieggut mudágávt
Jis viste lii pággu piegguuttiđ, te tom puáhtá porgâđ jotelávt já toin naalijn, et siste lii ruossâlâskiäsu. Puoh kolmâsumos ääigi kannat velttiđ piegguuttem ollásávt. Lasâliijneh laasâ oovdâst ucedeh liegâsvuođâ tušesmoonnâm. Patterijd teikâ patterij termostaatijd ij kuittâg lah pyeri luávdiđ, vâi liegâsvuođâ levânem táálun ij estuu.
Eres energiašeštimvyevih päikkielimist
Energia puáhtá šeštiđ maaŋgânáál päikkielimist. Ovdâmerkkân määlistmist puáhtá šeštiđ energia toin naalijn, et ráhtá jotelávt kapšee purrâmuš. Já jis te motomin määlist hitásávt kapšee purrâmuš, te ij totkin lah maailm loppâ, mut tieggáár purrâmuš puáhtá rähtiđ tállân eenâb ko ohtii puurrâđ.
Posâluhčâđ já tiskáđ kannat talle ko maašin lii tievâ.
Čuovâigijn puáhtá meid šeštiđ, ko molso čuovâkäldeidis ledilaampu já cokkit čuovâid tuše taggaar sajan, kost jieš eidu talle lii oromin teikâ kost lii mudoi taarbâšmin čuovâid.
Tiätumašinijd, televisio já eres päikkipiergâsijd puáhtá väldiđ luovâs virdekäldest talle ko taid ij lah kevttimin.
Meid kolmâpiergâs saje kannat smiettâđ. Toh kulâtteh eenâb virde, jis toh láá liegâdeijee piergâs paaldâst. Adai taid kannat pieijâđ nuuvt kuhás liegâdeijee ruustigijn ko máhđulâš. Puolâščuhe kannat suddâdiđ moddii ivveest, amas assaas jieŋâ puurrâđ eenâb šleeđgâ. Meiddei koovjâid kannat tyellittälli sihostiđ koške soppijn šleđgâruustigij alne.
Magareh jurduuh te loopân?
Ohtâ olmooš ij pyevti ohtuu porgâđ immâšijd ubâ kuávlu oovdân, mut jis maaŋgâs irâtteh šeštiđ siämmáánáál, tot kale uáinoo puohâi pyerrin. Tiäđust-uv mij puohah tuáivup, et juáhháá šeštimtooimâin ličij ävkki já et šleđgâlágádâs ij tarbâšiččii potkiđ šleeđgâid virde šeštim keežild. Veik potkim ij pištáččiigin ko muáddi tiijme häävild, te kikse tot lii ucceeb-uv kikse. Nuuvt et kannat šeštiđ šleeđgâ tast, mast jo olmooš älkkeht puáhtá tom porgâđ. Šleeđgâ šeštim taha pyere meid jieijâs puursân, mii lâš-uv vuosmuš motiiv tom porgâđ.
Tuáivuttâm puohháid energisii puáttee ääigi!
Käldeeh:
– Astetta parempi varautuminen pakkasiin (www.astettaalemmas.fi)
– Säästövinkit (www.inergia.fi)
Kove: Frauke Riether (Pixabay)