Tálutuálui šleđgâ háálbui masa 7 % ive 2024

Šleđgâ háálbui ive 2024, ko tom verdid ihán 2023, muštâl energiavirgetoimâttâh. Šleeđgâ oleshadde – moos kuleh šleđgâenergia, sirdem já viäruh – uccánij koskâmiärálávt 6,6 prooseent tálutuáloid almolávt já 6,8 prooseent šleđgáin liegâdeijee ulmuid. Nuuvtpa šleđgâreekkig lâi koskâmiärálávt 75 eurod (tálutuáluh) já 210 eurod (šleđgáin liegâdeijeeh) ucceeb ive 2024 ko ive 2023. Šleeđgâ hadde lii Suomâst tääl suulân siämmáá tääsist ko ovdil koronaääigi já energiakriisâ. EU já Taažâ kuávlust Suomâ šleđgâenergia hadde lii kuálmádin hälbimus, mut sirdemhoodij já viärui maŋa oleshadde lii tuše váhá ucceeb ko EU koskâárvu.

Suijân häälbib šleeđgân lijjii hälbibeh pörssihadeh já uđđâ, hälbibáid šleđgâsopâmuššáid sirduumeh. Ive 2024 uđđâ, tuáistáážân vyeimistorroo šleđgâsopâmušâi vuáládâshadeh lijjii 20,5 % hälbibeh tálutuáloid já 16,2 % hälbibeh šleđgáin liegâdeijee ulmuid ko ive 2023. Uđđâ, kyevti ive meriáigásiih sopâmušah vist lijjii váhá vááijuv prooseent (tálutuáluh) já 6,3 prooseent (šleđgáin liegâdeijeeh) hälbibeh. Kuittâg šleeđgâ sirdemhadeh pajanii koskâmiärálávt váhá paijeel 2 prooseent, mii hiäjusmitij ucánjáhháá šleeđgâ hálbum.

Valjaas mulsâšuddâm já negatiivliih hadeh

Šleeđgâ hade mulsâšuddâm lii kiävrum. Taat puátá tast, et pieggâvyeimi puovtâd ain stuárráb uási Suomâ šleeđgâst. Ive 2023 pieggâvyeimi uási lâi 18 %, já ive 2024 tot lâi jo 25 %. Pieggiis tijme hadde lii vyeligâš já piegâttes tijme hadde vist aaleeb. Meiddei ovdâmerkkân kuhes kolmâ pajeh sehe poođhah šleđgâpuovtâdâsâst tovâtteh mulsâšuddâm. Suomâst hade mulsâšuddâm lii stuárráámus EU:st, já tot juátkoo puátteevuođâst-uv.

Pieggâvyeimi jotelis šoddâm tiet meiddei negatiivlij hoodij uási lii lasanâm uáli jo ennuv. Šleeđgâ hadde lâi Suomâst negatiivlâš vuosmuu keerdi ive 2020. Negatiivliih teikâ 0-haddasiih tijmeh lijjii 536 ive 2023 já 900 ive 2024. Taat meerhâš tom, et moonnâm ive kulâtteijee maavsij jyehi lovváád tijme šleeđgâst tuše sirdemmáávsu. Negatiivlij tijmij meeri-uv lii Suomâst stuárráámus ubâ EU:st. Puátteevuođâst meeri kuittâg uccániš, ko paijeelpásulii šleeđgâ vuorkkim puárrán.

Päikkieennâmlii šleeđgâst 93 % puovtâduvvoo uđâsmuvvee energiakäldeiguin já aatoomvuoimijn. Šleđgâpuovtâdâs toovvât ain ucceeb čiđđâdioksidluoštuid: ive 2024 luoštuuh lijjii 25 % ucebeh ko ive 2023 já 70 % ucebeh ko ive 2019.

Tijmeest vaartân

Tááláá ääigi pörssišleeđgâ hadde mitteduvvoo tijme kooskâi. Kesimáánu 12. peeivi rääjist tot mitteduvvoo kuittâg vaartâ kooskâi. Nubástus tyehin lii ovdâmerkkân pieggâ- já piäivášvyeimi mulsâšuddâm, maid varttâhaddadâllâm pasta čuávudiđ pyerebeht. Nubástus kuáská ubâ EU:n.

Suomâ energiasyergi servi Energiateollisuus ry njunošäššitobdee Riina Heinimäki iätá, et puátteevuođâst šleđgâvyebdeeh ferttejeh faallâđ kulâtteijeid varttâhaddesopâmušâid. Suu mield táálááh sopâmušah, main iättoo, et haddadâllâm ain čuávud Suomâ kuávlu spot-hade, sirdâšuveh automaatlávt varttâhaadan. Jis sopâmušâst sárnoo eidu tijmehaddeest, te tot vist ij sirdâšuččii, jis ij šleđgâvyebdee almoot, et návt tábáhtuvá.

Nubástus uáinoo meiddei šleđgâmittárijn: toh ferttejeh pasteđ registeristiđ kulâttem vaartâ kooskâi. Tááláá ääigi Suomâst tuše peeli mittárijn pasteh taas. Puoh mittáreh ferttejeh leđe mulsum teikâ peividum majemustáá ive 2028 loopâst. Mittárijn huolâttem lii šleđgâviermiservâsij ovdâsvástádâssân. Jis mittár registerist kulâttem tuše tijme kooskâi, te jyehi tijme kulâttem juáhhoo táásá neljijn varttáin.

Käldeeh:

– Kotitalouksien sähkölasku pieneni lähes seitsemän prosenttia vuonna 2024 (energiavirasto.fi)

– Energiavuosi 2024 – Sähkö (energia.fi)

– Sähkölasku halpeni viime vuonna keskimäärin 75 euroa – lisäksi oli kuukauden verran päiviä, jolloin sähkö ei maksanut mitään (yle.fi)

– Varttisähkön tulo lähestyy – kysyimme kuinka se vaikuttaa sähkösopimuksiin (yle.fi)

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...

Totkee čoovdij matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed

Totkee Susanna Heikkilä lii jieijâs náguskirjetutkâmušâst Helsig ollâopâttuvâst čuávdám matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed. Čuolmâ kuáská topologian. Topologia lii geometrisâš syergi,...