Käähvi hadde paijaan ain – korrâsumos hadde ive 1977 maŋa

Käähvi hadde paijaan ain. New York pöörsist käähvi hadde juuvsâi alemuu tääsis masaba viđâlov ihán. Ive 1977 maŋa käähvi ij lah kuássin lamaš nuuvt tiivrâs ko tääl. Käähvi maailmmarkkânhadde noteristoo ruánáákäähvipöörsijn. Maailm kyehti tehelumos käähvipöörsi láá sajaidittum New Yorkân já Lontoon. New York pörssi noterist arabica-käähvi já Lontoo robusta-käähvi.

Taan ive arabica-páávuh tivruu čuuvtij. Taat käähvipáápusorttâ kiävttoo páávuin puoh enâmustáá, masaba 70 prosentid. Čohčâmáánust käähvipáávuh lijjii tivrom taan ive masaba 40 prosentid.

Käähvi koijâdem lassaan, mut puátteevuođâst šoŋŋâdâhnubástus puáhtá stuorrâ háástuid toos, láá-uv käähvipáávuh finnimnáál.

Taan ive Brasiliast láá lamaš korrâ koškáduvah, moh láá lamaš viärráábeh ko ovdil, adai ubâ šaddovalje lii uhke vyelni tuššâđ. Brasilia lii maailm stuárráámus käähvipáávui puovtâdeijee, mondiet puohah paleh käähvi puovtâdem kiäppánmist puáttee ive.

Häälbib käähvisorttâ robusta lii meid vädisvuođâin Vietnamist. Koškáduvah já rášuarveh láá tovâttâm vädisvuođâid käähvi viljâlmân.

”Mij mäksip eenâb hyeneeb käähvist”, iätá Massimo Battaglia NOS-uđđâsáid italialii Accademia del Caffè Espressost, mii iššeed käähviviljâleijeid nubelágán šoŋŋâdâhân heivitmist. ”Käähvist šadda čappâdub já riččâsub, já tast lii eenâb kofein. Taggaar lii talle puátteevuođâ käähvi.”

Käähvi hadde meriduvvoo koijâdem já fáálu peht. Ruánáákäähvi fáálu lii kiddâ puovtâdem meereest. Eennâmtuálu puovtâdemmeerijd vaigutteh ovdâmerkkân šaddoeennâm kvaliteet, šaddotaavdah já šooŋah. Ovdâmerkkân koškáduvah hettejeh käähvimuorjij šoddâm toin naalijn, et toh sättih pääcciđ miestui, kuškâđ teikâ koččâđ miestust, já talle toi kvaliteet ij lah innig siämmáá pyeri. Jis käähvipáávuh fállojeh ucceeb, te talle käähvi hadde pöörsist táválávt paijaan. Eidusâš käähvikavpâšem tábáhtuvá njuolgist vyebdee já uástee kooskâst toin naalijn, et pörssihadde tuáimá avžuuttum hadden.

Sáttá kuittâg leđe, et käähvi liijká kulá ulmui elimân, ton haddeest huolâhánnáá.

Käldeeh:

– Koffieprijs stijgt verder, hoogste niveau sinds 1977 (nos.nl)

– We staan voor een wereldwijde koffiecrisis, zeggen experts (nos.nl)

– Kahvikauppa (www.kahvi.fi)

Kove: Chris (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...