Arktiset Aromit ry já Marttalitto láá oppeet valjim ive luándupyevtittâsâid muorjij, kuobbârij já oortâi juávhust. Ive 2025 luándupyevtittâsah láá pihlejâš, saavzâčááná já käskee. Valjim peht ornijdumeh halijdeh pajediđ uáinusân pirrâs, piämu já jiešpiergim tááhust Suomâ eromâšijd luándupyevtittâsâid já toi maaŋgâpiälásijd kevttimmáhđulâšvuođâid.
Pihlejâš (Sorbus aucuparia) lii Suomâst uáli táválâš muorâ, mii šadda pirrâ eennâm. Tast láá kyehti vyelišlaajâ, táválub päikkipihlejâš (Sorbus aucuparia ssp. aucuparia) já vyeligub tavepihlejâš (Sorbus aucuparia ssp. glabrata), mii noomâs mield šadda tavveen. Muorjijd puáhtá čuággiđ porge-čohčâmáánust. Vuossâmuuh puolâšiijah mutteh muorjij smaakâ njálgásubbon.
Pihlejâšmyerjih láá šiev C-vitamiin käldee. C-vitamiin lasseen toh siskeldeh foolaat (su. folaatti), karotenoidijd, E- já K-vitamiin, kalium, ryevdi sehe sááiguid. Tondiet ko pihlejâšmuorjijn lii pektiin, toh láá pyeri aamnâs ovdâmerkkân hilloid. Myerjih kiävttojeh meid pajalijn, liäibumist sehe saapij já viinij rähtimist. Muorjij suvroduv tiet toh távjá siävuttuvvojeh eres muorjijguin já heđâlmijguin.
Muorjijd puáhtá meid kalmaattiđ tâi kuškâdiđ. Kuškâdum myerjih heivejeh ovdâmerkkân juhâmuššáid já liäibumân, já tain puáhtá rähtiđ meid myerjipulver. Pihlejáást kiävttojeh meid kukáh, urbeh sehe loostah njaddon já tejâamnâsin.
Saavzâčááná (Albatrellus ovinus) šadda eromâšávt kuosâmeecijn. Maadâ-Suomâst tot lii uáli táválâš kuobâr, tavveen vist tot lii härvinub. Kuobbâr puáhtá čuággiđ porgemáánust roovvâdmáánu pelimudo räi.
Saavzâčááná lii eromâš purrâmuškuobâr. Nuorâ kuobbârij smakkâ lii lääivib, ko vist puárásub kuobbâreh láá ucánjáhháá riččâsuboh. Saavzâčááná puáhtá kopšâdiđ nuhtán. Tot suápá puohlágán kuobârpurrâmuššáid, já tom puáhtá meid passeeđ páánust saavzâčáánápihvin.
Saavzâčááná puáhtá kalmaattiđ tâi kuškâdiđ čáláttâssân. Tast puáhtá meid rähtiđ maaŋgâlágánijd kuobârsiäiluttuvâid. Saavzâčáánást lii ennuv sáigu já D-vitamiin. Tot siskeeld meid seeleen sehe mottoom verd kalium.
Käskee (Urtica dioica) lii táválâš šaddo pirrâ Suomâ, eereeb tavemuu Laapist. Tondiet ko käskei čoggâšuvá älkkeht nitraat, šado ij kolgâččii nuurrâđ tagarijn soojijn, mast lii ennuv typpi. Tágáreh sajeh láá ovdâmerkkân kompostij já navittij aldasijn.
Käskee loostâid já nuorâ versoid puáhtá kevttiđ vorâsin, kalmaattiđ já kuškâdiđ. Taid puáhtá kevttiđ uáli maaŋgâpiälálávt purrâmušâin, liäibumist, orttâjuhâmušâin já pulverin. Käskee siemânijd puáhtá kevttiđ njaddon purrâmušâin já liäibumist. Ton lasseen käskee kiävttoo kosmetiikist. Käskeečääci lii meid pyeri luándumiäldálâs šaddosuojâlemamnâs já suvle. Käskeesááiguin valmâštuvvojeh tekstiileh.
Käskest láá eromâš pyereh raavvâdáárvuh. Tot siskeeld ennuv protein já raavvâdsááigu. Käskest láá meid stuorrâ mereh magnesium, kalium, fosfor já ryevdi sehe eromâšávt ennuv kalsium. Tast lii meid ennuv C- já B-vitamiin. Käskee siemânijn lii eereeb iärrás E-vitamiin sehe linolsuvrâ.
Käldeeh:
– Vuoden 2025 luonnontuotteet ovat pihlaja, lampaankääpä ja nokkonen (www.martat.fi)
– Vuoden 2025 luonnontuotteet ovat pihlaja, lampaankääpä ja nokkonen (www.arktisetaromit.fi)
Kove: Jasmina Schreck