Matti Hannus kuudij Suomâ uđđâ ulâttâsvuáskun: 2,884 kg

Ko oululâš Matti Hannus kuovâi viermijdis uđđâivemáánu 5. peeivi Iist, te sun vistig juurdij, ete sun lâi koddám táválii kyevti kiilu lahna. Forgâ sun kuittâg ooinij, et kyeli lâi-uv hirmâd stuorrâ vuásku. Sun smietâstij, luáštáččij-uv sun tom maasâd čáácán. Vuásku lâi kuittâg nuuvt styeres, ete sun koolgâi viekkiđ tom. Kyeli viekkejui páihálii purrâmâškäävpi heeđâlmviekkimpiergâsáin.

Vuásku teedij 2,884 kilugrammâd. Tot lâi suulân 54 senttimeetterid kukke.

Suomâ ulâttâskyelilävdikodde čokkân kuohtii ivveest: kuovâmáánust já čohčâmáánust. Kuovâmáánu 4. peeivi čokkânâm lävdikodde tuhhiittij Hannus vuáskun Suomâ uđđâ ulâttâssân. Ovdebáš vuásku-ulâttâs lâi 2,87 kg. Tot kuálástui 4.9.2010 virveláin Ålandist. Uđđâ ulâttâs lii esken kuálmád paijeel 2,5 kilugraamâ vuásku, mii lii almottum ulâttâskyelilävdikoodán. Puárásumos Suomâst tutkum vuásku lii lamaš 29-ihásâš.

Hannus kuáláást perruusis kuolijd purrâmâššân, mut sun ij ááigu puurrâđ ulâttâsvuáskun, tastko tot lii čuággám lusismetallijd uáli jo kuhháá. Vistig sun sundáttâlâi kyele tevdim hervâttâssân, mutâ tääl vuásku lii puolâšist Helsig luándutieđâlii museost. Vala ij lah čielgâs, maht kyeli kiävttoo.

Suomâ ulâttâsah Säämist

Suomâ tááláin ulâttâskuolijn vittâ láá kuddum Säämist. Lussâdumos suávvil kuálástui tälvivuoggáin jäävrist Ucjuuvâst 13.4.2011. Ton tiäddu lâi 2,47 kg. Kuhemus suávvil vist toppij puzzâvuogân juuvâst Iänuduvvâst 3.7.2023. Ton kukkodâh lâi 58,2 cm. Meiddei ulâttâsrávdu lii kuddum Iänuduvvâst: Kilbisjäävrist 26.9.2021 viermijn kuddum rávdu teedij 7,040 kg.

Aanaarjävri lii adelâm kyehti tááláá ulâttâskyele. Stuárráámus (jävri)kuávžur toppij vuoggâčiälgán 22.8.2014 já teedij 10,42 kg. Ulâttâsmuikku vist kuddui viermijn 29.9.2020. Ton tiäddu lâi 0,634 kg já kukkodâh 39,9 cm. Puárásumoseh Aanaarjäävrist kuddum muuikuh láá lamaš 13-ihásiih, mutâ uđđâ ulâttâsmuikku lâi tuše 9-ihásâš.

Suomâ stuárráámus šapšâ ij lah pajanâm Säämist pic oovdiš Nummi-Pusula kieldâst Uusimaast ive 2000. Tot teedij 7,08 kg.

Maht toimâđ, jis koddá máhđulii ulâttâskyele?

Suomâ ulâttâskyeliregister lii vuorkkim tiäđuid ulâttâskuolijn ive 2000 rääjist. Uđđâ register meridui vuáđuduđ tondiet, ete puáris ulâttâsâi tiäđuh lijjii távjá vááijuvliih já epilyetittetteeh. Tääl kuolij viekkiimist já mittedmist láá tärhis njuolgâdusah.

Kyele kukkodâh mitteduvvoo viällud nuuvt, et mitto lii njuolgâdin kyele vyelni. Kyele kääibi keeči ferttee leđe mito nollásaje alne, peeccih vist ferttee leđe oohtân čarvum mito alne. Mittedemtärkkivuotâ lii ohtâ millimeetter.

Kyele tiäddu mitteduvvoo viekkimpiergâsáin, mon tärkkivuotâ lii ohtâ grammâ. Hiäivulâš viekkimpiergâs kávnoo ovdâmerkkân käävpist teikkâ poostâst. Jis kyele viekkim ij lah tállân máhđulâš, te tot ferttee kalmaattiđ olesin.

Sehe kukkodâh- já tiäddumittedmist ferttiv leđe kyehti ulguupiälásii tuođâšteijee, ovdâmerkkân käävpi vyebdeeh. Viekkiimist ferttee čäälliđ tuođâštâs, mast láá kyele šlaajâ, tiäddu, viekkimsaje já -äigi, viekkimpiergâs tijppâ sehe tuođâšteijei ohtâvuotâtiäđuh já vuáláčáluseh.

Puoh lasseen kyeleest ferttiiččii leđe pyereh čuovâkoveh nuuvt alda ko máhđulâš. Kyele paaldâst ferttiiččij leđe miinii uápis tiiŋgâid tego aavis teikkâ mielkkipurkki. Kukkodâhmittedmist kove ferttee valduđ jerdust mito nollásaje paajaabeln, kuittâg nuuvt et ubâ kyeli lii uáinusist.

Kyeli ličij pyeri kalmaattiđ olesin jotkâtutkâmuš várás. Kyele eertist ličij pyeri väldiđ aainâs-uv love čuomâsid já kuškâdiđ taid pävirseehâst.

Saalâsalmottâs ij vuolgâttuu njuolgist ulâttâskyelilävdikoodán, pic taggaar siärván teikkâ loostân, mii čuággá tiäđuid eromâš stuorrâ kuolijn. Tágáreh láá ovdâmerkkân Kalatalouden Keskusliitto já Suomen Vapaa-ajankalastajien Keskusjärjestö.

Tärhibeh njuolgâdusah sehe táálááh ulâttâsah láá uáinusist (suomâkielân) tääbbin.

Käldeeh:

– Matti Hannuksen mörköahven sai ennätys­tittelin – kalan lopullinen kohtalo on vielä avoin (yle.fi)

– Yli puolimetrinen mörköahven nousi avannosta – nyt Matti Hannus jännittää, onko lähes kolmen kilon vonkale ennätyskala (yle.fi)

– Tältä näyttää Suomen suurin muikku! Ennätyskalalautakunta hyväksyi kolme uutta SE:tä (www.findance.com)

Kove: Gilles San Martin (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...