Meccihaldâttâs rávhuidut juhârapu koskâpuddâsávt staatâ čäcikuávluin

Meccihaldâttâs ij vyebdi innig rapupivdoluuvijd staatâ čäcikuávloid, kost tiättojeh juhârapuh. Suijân lii tot, ete juhârapunäälih láá kiäppánâm korrâsávt 2000-lovvoost. Juhârapu lii Suomâ algâalgâlâš šlaajâ, mon uhken lii vieresšlaajâ tiälkkurapu, mii njuámut rapuroto. Tiälkkurapu jieš piergee rapurottoin, mutâ rotto tuššâd juhârapuid. Rapupivdo lii ain loválâš staatâ čäcikuávluin, kost tiättojeh tiälkkurapuh.

Juhârapui rávhuiduttem lii fáárust Meccihaldâttâs kuálástem ovdedemohjelmist 2024–2034. Miärádâs oovded aalmuglii rapustrategia uulmijd tego juhârapu eellimpirrâsij já naalij suojâlem.

Juhârapupivdo lii loválâš motomijn čäcikuávluin, maid Meccihaldâttâs laigut. Taah kuávluh kuleh stuárráábáid čäcikuávloid, kost rapuid pivdeh uásálâškodeh, moh meid turvâsteh juhârapunaalij eellimvyeimi. Taan lasseen rapupivdo lii loválâš várugâsvuotâvuáđujurduu mield tagarijn čäcikuávluin, main kávpálâš kuálástem lii merhâšittee. Várugâsvuotâvuáđujuurdâ meerhâš tom, ete tiervâsvuođâ já pirrâs suojâlem tiet pyehtih tohhuđ miärádâsah, veikâ hááituin ij lah tievâslâš tieđâlâš čáittu.

Rapupivdoloveh láá vyebdimnáál syeinimáánu vuosmuu peeivi tijme 9 rääjist. Rapupivdo álgá 21.7. tijme 12 já nohá roovvâdmáánu loopâst. Rapupivdee taarbâš love čäcikuávlu omâsteijest. Jis lii 18–69-ihásâš, te kalga mäksiđ kyelivaljetipšommáávsu.

Käldee:

Mediatiedote: Jokirapu rauhoitetaan valtion vesialueilla (www.eraluvat.fi)

Kove: Dragon187 (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkipuhe­limeh levât­teh baktee­rijd já virusijd – Totkeeh avžuut­teh sikkođ puhelin ohtii ohhoost

Mätkipuhelimeh láá nuuvt ko Troija hiäppušeh bakteerij leevâtmist. Návt näggee vorâs australialâš tutkâmuš. Tutkâmušâst tárkkojuvvojii 95 mätkipuhelimid, main kávnojii paijeel 17 000 mikro-organismid. Toi kooskâst lijjii...

Čiččâm sierâ puurrâm­miellâd – Maid toh halijdeh muštâliđ purâ­­deijei?

Tiettih-uv tun, et ulmust pyehtih leđe maaŋgâmuđusiih puurrâmmielah? Mun oppim taam ko luuhim Anu Tevanlinna kirje Hyvinvointia mielelläsi (2020. Jyväskylä: Atena kustannus oy). Tääl ááigum...

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...