Meccihaldâttâs rávhuidut juhârapu koskâpuddâsávt staatâ čäcikuávluin

Meccihaldâttâs ij vyebdi innig rapupivdoluuvijd staatâ čäcikuávloid, kost tiättojeh juhârapuh. Suijân lii tot, ete juhârapunäälih láá kiäppánâm korrâsávt 2000-lovvoost. Juhârapu lii Suomâ algâalgâlâš šlaajâ, mon uhken lii vieresšlaajâ tiälkkurapu, mii njuámut rapuroto. Tiälkkurapu jieš piergee rapurottoin, mutâ rotto tuššâd juhârapuid. Rapupivdo lii ain loválâš staatâ čäcikuávluin, kost tiättojeh tiälkkurapuh.

Juhârapui rávhuiduttem lii fáárust Meccihaldâttâs kuálástem ovdedemohjelmist 2024–2034. Miärádâs oovded aalmuglii rapustrategia uulmijd tego juhârapu eellimpirrâsij já naalij suojâlem.

Juhârapupivdo lii loválâš motomijn čäcikuávluin, maid Meccihaldâttâs laigut. Taah kuávluh kuleh stuárráábáid čäcikuávloid, kost rapuid pivdeh uásálâškodeh, moh meid turvâsteh juhârapunaalij eellimvyeimi. Taan lasseen rapupivdo lii loválâš várugâsvuotâvuáđujurduu mield tagarijn čäcikuávluin, main kávpálâš kuálástem lii merhâšittee. Várugâsvuotâvuáđujuurdâ meerhâš tom, ete tiervâsvuođâ já pirrâs suojâlem tiet pyehtih tohhuđ miärádâsah, veikâ hááituin ij lah tievâslâš tieđâlâš čáittu.

Rapupivdoloveh láá vyebdimnáál syeinimáánu vuosmuu peeivi tijme 9 rääjist. Rapupivdo álgá 21.7. tijme 12 já nohá roovvâdmáánu loopâst. Rapupivdee taarbâš love čäcikuávlu omâsteijest. Jis lii 18–69-ihásâš, te kalga mäksiđ kyelivaljetipšommáávsu.

Käldee:

Mediatiedote: Jokirapu rauhoitetaan valtion vesialueilla (www.eraluvat.fi)

Kove: Dragon187 (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....