Meccihaldâttâs rávhuidut juhârapu koskâpuddâsávt staatâ čäcikuávluin

Meccihaldâttâs ij vyebdi innig rapupivdoluuvijd staatâ čäcikuávloid, kost tiättojeh juhârapuh. Suijân lii tot, ete juhârapunäälih láá kiäppánâm korrâsávt 2000-lovvoost. Juhârapu lii Suomâ algâalgâlâš šlaajâ, mon uhken lii vieresšlaajâ tiälkkurapu, mii njuámut rapuroto. Tiälkkurapu jieš piergee rapurottoin, mutâ rotto tuššâd juhârapuid. Rapupivdo lii ain loválâš staatâ čäcikuávluin, kost tiättojeh tiälkkurapuh.

Juhârapui rávhuiduttem lii fáárust Meccihaldâttâs kuálástem ovdedemohjelmist 2024–2034. Miärádâs oovded aalmuglii rapustrategia uulmijd tego juhârapu eellimpirrâsij já naalij suojâlem.

Juhârapupivdo lii loválâš motomijn čäcikuávluin, maid Meccihaldâttâs laigut. Taah kuávluh kuleh stuárráábáid čäcikuávloid, kost rapuid pivdeh uásálâškodeh, moh meid turvâsteh juhârapunaalij eellimvyeimi. Taan lasseen rapupivdo lii loválâš várugâsvuotâvuáđujurduu mield tagarijn čäcikuávluin, main kávpálâš kuálástem lii merhâšittee. Várugâsvuotâvuáđujuurdâ meerhâš tom, ete tiervâsvuođâ já pirrâs suojâlem tiet pyehtih tohhuđ miärádâsah, veikâ hááituin ij lah tievâslâš tieđâlâš čáittu.

Rapupivdoloveh láá vyebdimnáál syeinimáánu vuosmuu peeivi tijme 9 rääjist. Rapupivdo álgá 21.7. tijme 12 já nohá roovvâdmáánu loopâst. Rapupivdee taarbâš love čäcikuávlu omâsteijest. Jis lii 18–69-ihásâš, te kalga mäksiđ kyelivaljetipšommáávsu.

Käldee:

– Mediatiedote: Jokirapu rauhoitetaan valtion vesialueilla (www.eraluvat.fi)

Kove: Dragon187 (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...