Purrâmâš­káálvui tuálvum lasanij masa 6 % moonnâm ive

Purrâmâškálvutuálvum árvu pajanij aldasáid kyevti miljardân ive 2024. Pajanem lii masa kuttâ prooseent. Siämmást purrâmâškáálvui pyehtim pajanij aldasáid nelji prooseent, já tot lii tääl paijeel 5,9 miljard eurod. Tuálvum já pyehtim koskâsâš vuálápáácu stuárui ucánjáhháá. Tiäđuh kávnojeh Luánduriggodâhkuávdáá vorâs tiäđáttâsâst.

Suomâst tuálvojeh ain puoh enâmustáá mielkkipyevtittâsah. Moonnâm ive toh tuálvojii 491 miljovn euro verd. Aalmugijkoskâsii tääsist eromâšávt vuojâ kojâldâh lii lasanâm.

Valjesoortâin haavvâr tuálvoo eenâb ko kuássin ovdil. Suomâst tot kiävttoo suullân 200 miljovn kiilud. Luánduriggodâhkuávdáá eromâštotkee Csaba Jansik mield vooljij olesšaddo lii taan ive ušom váhá ucceeb, mutâ päikkieennâm valje rijttáá kuittâg pyereest, já ton hadde piso täsivin.

Kusâpiärgu kevttui eenâb, mutâ syergi ovdánem Suomâst lii hiäjub ko Euroopist mudoi. Šavepiärgu päikkieennâmlâš kojâldâh kiäppánij, mutâ tuálvum tuárju puovtâdâs.

Šaddovistekuurkah tuálvojii ennuv eromâšávt Baltian. Moonnâm ive Latvian tuálvojii kuurkah paijeel kyehti miljovn kiilud. Puoh päikkieennâmliih tomatteh vist kiävttojeh Suomâst.

Ive 2024 purrâmâškáálvuh tuálvojii Suomâst enâmustáá Ruotân (24,5 %), Eestienâmân (10,9 %) já Saaksan (7,5 %). Stuárráámuuh purrâmâškáálvui pyehtimenâmeh vist lijjii Saksa (15,0 %), Ruotâ (12,2 %) já Vuáládâhenâmeh (11,2 %).

Käldeeh:

– Maa- ja elintarviketalouden suhdannekatsaus 2025: Suomalainen ruokavienti myötätuulessa (www.luke.fi)

– Elintarvikeviennin arvo kasvoi viime vuonna (yle.fi)

Kove: Jarosław Bialik (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...