Purrâmâš­káálvui tuálvum lasanij masa 6 % moonnâm ive

Purrâmâškálvutuálvum árvu pajanij aldasáid kyevti miljardân ive 2024. Pajanem lii masa kuttâ prooseent. Siämmást purrâmâškáálvui pyehtim pajanij aldasáid nelji prooseent, já tot lii tääl paijeel 5,9 miljard eurod. Tuálvum já pyehtim koskâsâš vuálápáácu stuárui ucánjáhháá. Tiäđuh kávnojeh Luánduriggodâhkuávdáá vorâs tiäđáttâsâst.

Suomâst tuálvojeh ain puoh enâmustáá mielkkipyevtittâsah. Moonnâm ive toh tuálvojii 491 miljovn euro verd. Aalmugijkoskâsii tääsist eromâšávt vuojâ kojâldâh lii lasanâm.

Valjesoortâin haavvâr tuálvoo eenâb ko kuássin ovdil. Suomâst tot kiävttoo suullân 200 miljovn kiilud. Luánduriggodâhkuávdáá eromâštotkee Csaba Jansik mield vooljij olesšaddo lii taan ive ušom váhá ucceeb, mutâ päikkieennâm valje rijttáá kuittâg pyereest, já ton hadde piso täsivin.

Kusâpiärgu kevttui eenâb, mutâ syergi ovdánem Suomâst lii hiäjub ko Euroopist mudoi. Šavepiärgu päikkieennâmlâš kojâldâh kiäppánij, mutâ tuálvum tuárju puovtâdâs.

Šaddovistekuurkah tuálvojii ennuv eromâšávt Baltian. Moonnâm ive Latvian tuálvojii kuurkah paijeel kyehti miljovn kiilud. Puoh päikkieennâmliih tomatteh vist kiävttojeh Suomâst.

Ive 2024 purrâmâškáálvuh tuálvojii Suomâst enâmustáá Ruotân (24,5 %), Eestienâmân (10,9 %) já Saaksan (7,5 %). Stuárráámuuh purrâmâškáálvui pyehtimenâmeh vist lijjii Saksa (15,0 %), Ruotâ (12,2 %) já Vuáládâhenâmeh (11,2 %).

Käldeeh:

Maa- ja elintarviketalouden suhdannekatsaus 2025: Suomalainen ruokavienti myötätuulessa (www.luke.fi)

Elintarvikeviennin arvo kasvoi viime vuonna (yle.fi)

Kove: Jarosław Bialik (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....