Sämitigge lii tuhhiittâm vuáđu­lahâ­válju­kode njuolgâdusâi­muttem­iävtuttâsâid sämitigge­laahân

Sämitige stivrâ meridij oovtmielâlávt tuhhiittiđ kyehti nubástusiävtuttâs, maid vuáđulahâváljukodde toovâi sämitiggelaahân. Vuáđulahâváljukode oovdânpyehtim njuolgâdusnubástusah lahâteekstân kyeskih nubástusuuccâmlävdikode čuávdimčuákánpiejâmân já väidimvuáđuštâlmáid alemuu haldâttâhriähtán. Sämitige stivrâ ij uáini estuid toos, et sämitiggelaavâ iävtuttâs ovdán ovdâskode kieđâvušmân.

– Lii positiivlâš, et vuáđulahâváljukodde ij oovdânpyevti nubástusâid stiivrâ iävtuttem kuávdáš njuolgâdussáid. Tagareh láá eromâšávt vuoigâdvuotâ merkkejuđ vaaljâluvâttâlmân (3. cekki) já ohtsâštoimâ- já ráđádâllâmkenigâsvuotâ (9. ciäkkádâhubâlâšvuotâ). Taah kyehti njuolgâdusoovdânpyehtim láá velttidmettumeh sämitiggelaahân kyeskee olmoošvuoigâdvuotâluávkkáámij tivomân já sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ nonniimân, iätá Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi.

Näkkäläjärvi iätá, et laavâ čoođâmoonnâm ličij stuorrâ lävkki ovdâskulij já tot luovviiččij Säämi ohtsâškoddeest naavcâid eereeb iärrás kielâ- já kulttuurpaargon já sämmilij ärbivuáválij eellimvuovij heivitmân šoŋŋâdâhnubástusân. Suu mield Säämi aalmug lii kuhháá vuárdám sämitiggelaavâ uđâsmittem. Sun kijttá njunošminister Orpo já taan haldâttuv tast, et tot lii čonnâsâm sämitiggelaavâ uđâsmitmân toin naalijn, et uđâsmittem kunnijât olmoošvuoigâdvuođâid já et tot lii tuálvum nubástus tuhhiittem kulij. Tääl tuhhiittem lii jo uáli alda.

Sämitige tuhhiittem maŋa iävtuttâs Sämitiggeest adelum laavâ muttemist mana ovdâskode kieđâvušmân. Lahânubástusiävtuttâs vuosmuš ovdâskoddekieđâvuššâm álgá majebaargâ kesimáánu 10. peeivi tijme 14 älgee tievâsčuákkimist. Ovdâskodde jienâst lahâluándusist máhđulávt jo ovdil jonsahpeeivi. Uđđâ laavâ vuáimánpuáttimpeivi čiälgá maŋeláá.

Käldee:

– Saamelaiskäräjät hyväksyi perustuslakivaliokunnan säännösmuutosehdotukset saamelaiskäräjälakiin (samediggi.fi)

Kove: Ville Fofonoff / Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nette Kivirantan silbâ­miitaal para­lympialij puáibildmist

Suomâ ovdâsteijee Nette Kiviranta lii vuáittám siilbâ nisonij kiälkkáčierâstâllei puáibildmist Milano–Cortina paralympialijn. 24‑ihásii Kivirantan miitaal lii vuosmuš paralympialijn. Siämmást taat miitaal lii historjálâš ubâ...

Inkki Inola lii lekkâm Suomâ miitaaltili Milano–Cortina paralympialijn

Syemmilâš čyeigee Inkki Inola lii vuáittám siilbâ love kilomeetter ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost koskoho Milano–Cortinast. Inola, 27, kištottâl uáinimvádulij NS3-luokkaast. Suu uápisteijeečyeigen lii Reetu Inkilä....

”Ele pääsi ohtuu”

Majemui iivij ain eenâb já eenâb lii savâstâllum mielâtiervâs­vuotâ­­­­­čuolmâin ovdâmerkkân mediain. Täin čalluin já meiddei almolii tiervâsvuotâtipšo siijđoin tiäduttuvvoo ain ohtâ äšši: ”Ele pääsi...

Arktisâš kuávlu pajedum čuovân Roomast: Italia–Suomâ-ekonomia-aksel keejâd tavaskulij

The Arctic Circle ‑ornijdume, mii fáálá aalmugijkoskâsii vuáláá arktisijn aašijn savâstâlmân, ornij njuhčâmáánu 3.–4. peeivi Roomast Polar Dialogue ‑savâstâllâm oovtâst Italia aalmuglijn tutkâmraađijn (Consiglio...

Hildá Länsman já Tuomas Norvio lává vuáittám Etno-Emma-palhâšume

Emma-gaala lii Suomâ stuárráámus muusiksyergi palhâšumetábáhtus. Taan ive Emma-gaala tollui moonnâm lávurduv njuhčâmáánu 7. peeivi Espoost. Tábáhtuumeest palhâšuvvojii ive 2025 pyeremuuh artisteh. Hildá Länsman...