Sämitigge lii tuhhiittâm vuáđu­lahâ­válju­kode njuolgâdusâi­muttem­iävtuttâsâid sämitigge­laahân

Sämitige stivrâ meridij oovtmielâlávt tuhhiittiđ kyehti nubástusiävtuttâs, maid vuáđulahâváljukodde toovâi sämitiggelaahân. Vuáđulahâváljukode oovdânpyehtim njuolgâdusnubástusah lahâteekstân kyeskih nubástusuuccâmlävdikode čuávdimčuákánpiejâmân já väidimvuáđuštâlmáid alemuu haldâttâhriähtán. Sämitige stivrâ ij uáini estuid toos, et sämitiggelaavâ iävtuttâs ovdán ovdâskode kieđâvušmân.

– Lii positiivlâš, et vuáđulahâváljukodde ij oovdânpyevti nubástusâid stiivrâ iävtuttem kuávdáš njuolgâdussáid. Tagareh láá eromâšávt vuoigâdvuotâ merkkejuđ vaaljâluvâttâlmân (3. cekki) já ohtsâštoimâ- já ráđádâllâmkenigâsvuotâ (9. ciäkkádâhubâlâšvuotâ). Taah kyehti njuolgâdusoovdânpyehtim láá velttidmettumeh sämitiggelaahân kyeskee olmoošvuoigâdvuotâluávkkáámij tivomân já sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ nonniimân, iätá Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi.

Näkkäläjärvi iätá, et laavâ čoođâmoonnâm ličij stuorrâ lävkki ovdâskulij já tot luovviiččij Säämi ohtsâškoddeest naavcâid eereeb iärrás kielâ- já kulttuurpaargon já sämmilij ärbivuáválij eellimvuovij heivitmân šoŋŋâdâhnubástusân. Suu mield Säämi aalmug lii kuhháá vuárdám sämitiggelaavâ uđâsmittem. Sun kijttá njunošminister Orpo já taan haldâttuv tast, et tot lii čonnâsâm sämitiggelaavâ uđâsmitmân toin naalijn, et uđâsmittem kunnijât olmoošvuoigâdvuođâid já et tot lii tuálvum nubástus tuhhiittem kulij. Tääl tuhhiittem lii jo uáli alda.

Sämitige tuhhiittem maŋa iävtuttâs Sämitiggeest adelum laavâ muttemist mana ovdâskode kieđâvušmân. Lahânubástusiävtuttâs vuosmuš ovdâskoddekieđâvuššâm álgá majebaargâ kesimáánu 10. peeivi tijme 14 älgee tievâsčuákkimist. Ovdâskodde jienâst lahâluándusist máhđulávt jo ovdil jonsahpeeivi. Uđđâ laavâ vuáimánpuáttimpeivi čiälgá maŋeláá.

Käldee:

– Saamelaiskäräjät hyväksyi perustuslakivaliokunnan säännösmuutosehdotukset saamelaiskäräjälakiin (samediggi.fi)

Kove: Ville Fofonoff / Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kárbáin Lemmest

Čällee: Heidi Mattus Kesiluámuh já luámuvuáváámeh: Kuus, moin já mon kooskâst? Nabai mon kuhháá? Talle ko vala porgim tuuriistpargoin, must lâi kiđđuv cuáŋui- já vyesimáánu ääigi...

Maailm olmooš­loho lii juksâm 8,3 miljard rääji – Savâstâllâm lijge­aalmu­gistmist máccá

Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29...

Vala ohtâ merâ­mätki Hailuoton

Merâmääđhih autotampâiguin Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst láá pááccám historján. Talle ko uuđâs autotaampâi jotoluv nuhâmist poođij, te šoodâi huáppu kolliđ suollust vala ohtii...

Tiervâpuáttim Liäibum­blogin!

Lieggâsávt tiervâpuáttim uđđâ blogin! Maailm lii tievâ puohmuđusijn reseptijn eenâblovokielân, mut ucceeblovokielân toh iä oro kavnuumin. Taat Liäibumblogi nubástit ääši. Blogi ulmen lii uápistiđ lohhee...

Ulloläigi maarsu­soksâmijn – luhostuvá-uv?

Taan kiiđâ mun halijdim keččâliđ maidnii uđđâsijd: mun aigum uápásmuđ snäldein panemân. Vâi tast ličij váhá lase hástu já hitruuvuotâ, te almottâttim taggaar kietâtyejikuursân,...