Sämitigge lii tuhhiittâm vuáđu­lahâ­válju­kode njuolgâdusâi­muttem­iävtuttâsâid sämitigge­laahân

Sämitige stivrâ meridij oovtmielâlávt tuhhiittiđ kyehti nubástusiävtuttâs, maid vuáđulahâváljukodde toovâi sämitiggelaahân. Vuáđulahâváljukode oovdânpyehtim njuolgâdusnubástusah lahâteekstân kyeskih nubástusuuccâmlävdikode čuávdimčuákánpiejâmân já väidimvuáđuštâlmáid alemuu haldâttâhriähtán. Sämitige stivrâ ij uáini estuid toos, et sämitiggelaavâ iävtuttâs ovdán ovdâskode kieđâvušmân.

– Lii positiivlâš, et vuáđulahâváljukodde ij oovdânpyevti nubástusâid stiivrâ iävtuttem kuávdáš njuolgâdussáid. Tagareh láá eromâšávt vuoigâdvuotâ merkkejuđ vaaljâluvâttâlmân (3. cekki) já ohtsâštoimâ- já ráđádâllâmkenigâsvuotâ (9. ciäkkádâhubâlâšvuotâ). Taah kyehti njuolgâdusoovdânpyehtim láá velttidmettumeh sämitiggelaahân kyeskee olmoošvuoigâdvuotâluávkkáámij tivomân já sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ nonniimân, iätá Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi.

Näkkäläjärvi iätá, et laavâ čoođâmoonnâm ličij stuorrâ lävkki ovdâskulij já tot luovviiččij Säämi ohtsâškoddeest naavcâid eereeb iärrás kielâ- já kulttuurpaargon já sämmilij ärbivuáválij eellimvuovij heivitmân šoŋŋâdâhnubástusân. Suu mield Säämi aalmug lii kuhháá vuárdám sämitiggelaavâ uđâsmittem. Sun kijttá njunošminister Orpo já taan haldâttuv tast, et tot lii čonnâsâm sämitiggelaavâ uđâsmitmân toin naalijn, et uđâsmittem kunnijât olmoošvuoigâdvuođâid já et tot lii tuálvum nubástus tuhhiittem kulij. Tääl tuhhiittem lii jo uáli alda.

Sämitige tuhhiittem maŋa iävtuttâs Sämitiggeest adelum laavâ muttemist mana ovdâskode kieđâvušmân. Lahânubástusiävtuttâs vuosmuš ovdâskoddekieđâvuššâm álgá majebaargâ kesimáánu 10. peeivi tijme 14 älgee tievâsčuákkimist. Ovdâskodde jienâst lahâluándusist máhđulávt jo ovdil jonsahpeeivi. Uđđâ laavâ vuáimánpuáttimpeivi čiälgá maŋeláá.

Käldee:

– Saamelaiskäräjät hyväksyi perustuslakivaliokunnan säännösmuutosehdotukset saamelaiskäräjälakiin (samediggi.fi)

Kove: Ville Fofonoff / Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...