Kyehti koijâ­dâllâm sämi­aal­mugân

Sämmilij háástuh raajijd rastaldittee sosiaaltorvoost

Sämitigge já Kela láá ovdedâm koijâdâllâm, moin toh halijdeh selvâttiđ sämmilij háástuid sosiaaltorvoin raajijd rastaldittee tiilijn. Tággáár tile lii ovdâmerkkân tot ko pargoeennâm lii eres ko aassâmeennâm.

Koijâdâlmist eromâš kuávdáást láá čuávuvááh Kela mieđettem ovdâdâsah raajijd rastaldittee tiilijn: vaanhimijpeiviruuđah, pärnilase, Kela mäksim pargottesvuođâtorvo, puoccâmpeiviruttâ, vajoidittem já pyecceetipšo.

Koijâdâlmân puáhtá västidiđ tääbbin 23.2.2026 räi suomâkielân já puoh kuulmâ sämikielân.

Tain koijâdâlmáin pyevtittuvvoo tiätu pargojuávkun, mon pargon lii selvâttiđ sämiaalmug háástuid räjiohtsâšpargokoččâmušâin já meid valdâliđ täid háástuid ovdâmerhâiguin. Pargojuávhu vuáđđudmist meridui Sämitige já Kela ohtsâšpargoráđádâlmijn vyesimáánust 2025. Jyehi-ivvááh ráđádâlmeh láá uási Sämitige já Kela toohâm uđâsmittum ohtsâšpargosopâmušâst, mon ulmen lii ovdediđ sämmiláid kyeskee sosiaaltorvo já sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid säämi kielâlaavâ mield (15.12.2003/1086).

Lasetiäđuid adeleh Sämitige peeleest
– sosiaal- já tiervâsvuotâčällee Riitta Lehtola-Kosonen (riitta.lehtola-kosonen@samediggi.fi; +358 44 777 4820)
– kielâaašijčällee Marko Marjomaa (marko.marjomaa@samediggi.fi; +358 50 438 2484)

já Kela peeleest Kela aalmugijkoskâsij aašij kuávdáš (international.affairs@kela.fi).

Uáinuh sämmiláid kyeskee tutkâm eettisijn ravvuin

Anna Charlotta Kihlström parga náguskirjetotken algâaalmugij tiervâsvuotân vuáijoo tuáhtárškovliittâsohjelmist Tave-Dakota ollâopâttuvvâst. Sun čáálá náguskirje tast, maht Suomâst sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi tutkâmušah šaddeh tagarin, ete toh kunnijâtteh sämikulttuur já sämmilij vuoigâdvuođâid já táárbuid. Pargo vijđásubbon ulmen lii nanosmittiđ sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ tutkâmušâin, purgáđ váldukulttuurist puáttee tutkâmvuáháduumijd já rähtiđ uđđâ toimâmyensterijd.

Moonnâm ive porgemáánust já čohčâmáánust Kihlström sahhiittâlâi ohtsis 20 sämisiärvus jesânid tast, maht eidu almostum sämmiláid kyeskee tutkâm eettisijd ravvuid puávtáččij olášuttiđ keevâtlávt THL já sämisiärvusij koskâsii ohtsâšpargoost. Taan koijâdâllâm ulmen lii selvâttiđ, västideh-uv vijđásub sämisiärvus uáinuh taid uáinuid, moh tiättojii sahhiittâlmijn. Vástádâsah kiävttojeh sämmilij tooimânpieijâmčujosraami oovdedmist tutkâmeettisij ravvui toorjân.

Koijâdâlmân puáhtá västidiđ tääbbin suomâkielân já puoh kuulmâ sämikielân. Västidem pištá suullân 15 minuttid. Koijâdâllâm lii áávus 28.2. räi.

Kihlström pargoost lii Sämitige siärvuslâš tuhhiittem, iäge puátuseh almostittuu Sämitige tuhhiittemttáá. Sämisiärvus peeleest náguskirje ovdánem tuárjuv Sämitige soti-čällee Riitta Lehtola-Kosonen já THL sämiaašij sundáttellee Niila Rahko. Ton lasseen projektist lii lamaš stuorrâ ävkkin Sara Keränen Giellagas-instituutist.

Kihlström tiädut tom, ete suu tutkâmuš vuáđuduvá siärvusân já ulmui koskâvuođáid ton saajeest, ete tot ličij siärvusist luovâs leijee válduaalmug ovdâsteijee proojeekt. Sun lii kijtolâš sämisiärvusân ton luáttámušâst já ávusvuođâst, mon sun lii finnim pargoos ääigi.

Lasetiäđuh tutkâmušâst: anna.c.kihlstrom@und.edu; +358 44 988 7031.

Kove: Valtteri Valkeapolku / Tungilik (tiättur) (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....

Suomâ lii jieŋâ­skiäru maailm­miäštár – Taažân histor­jálâš pronssi

Suomâ vuoitij Sveeici 1–0 jotkâääigi jieŋâskiäru MM‑finalist. Fiinaalspellâ aalgij pasepeeivi tijme 21.20 Suomâ ääigi, já vuáittumoolâ šoodâi eidu koskâiijâ maŋa. MM‑kolle lii Suomân viiđâd. Suomâ sáŋgárin...