Anarâškielâ Wikipedia-pargopáájá uárnejui Oulust kesimáánu 7.–8. peeivi

Anarâškielâ Wikipedia-pargopáájá čokkânij taan tove Oulust lávvárduv já pasepeeivi kesimáánu 7. já 8. peeivi. Pargopáájá uárnejui Oulu ollâopâttuvâst Linnanmaa kampusist, kost meid Giellagas-instituut tuáimá. Pargopáájá lâi Anarâškielâ seervi, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já Wikimedia Suomâ ohtsâšpargo. Taat lâi taan ive niäljád Wikipedia-pargopáájá. 

Taan tove pargopááján uásálistii käävcis. Iänááš uásálisteeh čallii anarâškielâ Wikipedia-artikkâlijd, já ohtâ uásálistee čaalij tavesämikielâ artikkâlijd. Anarâškielâ Wikipediast láá taam čälidijn pajeláhháá 6 200 šiev tääsi artikkâlid.

– Anarâškielâ artikkâleh láá čieŋâleh, anarâškielâ Wikipedia paijeentuállee Fabrizio Brecciaroli čielgee.

Anarâškielâ Wikipedia-artikkâleh láá kuheh, já sanij tááhust anarâškielâ Wikipedia lii tääl sämikielâi Wikipediain vijđásumos. Anarâškielâ Wikipediast láá meid čuuvtij eenâb käldeeh ko ovdâmerkkân pajekielâlii Wikipediast. 

Tavesämikielâ Wikipedia ij lah majemui ivij jurgin peividum. Tavesämikielâ Wikipediast láá tääl suullân 7 900 artikkâlid, mut toh láá iänááš uánihááh. Statistiik čáittá, et tavesämikielân láá puáttám 200 uđđâ artikkâlid viiđâ ivveest. Anarâškielâ lii finnim paijeel 5 000 artikkâlid siämmáá ääigist. Uđđâ artikkâlij meeri ij anarâškielâst innig taan ääigi stuáru siämmáá jotelávt ko ovdil tondiet ko čallum artikkâleh láá kuheh. 

Taan Wikipedia-teivâm ulmen lii lamaš čäälliđ uđđâ artikkâlijd, lasettiđ siskáldâs puáris artikkâláid já tivvoođ Wikidata. 

Wikipedia-pargopáájáh láá puátimin eenâb taan ive

Anarâškielâ servi lii vuáđudâm anarâškielâ Wikimedia-juávhu, mii lii eŋgâlâskielân Inari Saami Wikimedians User Group. Taat juávkku tuhhiittui Wikimedia-juávkkun ive 2024 loopâst. Fabrizio Brecciaroli čielgee: 

– Vuosmuš ihe lii iskosihe, ađai talle čälleeh kalgeh leđe aktiivluboh. Sij kalgeh čäittiđ, et sij pasteh paijeentoollâđ Wikipedia já lasettiđ toos šiev tääsi artikkâlijd. Jis taat iskosihe mana pyereest, te talle kevtteejuávkku tuhhiittuvvoo lopâlávt. Taas tiäđust-uv taat Wikimedia-juávkku viggá.

Fabrizio Brecciaroli Wikipedia-páájást

Jieijâs kevtteejuávhust lii puátteevuođâst ävkki, tastko tot puáhtá uuccâđ ruuđâ Wikimediast ovdâmerkkân viestâi jurgâlmân. Veik anarâškielâ Wikipediast tehelumoseh viestah čälleid láá jo jurgâlum, láá kuittâg vala ennuv viestah, moh ain vyerdih jurgâlem. Tääl anarâškielâ Wikipedia iävtut čällei motomin suomâkielân ovdâmerkkân návt: ”Haluatko aloittaa mieluummin kääntämisen?” teikâ ”Luo uusi artikkeli kääntämällä toisesta osaamastasi kielestä”. Tágáreh paahudmeh iteh uáinusân nuuvt kuhháá suomâkielân ko toh iä lah jurgâlum anarâškielân. 

– Tágáreh jurgâlhánnáá viestah láá vala loveh tuhátteh, Fabrizio Brecciaroli čielgee.

Anarâškielâ Wikimedia-juávkku áigu orniđ vala kulmâ pargopáájá taan ive. Vuosmuš pargopáájá lii smiettum Anarân suullân čohčâmáánu pelimuudon. Ulmen lii orniđ nube pargopáájá Oulust roovvâdmáánu pelimuddoost kyevti suujâ tiet. Roovvâdmáánu 19. peeivi anarâškielâ virgálâš Wikipedia tiävdá vittâ ive, já roovvâdmáánust Oulust uárnejuvvoo meiddei suomâ-ugrilij kielâi wikipedistij čuákkim. Kuálmád já ive majemuš Wikipedia-pargopáájá uárnejuvvoo loppâive Helsigist. Pargopáájái tärhis äigitavlu tieđettuvvoo maŋeláá.

Anarâškielâ Wikimedia-juávkku tuáivut puáris já uđđâ čälleid tiervâpuáttim wikipedistij juávkun. Tuáivu mield ulmuuh meid luvâččii anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd tommit ko sij asteh! 

Koveh: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....