Uđđâsij valjim

Mondiet Anarâš aavis ij čääli puoh äigikyevdilis aašijn? Moin naalijn uđđâsijd kalga valjiđ já mondiet? Tot lii-uv vädis koččâmuš, meiddei toimâttâsân. Uđđâseh uáinojeh jyehi saajeest, ko peri pirrâsis kiäččá. Meiddei lohheeh pyehtih faallâđ uđđâsijd. Toimâttâs ij ááigu uđđâsijd šeštiđ, tastko toh šaddeh jotelávt, iäge uđđâseh mahten nuuvâ.

Aavis čálloo návt aalgâst talgoovuoimijgijn, mii čuuvtij räijee čäällim- já pargoääigi. Toimâtteijeekyevtis lává-uv pivdám iše čälimân. Já uđđâseh láá tego purrâmuš: vorâskyele kalga tállân puurrâđ, ko vist koškepiärgu siäilu kuhheeb-uv ääigi. Ađai uđđâsij maailmist motomeh uđđâseh láá tuše oovtâ peeivi uđđâseh, moh láá itten jo puáris tiätu. Talle toimâtteijee kalga smiettâđ jo muuneeld, et ittáá peeivi várás kalga leđe taggaar uuđâs, mii ij lah siämmáá äigiherkki.

Ruđâi uuccâm uáinust aavis ferttee peividiđ ucemustáá kulmii ohhoost. Taat ij oro meendugin pahan, mut ko vátámâšâi tääsi lohá, te tot piäjá jo eenâb smiettâđ: fáárust kalgeh leđe meid uáivilčalluuh, sahhiittâlmeh já njunoščalluuh. Uđđâsij jurâttem páihálii tääsist ij pijsáá, ađai kalgeh leđe meid aalmugijkoskâsiih uđđâseh já ubâ enâmân kyeskee uđđâseh. Uđđâsij tuálvum olgoláá ij lah lamaš taan räi väädis, tastko kuohtuin toimâtteijein lii noonâ ohtâvuotâ Koskâ-Euroopân. Mut puoh vátámâšâid luvâdijn lii čielgâs, et toh iä lah realistliih sämikielâ uáinust: kulmii ohhoost piškádem ij lah aldagin tuárvi, jis kalga faallâđ uđâsvirde já eres-uv luhâmuš. Mut irâttiđ mij aainâs-uv áigup. Jis hommá kommáán, te ij tot aainâskin toos kommáán, et mij ep liččii tietimin puoh vátámâšâin. Toimâtteijeekyevtis lává tärhistâm tom-uv, mon távjá mon soortâ teevstâ ferttee almostittiđ.

Loostâ tooimâtmist tarbâšuvvoo pastelis pennâ já siämmást meid jurdui piegguuttem. Tääl ko ruttâ ij lah Anarâš-loostân já Lostâžângin tuárvi, te oro lemin, et toi almostittem ferttee kepidiđ. Nube tááhust Anarâš aavisân čavâččii meid Lostii čalluuh puátteevuođâst. Mut servi lii uuccâm meid eres saajeest ruuđâ Anarâš-loostân já Lostâžân. Keesi maŋa ferttee meridiđ, šaddeh-uv siämmáá ennuv numereh ko tijmá já ton ovdil. Sämikielâlâš loostâi toimâttem oro motomin lemin tego hemelâšááhu lovduu juátkim: nube keejist lostâtoimâ vijđán, nube keejist tot káržu.

Äigi lii kuittâg pyeri ustev: ko aavis lii návt nuorâ já uuđâs, te ij ubâ uđâsmaailm taarbâškin muádi peeivist valmâšin čalluđ.

Kove: kalhh (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...