Uđđâsij valjim

Mondiet Anarâš aavis ij čääli puoh äigikyevdilis aašijn? Moin naalijn uđđâsijd kalga valjiđ já mondiet? Tot lii-uv vädis koččâmuš, meiddei toimâttâsân. Uđđâseh uáinojeh jyehi saajeest, ko peri pirrâsis kiäččá. Meiddei lohheeh pyehtih faallâđ uđđâsijd. Toimâttâs ij ááigu uđđâsijd šeštiđ, tastko toh šaddeh jotelávt, iäge uđđâseh mahten nuuvâ.

Aavis čálloo näävt aalgâst talkoovuoimijgijn, mii čuuvtij räijee čäällim- já pargoääigi. Toimâtteijeekyevtis lává-uv pivdám iše čälimân. Já uđđâseh láá tego purrâmuš: vorâskyele kalga tállân puurrâđ, ko vist koškepiärgu siäilu kuhheeb-uv ääigi. Adai uđđâsij maailmist motomeh uđđâseh láá tuše oovtâ peeivi uđđâseh, moh láá itten jo puáris tiätu. Talle toimâtteijee kalga smiettâđ jo muuneeld, et ittáá peeivi várás kalga leđe taggaar uuđâs, mii ij lah siämmáá äigiherkki.

Ruđâi uuccâm uáinust aavis ferttee peividiđ ucemustáá kulmii ohhoost. Taat ij oro meendugin pahan, mut ko vátámâšâi tääsi lohá, te tot piäjá jo eenâb smiettâđ: fáárust kalgeh leđe meid uáivilčalluuh, sahhiittâlmeh já njunoščalluuh. Uđđâsij jurâttem páihálii tääsist ij pijsáá, adai kalgeh leđe meid almugijkoskâsiih uđđâseh já ubâ enâmân kyeskee uđđâseh. Uđđâsij tuálvum olgoláá ij lah lamaš taan räi väädis, tastko kuohtuin toimâtteijein lii noonâ ohtâvuotâ Koskâ-Euroopân. Mut puoh vátámâšâid luvâdijn lii čielgâs, et toh iä lah realistliih sämikielâ uáinust: kulmii ohhoost piškádem ij lah aldagin tuárvi, jis kalga faallâđ uđâsvirde já eres-uv luhâmuš. Mut irâttiđ mij aainâs-uv áigup. Jis hommá kommáán, te ij tot aainâskin toos kommáán, et ep liččii tietimin puoh vátámâšâin. Toimâtteijeekyevtis lává tärhistâm tom-uv, mon távjá mon soortâ teevstâ ferttee almostittiđ.

Loostâ tooimâtmist tarbâšuvvoo pastelis pennâ já siämmást meid jurdui piegguuttem. Tääl ko ruttâ ij lah Anarâš-loostân já Lostâžângin tuárvi, te oro lemin, et toi almostittem ferttee kepidiđ. Nube tááhust Anarâš aavisân čavâččii meid Lostii čalluuh puátteevuođâst. Mut servi lii uuccâm meid eres saajeest ruuđâ Anarâš-loostân já Lostâžân. Keesi maŋa ferttee meridiđ, šaddeh-uv siämmáá ennuv numereh ko tijmá já ton ovdil. Sämikielâlâš loostâi toimâttem oro motomin lemin tego hemelâšááhu lovduu juátkim: nube keejist lostâtoimâ vijđán, nube keejist tot káržu.

Äigi lii kuittâg pyeri ustev: ko aavis lii näävt nuorâ já uuđâs, te ij ubâ uđâsmaailm taarbâškin muádi peeivist valmâšin čalluđ.

Kove: kalhh (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...

Totkee čoovdij matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed

Totkee Susanna Heikkilä lii jieijâs náguskirjetutkâmušâst Helsig ollâopâttuvâst čuávdám matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed. Čuolmâ kuáská topologian. Topologia lii geometrisâš syergi,...