Njuhčâmáánust Anarâš aavisist lâi saahâ tast, maht ”mievrikikse orostittij junájotoluv Vuáládâhenâmijn”. Mievrih lijjii kuáivum enâmijd ryevdirađe vyelni, nuuvt ete ij liččii lamaš torvolâš juátkiđ junájotoluv ovdil ko rääigih láá tevdum čunnuiguin. Hollandlâš ekolog mield lii máhđulâš, et mievrih vyejettuvvojii ryevdirađe vuálá eres saajeest, tastko uđđâ huksimprojekteh maŋgii käržideh ellei eellimsoojijd. Suu mielâst lii ”tehálâš suojâliđ mievrijd, mut ohtsâškode táárbuh kale kalgeh vistig valduđ huámášumán.”
Taa šiev čuákánkiäsu taan ääigi jurdâččemvyevist, mii lii tovâttâm viehâ maŋgâ čuolmâ taan maailmist. Maainâs lii uápis: Ulmuuh väldih eenâb já eenâb eres šlaajâi eellimsoojijd olssis, tondiet ko olmooškode hiätu oro ton mielâst ain tehálubbon ko iärrásij táárbuh. Talle ko taah iärráseh láá čahhim jo maŋgii iäge innig kaavnâ eres soojijd já kärttih eelliđ ulmuu väldidem kuávluin, te toh láá ”kiksen”. Lii-uv tuođâi-uv nuuvt, ete taan planetân ij čaavâ ko ohtâ šlaajâ, mon haaluh láá ain puoh tehálumoseh? Living Planet -raapoort mield čielgitávtálij luánduellei meeri Enâmist lii kiäppánâm koskâmiärálávt 68 prosenttid iivij 1970 já 2016 kooskâst. Suijân toos lii ulmui toimâ, eromâšávt taggaar eennâmkiävttu, mii tuššâd ellei eellimpirrâsijd. Olmooš lii levânâm masa jo jyehi sajan mii planetist. Muu mielâst lii hirmástuttee jurdâččiđ, mon stuorrâ hiävu mij lep toohâm já mon ennuv mij lep häittidâm iärrásij eellim tien uánihis äigipaajeest.
Jis ohtâ mist kulluuttičij, et sun lii puoh tehálumos já vijsásumos huáđđoo maailmist já ete sust lii tondiet eenâb árvu ko puoh iärásijn, te mij epidiččijm sust psyykkilâš hemâdâs. Jis oles šlaajâ parga nuuvt, te häärvis oro huámmášmin ubâ ääsi. Filosof Elisa Aaltola lii koččom taam almoon kollektiivlâš narsistlâšvuottân. Mottoom suujâ tiet olmooš lii kuhháá annaam jieijâs eres ellei já joba luándu paajaabeln. Suullân majemui kyevtičyeđe ive ääigi sun lii halijdâm tuođâštiđ tiettuu peht sierânâssajattuvâs. Tađe várás sun lii viššâlávt irâttâm kavnâđ mottoom ääši, mii iäráničij suu elleekoddeest, tast kuittâg taan-uv peeivi räi luhostuuhánnáá. Motomin olmooš lâi áinoo, kii maatij kevttiđ tyejipiergâsijd, talle sun lâi áinoo, kii maatij rähtiđ tyejipiergâsijd, teikkâ áinoo, kiäst lâi kielâoppâ, kulttuur teikkâ nahcâ empatian. Ain siämmáš nahcâ teikkâ jiešvuotâ kavnui kuittâg meid mottoom eres elleešlaajâst (já mii vala, tai juávhust kávnojii ennuv tagareh-uv naavcah, moh ulmust iä lah). Tiettuu já biologia peht mij loppâloopâst meid pyereest tiettip, et olmooš lii ohtâ elleešlaajâin, tärkkilubbooht njomâtteijee. Mottoom suujâst mii ego ij oro tom kuittâggin vala killáámin. Kulttuur já kielâ peht mij lep ráhtám olmoošellei aaibâs sierâ kategoria: láá elleeh já lii olmooš.
Eromâšávt majemui kyevtlov ive ääigi mij lep šoddâm tiettiđ viijmâg-uv ain eenâb já eenâb meid eres šlaajâi naavcâin já mielâin, já tiätu lii lamaš orostittee. Iärráseh iä eissigin lah toh mašineh, manen ranskalâš filosof Descartes valdâlij sii vala 1600-lovvoost, vâi sun puovtij ávhástâllâđ siiguin julmes iskosijnis. Naavcâi tääsist já häämist já tast, kávnoo-uv miinii jiešvuođâid ubânâssân, láá tiäđust-uv iäruh elleešlaajâi kooskâst ton mield, maggaar naavcâst lii lamaš eidu ton šlaajâ piergiimân ävkki. Ton tááhust lii aaibâs tuotâ, et olmooš lii áinoošlajâsâš – mut nuuvt láá puoh eres šlaajah-uv. Nube tááhust naavcâin teikkâ jiešvuođâin ij lah hirmâd ennuv merhâšumegin taan mooraalkoččâmušâst. Veikkâ miinii áinoošlajâsâš tááiđuid kavnuuččij-uv (mon peri elleešlaajâst), tot ij liijká adeliččii moraallâš vuoigâdvuođâ pieijâđ jieijâs hiäđu ain vuossâmužžân já ucášiđ puoh iärrásij áárvu. Ton saajeest, et kulâttičij energia iärui ucâmân, sátáččij leđe jiärmálub iberdiđ, et mij jyehip puoh kuávdášlijd já merhâšittee jiešvuođâid eres elleešlajâiguin – mij lep tiäđuliih alnaan, mist láá siämmááh vuáđutobdoh, mist lii mielâ – já mij jyehip taan plaaneet toiguin.
Tiäđust-uv lii hirmâd pyeri äšši, et Vuáládâhenâmijn mievrijd áiguh väldiđ kiddâ já tuálvuđ kuávlust meddâl ton saajeest, et mievrih kudduuččii. Vaidâlittee kale láá tagareh-uv enâmeh, moh ubâ uhkevuálásâšvuođâstkin iä ain ennuv peerust (sárnuhánnáá ovtâskâs ellest), já main rijttáá jo uccâ hemâdâs ulmuu elimân finniđ jäämmimtuámu. Muu mielâst kannattičij motomin molsođ uáinu: maht taat maailm oro eres ellee čolmijguin? Talle ko smietâškuát, mon ennuv vaahâg já čuolmâid olmooš toovvât eres elleid jyehi áinoo peeivi, te huámmáš, maht mij lep lattim uáli jo vuovnâlávt já epivuoigâlávt iärrásij háárán aaibâs liijkás kuhháá. Jo-uv ličij äigi, et mij váldáččijm iärásijd-uv huámmášumán, epke tuše jieččân hiäđu já haaluid?
Mievri-uuđâs nohá celkkuin ”Jis puoh mana pyereest, te puáttee ohhoost junáh vuod vyeješkyetih táválávt.” Tast artikkâl puávtáččij vala jotkuđ. ”Jis puoh mana vala pyerebeht, te olmooškodde kiävtáččij junájotoluv orostittem pyerrin já smietâččij aaibâs ráávhust, tääl ko ij pyevti mudoigin tomâliđ pääihist nuubán. Lep-uv mij váldám eenâb ko mii mijjân kulâččij?”
Kove: Vania dos Santos vvaniasantoss (Pixabay)