Rotterdam elleikäärdi silbâselgigorilla Bokito jäämmimsuijâ lii čielgâm

Rotterdam elleikäärdi Blijdorp peeggâlmumos ässee, Bokito-gorilla, jaamij cuáŋuimáánu 5. peeivi. Elleikärdi tieđeet, et Bokito jaamij váimuvahan. Ton váimu totkoo tääl Eŋlandist, vâi čielgâččij, mondiet Bokito váimu jooskâi toimâmist. Bokito roppâ vyerkkejuvvoo elleikäärdist val mottoom ääigi. Ton uásih adeluvvojeh tieđâlii kiävtun já máttááttemulmijd. Elleikärdi lii koskâpuddâsávt rávhuidittám gorillajuávhu, iäge ton luusâ peesâ tääl keččeeh.

Tääl lii val epičielgâs, moin naalijn Blijdorp gorillajuávkku piergiittâl puátteevuođâst. Tot taarbâš jotelávt uđđâ jođetteijee Bokito maŋa, muštâl gorillai tipšoo Victor Ketellapper RTL Nieuws -uđâstoimâttâsân já juátká, et luándust ääših iä moonâ nuuvt, et juávhu kievrâmus ores stivriiškuáđáččij juávhu. Suu mield luándust gorillajuávkku usâškuát ain rijjâ orráás, teikâ niŋálâsah servih mottoom eres gorillahaaremân. Motomin toh pargeh tom jo ovdil ko juávhu jođetteijee jáámá. Ketellapper muštâl, et elleikärdi vuálgá Euroop populaatiohovdiimáin tutkâđ, kost kavnuuččij uđđâ silbâselgi. Tot kalga leđe finnimnáál já geeneetlávt hiäivulâš, sun tiädut.

Bokito šoodâi pegâlmâssân toin naalijn, et tot kárgái gorillasuollust ive 2007 já suorgâttij elleikäärdi kuosijd ko tot ruotâi pirrâ elleikäärdi. Mottoom nissoon ruásnului čuuvtij Bokito volliittâsâst já koolgâi čuopâduđ luhhii. Mudoi Bokito lii lamaš rávhálâš gorilla já annaam šiev huolâ jieijâs gorillahaaremist.

Elleikärdi lii pieijâm Bokito roopâ mottoom ááigán gorillasuollui, nuuvt et gorillah láá puáhtám kyeđđiđ Bokiton iärutiervuođâid. Ketellapper muštâl, et motomeh gorillah láá suvnâččâm já kuoskâttâm roopâ kuhheeb-uv ääigi, ko vist motomeh láá kuáđđám tom jotelávt. Tehelâš lii kuittâg lamaš hárjuttiđ gorillajuávhu Bokito jämimân.

Käldeeh:

– Gorilla Bokito overleden, oorzaak bekend (www.diergaardeblijdorp.nl)

– Dood van Bokito heeft enorme invloed op groep apen bij Blijdorp (www.diergaardeblijdorp.nl)

Kove: Henkjan Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kárbáin Lemmest

Čällee: Heidi Mattus Kesiluámuh já luámuvuáváámeh: Kuus, moin já mon kooskâst? Nabai mon kuhháá? Talle ko vala porgim tuuriistpargoin, must lâi kiđđuv cuáŋui- já vyesimáánu ääigi...

Maailm olmooš­loho lii juksâm 8,3 miljard rääji – Savâstâllâm lijge­aalmu­gistmist máccá

Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29...

Vala ohtâ merâ­mätki Hailuoton

Merâmääđhih autotampâiguin Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst láá pááccám historján. Talle ko uuđâs autotaampâi jotoluv nuhâmist poođij, te šoodâi huáppu kolliđ suollust vala ohtii...

Tiervâpuáttim Liäibum­blogin!

Lieggâsávt tiervâpuáttim uđđâ blogin! Maailm lii tievâ puohmuđusijn reseptijn eenâblovokielân, mut ucceeblovokielân toh iä oro kavnuumin. Taat Liäibumblogi nubástit ääši. Blogi ulmen lii uápistiđ lohhee...

Ulloläigi maarsu­soksâmijn – luhostuvá-uv?

Taan kiiđâ mun halijdim keččâliđ maidnii uđđâsijd: mun aigum uápásmuđ snäldein panemân. Vâi tast ličij váhá lase hástu já hitruuvuotâ, te almottâttim taggaar kietâtyejikuursân,...