Rotterdam elleikäärdi silbâselgigorilla Bokito jäämmimsuijâ lii čielgâm

Rotterdam elleikäärdi Blijdorp peeggâlmumos ässee, Bokito-gorilla, jaamij cuáŋuimáánu 5. peeivi. Elleikärdi tieđeet, et Bokito jaamij váimuvahan. Ton váimu totkoo tääl Eŋlandist, vâi čielgâččij, mondiet Bokito váimu jooskâi toimâmist. Bokito roppâ vyerkkejuvvoo elleikäärdist vala mottoom ääigi. Ton uásih adeluvvojeh tieđâlii kiävtun já máttááttemulmijd. Elleikärdi lii koskâpuddâsávt rávhuidittám gorillajuávhu, iäge ton luusâ peesâ tääl keččeeh.

Tääl lii vala epičielgâs, moin naalijn Blijdorp gorillajuávkku piergiittâl puátteevuođâst. Tot taarbâš jotelávt uđđâ jođetteijee Bokito maŋa, muštâl gorillai tipšoo Victor Ketellapper RTL Nieuws -uđâstoimâttâsân já juátká, et luándust ääših iä moonâ nuuvt, et juávhu kievrâmus ores stivriiškuáđáččij juávhu. Suu mield luándust gorillajuávkku usâškuát ain rijjâ orráás, teikâ niŋálâsah servih mottoom eres gorillahaaremân. Motomin toh pargeh tom jo ovdil ko juávhu jođetteijee jáámá. Ketellapper muštâl, et elleikärdi vuálgá Euroop populaatiohovdiimáin tutkâđ, kost kavnuuččij uđđâ silbâselgi. Tot kalga leđe finnimnáál já geeneetlávt hiäivulâš, sun tiädut.

Bokito šoodâi pegâlmâssân toin naalijn, et tot kárgái gorillasuollust ive 2007 já suorgâttij elleikäärdi kuosijd ko tot ruotâi pirrâ elleikäärdi. Mottoom nissoon ruásnului čuuvtij Bokito volliittâsâst já koolgâi čuopâduđ luhhii. Mudoi Bokito lii lamaš rávhálâš gorilla já annaam šiev huolâ jieijâs gorillahaaremist.

Elleikärdi lii pieijâm Bokito roopâ mottoom ááigán gorillasuollui, nuuvt et gorillah láá puáhtám kyeđđiđ Bokiton iärutiervuođâid. Ketellapper muštâl, et motomeh gorillah láá suvnâččâm já kuoskâttâm roopâ kuhheeb-uv ääigi, ko vist motomeh láá kuáđđám tom jotelávt. Tehelâš lii kuittâg lamaš hárjuttiđ gorillajuávhu Bokito jämimân.

Käldeeh:

– Gorilla Bokito overleden, oorzaak bekend (www.diergaardeblijdorp.nl)

– Dood van Bokito heeft enorme invloed op groep apen bij Blijdorp (www.diergaardeblijdorp.nl)

Kove: Henkjan Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...