Vástuppeivieehid lâi merhâšittee eehid sämikulttuur uáinust, ko Marja-Liisa Laitin já Anja Kaarretân juohhui Sämitige kulttuurpalhâšume Sajosist Anarist. Argâ muttui tállân juhlen, ko loveh ulmuuh lijjii puáttám juhlođ Marja-Liisa já Anja palhâšem.
Kulttuurpalhâšume já juhlesaavah
Juhletilálâšvuotâ aalgij auditoriost kunneekirjij já kukái keigiimáin.
Kulttuurpalhâšume stuárudâh lâi 3 000 eurod. Sämitige kulttuurlävdikode saavâtuállee Pirita Näkkäläjärvi toolâi juhlesaavâ sehe Marja-Liisa Laitin ete Anja Kaarretân. Sun muštâlij aagâid toos, mondiet eidu suoi finnijn kulttuurpalhâšume.
Marja-Liisa Laiti lii toimâm eellimpargoost tyejičeppin. Sun lii porgâm taam jieijâs pärnivuođâ rääjist já oppâm ámáttis jieijâs aldaaš ulmuin já tuáijum jieškote-uvlágán amnâsijn. Jieijâs pargoin sun lii tuálvum tyejiäärbi ovdâskulij. Tyeji lii eenâb ko pihtâseh: tot lii historjá já madduuh. Eidu tyejiäärbi merhâšume tiet Sämitigge lii taan ive palhâšâm kuovttijn palhâšuumijn tyejičeepijd.
Anja Kaarret vist lii porgâm jieijâs eellimpargo toimâtteijen já kulttuurpargen. Sun lii čáállám tiivtâid já muštâlusâid, moh láá meid almostittum. Sun lii älššidâm sämikielâ já sämikielâi oovdân. Sun lii porgâm YLEst ive 1985 rääjist, já masaba nuuvt kuhháá ko olmooš pyereest muštá, suu jienâ lii kullum radiost. Vistig Anja poorgâi radiost, mut maŋeláá sun lii porgâm TV:st, neetist, ráhtám párnáiohjelmijd. Jieijâs pargoin sun lii visásmittám tom, et meid puáttee puolvah kuleh anarâškielâ já tast siämmást iäráseh-uv uáppih anarâškielâ.
Palhâšume uážžoi sahhiittâlmeh
Pirita Näkkäläjärvi sahhiittâl uánihávt kuohtuid palhâšume uážžoid. Sun koijâd tobdoin já tast, et maid palhâšume meerhâš uážžoi. Tastoo sun koijâd puátteevuođâ jurduin já paijeed savâstâlmân tagarijd aašijd, maid palhâšume uážžoo mudoi távjá parga.
Marja-Liisa Laiti mielâst lii suotâs uážžuđ palhâšume. Sun muštâl, et tyeji lii lamaš sunjin ubâ eellim, puoh maid olmooš jo taarbâš. Tyeje puátteevuođâ sun uáiná čuovâdin. Säämi máttááttâskuávdážân lii puáttám tuáján uđđâ máttáátteijee. Eidu taan juhletilálâšvuotân sun ij lah kuárrum olssis uđđâ mááccuh mut keessiv kale. Tastoo saahâ jorgeet kuáláástmân, maid Marja-Liisa meid parga távjá. Sun muštâl, et pivdo juuvâ alne lii kale räijejum, mut olmooš kalga eelliđ ton mield, maid jo uážžu kuálástiđ.
Anja Kaarretân palhâšume poođij stuorrâ olâttâssân já sun imâštâlâi čuuvtij, mondiet eidu sun palhâšui. Anja kijttá lieggâsávt palhâšuumeest. Sun muštâl, et anarâškielâ meerhâš sunjin ennuv, tastko tot lii suu eenikielâ. Sun muštâl váhá murâšlub-uv pele tast, et suu jieijâs párnááh iävá sáárnu sämikielâ, já tondiet sun lii pieijâm ennuv eenâb naavcâid toos, et kielâpiervâlpárnááh opâččii sämikielâ. Sun lii sahhiittâllâm ennuv kielâpiervâlpárnáid, masaba jyehi ohhoost. Sun meid illood tast, et tääl vuosmuuh kielâpiervâlpárnááh láá stuárrum já jiejah-uv šoddâm toimâtteijen. Anja uáiná, et anarâškielâst mana pyereest já sun osko anarâškielâ puátteevuotân. Sun ij osko, et kielâ nohá tego suullân 30 ihheed tassaaš masaba keevâi. Mut sun noomât, et ain kalga korrâsávt porgâđ kielâ oovdân. Sun jieš áigu ain vuorkkiđ anarâš mainâsijd ellee arkkâdâhân, mii lii sehe Pirita Näkkäläjärvi ete auditoriost čokkájeijee ulmui jiellâhsaje. Tobbeen kulloo taan ääigi já moonnâm puolvâi noonâ kielâ, veik saavah láá tääl-uv suullân siämmááh ko tovle-uv.
Kulttuurohjelm
Palhâšumij jyehimtilálâšvuođâst lâi meiddei kyevtuáság kulttuurlâš uási. Vuosmuš uási kunnijâttij Marja-Liisa Laiti eellimpargo. Juhlesaavâi maŋa keččui filmâ siirpi rähtimist já kamuvsuoinijn.
Fiilmâst Säämi máttááttâskuávdáá máttáátteijee já rävdee Arto Saijets ráhtá siirpi, já Marja-Liisa Laiti kiävttá eidu siämmáámuđusii siirpi kamuvsuoinij čuoppâmist já čáittá, magarijd suoinijd kalga valjiđ kamuvsyeinin já meid tom, magaráin tekniikáin kamuvsuoinijd kalga potkiđ, amas toh pillâšuđ. Syeinih kalgeh suuijâđ pyereest já siirpi kalga kevttiđ nuuvt et syeinih váldojeh nube kietân já sirppikieđáin taid kalga váhá puunjâstmáin čuopâstistiđ. Fiilmâ loopâst Arto-rävdee finnee lieggâ suoinijd sovskammuidis já kiiba eres ko Marja-Liisa jieš taalâst suu kammuid.
Ohjelm nubbe uási vist lâi anarâš kulttuurohjelm. Vistig Heli Aikio luuvâi Anja Kaarret čäällim tiivtâid já livđui Anjan. Ton maŋa lâi Amoc, Heli Huovisii já Anna Morottaja muusikuási vuáru.
Toimâtteijen jiem puáhtám ko ihástâllâđ, mon fiijnâ ohjelmáin Sämitigge lâi muštám taam nissoonkuáhtá, kiäh jieijâs pargoin lává jo nuuvt kuhháá sirdám kielâ já kulttuur nuuvt maaŋgânáál ovdâskulij.
Kuásuttem
Tilálâšvuođâ loopâst mij kyesih kuásuttuim pyereest: mijjân fallui käähvi já teejâ já alkoholttes šampanja. Kievkkân lâi meid lááččám cocktailpeevdi valmâšin: mij puurâim ”pieggâkaperijd”, vuástápittáid já njaalgâ leibipittáid já smavvâ pippârkahhuid vuástátevduin. Pyeremus taan uásist lii tiäđust-uv tot, et puáhtá savâstâllâđ uápisulmuigijn.
Koveh: Marja-Liisa Olthuis
Ennuv lukko čepis nisonáid!