Suomâst lii šoddâm Nato jeessân

Suomâst lii majebaargâ 4.4.2023 šoddâm Nato (North Atlantic Treaty Organization) jeessân, já suáldátlitto Nato vuáđđudmist lii onne kuullâm 74 ihheed.

Suomâ olgominister Pekka Haavisto mađhâšij vuossaargâ Brysselân já luovâttij Nato-äššikirje Ovtâstum staatâi olgominister Blinkenân. ”Tääl ko mij lep finnim taam äššikirje, mij pyehtip kulluuttiđ, et Suomâ lii Nato 31. jeessân”, Blinken nonnij. Juhletilálâšvuođâst lijjii meid fáárust president Sauli Niinistö, minister Antti Kaikkonen já Nato-hovdâ Jens Stoltenberg.

Pekka Haavisto eeđâi, et ”Suomâ jeessânvuotâ ij lah tievâslâš, jis Ruotâ ij lah fáárust. Tastko mij lep tääl Nato jesâneh, mist lii tehelâš rooli adeliđ jieččân tuhhiittem Ruotâ jeessânvuotân. Tot lii mii vuosmuš pargo jeessânenâmin.”

Olgominister Pekka Haavisto čaalij vuálá Suomâ äššikirje Brysselist, mon maŋa Suomâ lippu pajedui stáágun. Meiddei president Sauli Niinistö lii mađhâšâm Brysselân.

Suomâ lahtem Naton taha Nato já Ruošâ ohtsii rääji kyevtkiärdásâžžân, tastko Suomâst já Ruošâst lii ohtsâš rääji paijeel 1 300 kilomeetterid. Stoltenberg sáárnui ”historjálii puudâst” já tiäduttij, et Suomâ puáttim Naton lii njuolgâ čuávumuš Ruošâ vollitmist Ukrainan.

”President Putin ulmen lâi vollitmáin ucediđ Nato”, Stoltenberg eeđâi median ovdil jeessânenâmij olgoministerij čuákkim Brysselist. ”Mut sun uážžu ááigán eidu vyestikeeji. Suomâ puátá onne Naton, já meid Ruotâst šadda forgâ littokode tievâslâš jeessân.”

Vástádâssân Suomâ Naton lohtâsmân Moskova almottij iđedist, et tast lii pággu algâttiđ vyestitooimâid. Kreml tieđetteijee kočoi Suomâ sirdum Naton ”luávkkáámin” Ruošâ torvolâšvuođâ vuástá. Suu mield tot taha Natost Ruošân vajalii. Sun muštâlij meid, et Ruošâ tooimah láá taktisiih já strategisiih. Moskova almottij jieht, et tot áigu lasettiđ suáldátlii kapasiteet rääji aldasijn.

Stoltenberg mield Suomâ ij lah val táttum Nato juávhui sajadittem enâmân. Suu mield Nato pisovááh caggesajeh Suomâst iä lah savâstâllâm fáddán. ”Tot, puátih-uv toh kuássin tohon, lii Suomâ äšši meridiđ”, sun tiäduttij.

Käldee:

Haavisto: On henki, että Ruotsi on jo mukana – HS seurasi Suomen liittymistä Natoon (www.hs.fi)

Kove: Marek Studzinski (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska tiiláá 129 panssarfiävrud Patriast

Tanska tiiláá piäluštâsráhtádâsfinnodâh Patriast 129 CAVS 6x6 -panssarfiävrud, moh vuáđuduveh Patria 6x6-fiävrun. Fiävruh valmâštuvvojeh Patria fabrikist Hämeenlinnast. Patria mield vuosmuuh fiävruh toimâttuvvojeh Taanskan jo...

Ruotâ sämitiggevaaljâi puáđus lii hilgum – uđđâ vaaljah uárnejuvvojeh roovvâdmáánu 5. peeivi

Sämitiggevaaljâi tärhistemlävdikodde lii hilgom sämitiggevaaljâi puáttus Ruotâst vuossaargâ syeinimáánu 14. peeivi. Suijân lii tot, ete Arjeplog kieldâ jienâstemsaajeest puoh 88 jiennâd iä tuhhiittum, tastko...

Syeinimáánu aalgâst Tiänu ponneest Taažâ peln kávnojii pávkkánâsah – toh iä meddâlistuu

Syeinimáánu 6. peeivi puohčâleijee kaavnâi kulmâ pávkkánâs alda puáđu, mon ulmen lii estiđ vieskâluosâ vajâldem. Puáđu lii Taažâst Tiänu kieldâst, Tana Bru siijdâ aldasijn....

EU:st ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid

Euroop union kuávlust ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid, muštâluvvoo Euroop union statistiikvirgeomâháá Eurostat vorâs raportist. EU olmoošloho lii pajanâm nelji ive maŋaluvâi. Pajanem...

Elina Gustafsson lii Aanaar Pride suojâleijee

Aanaar Pride uárnejuvvoo Aanaar markkânist lávurduv porgemáánu 2. peeivi 2025. Taan ive tábáhtus virgálâžžân suojâleijen lii čurmâdâttee Elina Gustafsson. Sun puátá pääihi oolâ tábáhtusân. Aanaar...