Suomâst lii šoddâm Nato jeessân

Suomâst lii majebaargâ 4.4.2023 šoddâm Nato (North Atlantic Treaty Organization) jeessân, já suáldátlitto Nato vuáđđudmist lii onne kuullâm 74 ihheed.

Suomâ olgominister Pekka Haavisto mađhâšij vuossaargâ Brysselân já luovâttij Nato-äššikirje Ovtâstum staatâi olgominister Blinkenân. ”Tääl ko mij lep finnim taam äššikirje, mij pyehtip kulluuttiđ, et Suomâ lii Nato 31. jeessân”, Blinken nonnij. Juhletilálâšvuođâst lijjii meid fáárust president Sauli Niinistö, minister Antti Kaikkonen já Nato-hovdâ Jens Stoltenberg.

Pekka Haavisto eeđâi, et ”Suomâ jeessânvuotâ ij lah tievâslâš, jis Ruotâ ij lah fáárust. Tastko mij lep tääl Nato jesâneh, mist lii tehelâš rooli adeliđ jieččân tuhhiittem Ruotâ jeessânvuotân. Tot lii mii vuosmuš pargo jeessânenâmin.”

Olgominister Pekka Haavisto čaalij vuálá Suomâ äššikirje Brysselist, mon maŋa Suomâ lippu pajedui stáágun. Meiddei president Sauli Niinistö lii mađhâšâm Brysselân.

Suomâ lahtem Naton taha Nato já Ruošâ ohtsii rääji kyevtkiärdásâžžân, tastko Suomâst já Ruošâst lii ohtsâš rääji paijeel 1 300 kilomeetterid. Stoltenberg sáárnui ”historjálii puudâst” já tiäduttij, et Suomâ puáttim Naton lii njuolgâ čuávumuš Ruošâ vollitmist Ukrainan.

”President Putin ulmen lâi vollitmáin ucediđ Nato”, Stoltenberg eeđâi median ovdil jeessânenâmij olgoministerij čuákkim Brysselist. ”Mut sun uážžu ááigán eidu vyestikeeji. Suomâ puátá onne Naton, já meid Ruotâst šadda forgâ littokode tievâslâš jeessân.”

Vástádâssân Suomâ Naton lohtâsmân Moskova almottij iđedist, et tast lii pággu algâttiđ vyestitooimâid. Kreml tieđetteijee kočoi Suomâ sirdum Naton ”luávkkáámin” Ruošâ torvolâšvuođâ vuástá. Suu mield tot taha Natost Ruošân vajalii. Sun muštâlij meid, et Ruošâ tooimah láá taktisiih já strategisiih. Moskova almottij jieht, et tot áigu lasettiđ suáldátlii kapasiteet rääji aldasijn.

Stoltenberg mield Suomâ ij lah val táttum Nato juávhui sajadittem enâmân. Suu mield Nato pisovááh caggesajeh Suomâst iä lah savâstâllâm fáddán. ”Tot, puátih-uv toh kuássin tohon, lii Suomâ äšši meridiđ”, sun tiäduttij.

Käldee:

Haavisto: On henki, että Ruotsi on jo mukana – HS seurasi Suomen liittymistä Natoon (www.hs.fi)

Kove: Marek Studzinski (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...