Suomâst lii šoddâm Nato jeessân

Suomâst lii majebaargâ 4.4.2023 šoddâm Nato (North Atlantic Treaty Organization) jeessân, já suáldátlitto Nato vuáđđudmist lii onne kuullâm 74 ihheed.

Suomâ olgominister Pekka Haavisto mađhâšij vuossaargâ Brysselân já luovâttij Nato-äššikirje Ovtâstum staatâi olgominister Blinkenân. ”Tääl ko mij lep finnim taam äššikirje, mij pyehtip kulluuttiđ, et Suomâ lii Nato 31. jeessân”, Blinken nonnij. Juhletilálâšvuođâst lijjii meid fáárust president Sauli Niinistö, minister Antti Kaikkonen já Nato-hovdâ Jens Stoltenberg.

Pekka Haavisto eeđâi, et ”Suomâ jeessânvuotâ ij lah tievâslâš, jis Ruotâ ij lah fáárust. Tastko mij lep tääl Nato jesâneh, mist lii tehelâš rooli adeliđ jieččân tuhhiittem Ruotâ jeessânvuotân. Tot lii mii vuosmuš pargo jeessânenâmin.”

Olgominister Pekka Haavisto čaalij vuálá Suomâ äššikirje Brysselist, mon maŋa Suomâ lippu pajedui stáágun. Meiddei president Sauli Niinistö lii mađhâšâm Brysselân.

Suomâ lahtem Naton taha Nato já Ruošâ ohtsii rääji kyevtikiärdásâžžân, tastko Suomâst já Ruošâst lii ohtsâš rääji paijeel 1 300 kilomeetterid. Stoltenberg sáárnui ”historjálii puudâst” já tiäduttij, et Suomâ puáttim Naton lii njuolgâ čuávumuš Ruošâ vollitmist Ukrainan.

”President Putin ulmen lâi vollitmáin ucediđ Nato”, Stoltenberg eeđâi median ovdil jeessânenâmij olgoministerij čuákkim Brysselist. ”Mut sun uážžu ááigán eidu vyestikeeji. Suomâ puátá onne Naton, já meid Ruotâst šadda forgâ littokode tievâslâš jeessân.”

Vástádâssân Suomâ Naton lohtâsmân Moskova almottij iđedist, et tast lii pággu algâttiđ vyestitooimâid. Kreml tieđetteijee kočoi Suomâ sirdum Naton ”luávkkáámin” Ruošâ torvolâšvuođâ vuástá. Suu mield tot taha Natost Ruošân vajalii. Sun muštâlij meid, et Ruošâ tooimah láá taktisiih já strategisiih. Moskova almottij jieht, et tot áigu lasettiđ suáldátlii kapasiteet rääji aldasijn.

Stoltenberg mield Suomâ ij lah vala táttum Nato juávhui sajadittem enâmân. Suu mield Nato pisovááh caggesajeh Suomâst iä lah savâstâllâm fáddán. ”Tot, puátih-uv toh kuássin tohon, lii Suomâ äšši meridiđ”, sun tiäduttij.

Käldee:

– Haavisto: On henki, että Ruotsi on jo mukana – HS seurasi Suomen liittymistä Natoon (www.hs.fi)

Kove: Marek Studzinski (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...

Suomâst ruuki­finno­duvah uážu­deh love uuc­câđ maalmâ luándu­suojâ­lem­kuávluin

Paijeel love ruukifinnodâhhâd háputtâlleh luándusuojâlem­kuávlui luánduriggoduvâid miätá Suomâ. Täid kuávluid suoijâl Natura, mii lii eurooplâš luándusuojâlem­viärmádâh. Viärmádâhân pyehtih peessâđ fáárun tagareh kuávluh, main lii...

Ovtâstum aalmu­gij näli­olgoš­tit­tem­komi­tea avžut Suomâ pyere­diđ ucceeb­lovo­aalmugij vuoigâd­vuođâid já maai­nâš meid­dei mecci­säm­milijd

Ovtâstum aalmugij näliolgoštittem vuástásâš komitea (CERD) iävtuttij porgemáánu loopâst, maht Suomâ puávtáččij väldiđ ucceeblovo­aalmugij olmooš­vuoigâdvuođâid pyerebeht huámášumán. Fáárust lijjii maaŋgah sämmiláid kyeskee iävtuttâsah. CERD ana...

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...