Sämmiliih čokkânii Brysselân savâstâllâđ Baareenc euroarktisii sämmilij njunoščuákkimist

Njuhčâmáánu loopâ peln Brysselist uárnejui Baareenc euroarktisâš sämmilij njunoščuákkim, mon ulmen lâi čokkiđ jieškođe-uv kuávlu sämmilij ovdâsteijeid savâstâllâđ já toin naalijn ovdediđ dialog já oovtâstpargo sämmilij já EU instituutioi kooskâst. Njunoščuákkim kuávdáš teemah kuoskii šoŋŋâdâhnubástusân, ärbivuáválii tiätun já kulttuurlii áárbán sehe toos, moi vuovijguin EU tipšo sämiaašijd. Njunoščuákkim uárnejii Suomâ Sämitigge já Baareenc euroarktisâš rääđi.

Njunoščuákkim eehidjuhleest kullui meid livđum – livđojeijen Anna Morottaja (Kuobžâ-Piäká Ánná). Morottaja ana tehálâžžân, et eehidjuhle uásálisteeh šoddii kuullâđ eidu livđe já suu muštâlusâid livđeest. ”Njunoščuákkim tollui vuossâmuu tove, já nuuvtpa lâi merhâšittee, ete livđe lâi fáárust”, Morottaja muštâl.

Morottajast lâi määđhi ääigi fáárust meiddei persovnlâš išedeijee, Kaisa-Maria Poikela, kote čuávui livđojeijee eellim jieijâs pargohárjuttâllâmoho ääigi. Poikela mielâst mätki lâi uáli ávhálâš sehe suu jieijâs anarâškielâ uápui já meid vijđásub uáinust. Sun arvâl, et sämmilij jienâ šoodâi njunoščuákkimist pyereest uáinusân.

”Aina Madelén Nordsletta Aslaksen (Taažâ Sämitige nuorâirääđi värisaavâjođetteijee) sáárnui pyereest tast, mon ennuv šoŋŋâdâhnubástus vaaigut sämmiláid já sii elimân sehe mondiet ličij tehálâš kuldâliđ sämmilijd tain aašijn”, Poikela iätá. Poikela já Morottaja mielân lijjii eromâšávt pááccám Aslaksen tuoivuuh tast, et savâstâllâm sämmilijguin laiđiiččij toimáid iäge sij liččii fáárust tuše savâstâllâm vátámuš tevdim tiet. Mielân paasij meid Aslaksen komment: ”Mij ep lah suijâ šoŋŋâdâhnubástusân, mutâ kuittâg mij kolgâp mäksiđ tast.”

”Lii tehálâš, ete EU:st tietih eenâb sämmilijn já mii hástusijn eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus siste elimist Arktisist”, muštâl Morottaja.

Morottaja ana meiddei tom eromâš tehálâžžân, et uáiviminister Sanna Marin já Euroop parlament saavâjođetteijee Roberta Metsola jiejah láin lekkâmin njunoščuákkim. Sunnuu uásálistem lasettij tábáhtus uáinulâšvuođâ já kiäsuttij media muštâliđ tast eenâb. ”Suoi lává kyehti Euroop alemuin jođetteijein”, Morottaja pááhud.

”Marin finnij njunoščuákkim ääigi áánnum sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâst – tom lâi fiijnes uáiniđ”, rámmoo Poikela-uv.

Käldee:

Summit of Barents Euro-Arctic Indigenous Sámi People in Brussels (um.fi)

Kove: Kaisa-Maria Poikela



Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...