Sämmiliih čokkânii Brysselân savâstâllâđ Barents euroarktisii sämmilij njunoščuákkimist

Njuhčâmáánu loopâ peln Brysselist uárnejui Barents euroarktisâš sämmilij njunoščuákkim (summit), mon ulmen lâi čokkiđ jieškote-uv kuávlui sämmilij ovdâsteijeid savâstâllâđ já toin naalijn ovdediđ dialog já oovtâstpargo sämmilij já EU instituutioi kooskâ. Njunoščuákkim kuávdáš teemah kuoskii šoŋŋâdâhnubástusân, ärbivuáválii tiätun já kulttuurlii áárbán sehe toos, moi vuovijguin EU tipšo sämiaašijd. Njunoščuákkim uárnejii Suomâ Sämitigge já Barents euroarktisâš rääđi.

Njunoščuákkim eehidjuhleest kullui meid livđum – livđojeijen Ánná Morottaja (Kuobžâ-Piäká Ánná). Morottaja ana tehálâžžân, et eehidjuhle uásálisteeh šoddii kuullâđ eidu livđe já suu muštâlusâid livđeest. ”Njunoščuákkim tollui vuossâmuu tove, já nuuvtpa lâi merhâšittee, ete livđe lâi fáárust”, Morottaja muštâl.

Morottajast lâi määđhi ääigi fáárust meiddei persovnlâš išedeijee, Kaisa-Maria Poikela, kote čuávui livđojeijee eellim jieijâs pargohárjuttâllâmoho ääigi. Poikela mielâst mätki lâi uáli ávhálâš sehe suu jieijâs anarâškielâ uápui mut meid vijđásub uáinust. Sun arvâl, et sämmilij jienâ šoodâi njunoščuákkimist pyereest uáinusân.

”Aina Madelén Nordsletta Aslaksen (Taažâ sämitige nuorâirääđi värisaavâjođetteijee) sáárnui pyereest tast, mon ennuv šoŋŋâdâhnubástus vaaigut sämmilijd já sii elimân sehe mondiet ličij tehálâš kuldâliđ sämmilijd tain aašijn”, Poikela iätá. Poikela já Morottaja mielân lijjii eromâšávt pááccám Aslaksen tuoivuuh tast, et savâstâllâm sämmilijguin laiđiiččij toimáid iäge sij liččii fáárust tuše savâstâllâm vátámuš tevdim tiet. Mielân paasij meid Aslaksen komment: ”Mij ep lah suijâ šoŋŋâdâhnubástusân, mutâ kuittâg mij kolgâp mäksiđ tast.”

”Lii tehálâš, ete EU:st tietih eenâb sämmilijn já mii hástusijn eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus siste elimist arktisist”, muštâl Morottaja.

Morottaja ana meiddei tom eromâš tehálâžžân, et uáiviminister Sanna Marin já Euroop parlament saavâjođetteijee Roberta Metsola jiejah láin lekkâmin njunoščuákkim. Sunnuu uásálistem lasettij tábáhtus uáinulâšvuođâ já kiäsuttij media muštâliđ tast eenâb. ”Suoi lává kyehti Euroop alemuin jođetteijein”, Morottaja pááhud.

”Marin finnij njunoščuákkim ääigi áánnum (vetoomus) sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâst – tom lâi fiijnes uáiniđ”, rámmoo Poikela-uv.

Käldee:

Summit of Barents Euro-Arctic Indigenous Sámi People in Brussels (um.fi)

Kove: Kaisa-Maria Poikela



Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Neeljis valdum kiddâ Keniast eksootlij kuđhâi syelifievridmist

Neeljis láá valdum kiddâ Keniast eksootlij kuđhâi syelifievridem keežild. Sij irâttii syelifievridiđ kuuđhâid olgos enâmist. Tivreh lijjii čiehhum smavvâ tuubijd, main taid puovtij siäiluttiđ...

Staatârääđi meridij juátkiđ nuorttârääji kiddâtoollâm

Staatârääđi meridij koskoho 16.4. toollâđ kiddâ puoh Suomâ nuorttârääji räjijotteemsoojijd. Tot meridij meid almugijkoskâsii suojâlem kuávdášmitmist. Taat miärádâs lii vyeimist tuáistáážân. Staatârääđi miärádâs rajij...

Kirjeárvuštâllâm: Koodi ruopsâd!

Koodi ruopsâd! lii vuáládâheennâmlii astronaut André Kuipers párnáikirje, mii muštâl párnái fiäránist komovuođâst. Algâalgâlâš hollandkielâlâš kirje (Code Rood!) almostui ive 2022. Anarâškielân kirje lii...

Hagia Sofia renovistoo Istanbulist

1500 ihheed puáris moskeija Hagia Sofia Istanbulist renovistoo. Renovistmân lii korrâ tárbu, tastko Tuurkist tábáhtuveh eennâmtuárgástusah, moh vahâgitteh moskeija. Hagia Sofia annoo ohtân maailm...

Oulu šaddoviistijn kávnojeh šadoh pirrâ maailm – uási 1

Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdi šaddoviistijn šadoh ruonijdeh já liäđuh, veikkâ olgon mihheen šaddoid ij vala šoodâgin taan ääigi ivveest. Šaddovisteh láá kyehti: Romeo, kost...