Sämmiliih čokkânii Brysselân savâstâllâđ Barents euroarktisii sämmilij njunoščuákkimist

Njuhčâmáánu loopâ peln Brysselist uárnejui Barents euroarktisâš sämmilij njunoščuákkim (summit), mon ulmen lâi čokkiđ jieškote-uv kuávlui sämmilij ovdâsteijeid savâstâllâđ já toin naalijn ovdediđ dialog já oovtâstpargo sämmilij já EU instituutioi kooskâ. Njunoščuákkim kuávdáš teemah kuoskii šoŋŋâdâhnubástusân, ärbivuáválii tiätun já kulttuurlii áárbán sehe toos, moi vuovijguin EU tipšo sämiaašijd. Njunoščuákkim uárnejii Suomâ Sämitigge já Barents euroarktisâš rääđi.

Njunoščuákkim eehidjuhleest kullui meid livđum – livđojeijen Ánná Morottaja (Kuobžâ-Piäká Ánná). Morottaja ana tehálâžžân, et eehidjuhle uásálisteeh šoddii kuullâđ eidu livđe já suu muštâlusâid livđeest. ”Njunoščuákkim tollui vuossâmuu tove, já nuuvtpa lâi merhâšittee, ete livđe lâi fáárust”, Morottaja muštâl.

Morottajast lâi määđhi ääigi fáárust meiddei persovnlâš išedeijee, Kaisa-Maria Poikela, kote čuávui livđojeijee eellim jieijâs pargohárjuttâllâmoho ääigi. Poikela mielâst mätki lâi uáli ávhálâš sehe suu jieijâs anarâškielâ uápui mut meid vijđásub uáinust. Sun arvâl, et sämmilij jienâ šoodâi njunoščuákkimist pyereest uáinusân.

”Aina Madelén Nordsletta Aslaksen (Taažâ sämitige nuorâirääđi värisaavâjođetteijee) sáárnui pyereest tast, mon ennuv šoŋŋâdâhnubástus vaaigut sämmilijd já sii elimân sehe mondiet ličij tehálâš kuldâliđ sämmilijd tain aašijn”, Poikela iätá. Poikela já Morottaja mielân lijjii eromâšávt pááccám Aslaksen tuoivuuh tast, et savâstâllâm sämmilijguin laiđiiččij toimáid iäge sij liččii fáárust tuše savâstâllâm vátámuš tevdim tiet. Mielân paasij meid Aslaksen komment: ”Mij ep lah suijâ šoŋŋâdâhnubástusân, mutâ kuittâg mij kolgâp mäksiđ tast.”

”Lii tehálâš, ete EU:st tietih eenâb sämmilijn já mii hástusijn eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus siste elimist arktisist”, muštâl Morottaja.

Morottaja ana meiddei tom eromâš tehálâžžân, et uáiviminister Sanna Marin já Euroop parlament saavâjođetteijee Roberta Metsola jiejah láin lekkâmin njunoščuákkim. Sunnuu uásálistem lasettij tábáhtus uáinulâšvuođâ já kiäsuttij media muštâliđ tast eenâb. ”Suoi lává kyehti Euroop alemuin jođetteijein”, Morottaja pááhud.

”Marin finnij njunoščuákkim ääigi áánnum (vetoomus) sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâst – tom lâi fiijnes uáiniđ”, rámmoo Poikela-uv.

Käldee:

Summit of Barents Euro-Arctic Indigenous Sámi People in Brussels (um.fi)

Kove: Kaisa-Maria Poikela



Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...