Sämmiliih čokkânii Brysselân savâstâllâđ Baareenc euroarktisii sämmilij njunoščuákkimist

Njuhčâmáánu loopâ peln Brysselist uárnejui Baareenc euroarktisâš sämmilij njunoščuákkim, mon ulmen lâi čokkiđ jieškođe-uv kuávlu sämmilij ovdâsteijeid savâstâllâđ já toin naalijn ovdediđ dialog já oovtâstpargo sämmilij já EU instituutioi kooskâst. Njunoščuákkim kuávdáš teemah kuoskii šoŋŋâdâhnubástusân, ärbivuáválii tiätun já kulttuurlii áárbán sehe toos, moi vuovijguin EU tipšo sämiaašijd. Njunoščuákkim uárnejii Suomâ Sämitigge já Baareenc euroarktisâš rääđi.

Njunoščuákkim eehidjuhleest kullui meid livđum – livđojeijen Anna Morottaja (Kuobžâ-Piäká Ánná). Morottaja ana tehálâžžân, et eehidjuhle uásálisteeh šoddii kuullâđ eidu livđe já suu muštâlusâid livđeest. ”Njunoščuákkim tollui vuossâmuu tove, já nuuvtpa lâi merhâšittee, ete livđe lâi fáárust”, Morottaja muštâl.

Morottajast lâi määđhi ääigi fáárust meiddei persovnlâš išedeijee, Kaisa-Maria Poikela, kote čuávui livđojeijee eellim jieijâs pargohárjuttâllâmoho ääigi. Poikela mielâst mätki lâi uáli ávhálâš sehe suu jieijâs anarâškielâ uápui já meid vijđásub uáinust. Sun arvâl, et sämmilij jienâ šoodâi njunoščuákkimist pyereest uáinusân.

”Aina Madelén Nordsletta Aslaksen (Taažâ Sämitige nuorâirääđi värisaavâjođetteijee) sáárnui pyereest tast, mon ennuv šoŋŋâdâhnubástus vaaigut sämmiláid já sii elimân sehe mondiet ličij tehálâš kuldâliđ sämmilijd tain aašijn”, Poikela iätá. Poikela já Morottaja mielân lijjii eromâšávt pááccám Aslaksen tuoivuuh tast, et savâstâllâm sämmilijguin laiđiiččij toimáid iäge sij liččii fáárust tuše savâstâllâm vátámuš tevdim tiet. Mielân paasij meid Aslaksen komment: ”Mij ep lah suijâ šoŋŋâdâhnubástusân, mutâ kuittâg mij kolgâp mäksiđ tast.”

”Lii tehálâš, ete EU:st tietih eenâb sämmilijn já mii hástusijn eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus siste elimist Arktisist”, muštâl Morottaja.

Morottaja ana meiddei tom eromâš tehálâžžân, et uáiviminister Sanna Marin já Euroop parlament saavâjođetteijee Roberta Metsola jiejah láin lekkâmin njunoščuákkim. Sunnuu uásálistem lasettij tábáhtus uáinulâšvuođâ já kiäsuttij media muštâliđ tast eenâb. ”Suoi lává kyehti Euroop alemuin jođetteijein”, Morottaja pááhud.

”Marin finnij njunoščuákkim ääigi áánnum sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâst – tom lâi fiijnes uáiniđ”, rámmoo Poikela-uv.

Käldee:

Summit of Barents Euro-Arctic Indigenous Sámi People in Brussels (um.fi)

Kove: Kaisa-Maria Poikela



Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ulloläigi maarsu­soksâmijn – luhostuvá-uv?

Taan kiiđâ mun halijdim keččâliđ maidnii uđđâsijd: mun aigum uápásmuđ snäldein panemân. Vâi tast ličij váhá lase hástu já hitruuvuotâ, te almottâttim taggaar kietâtyejikuursân,...

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...