Sämmiliih čokkânii Brysselân savâstâllâđ Baareenc euroarktisii sämmilij njunoščuákkimist

Njuhčâmáánu loopâ peln Brysselist uárnejui Baareenc euroarktisâš sämmilij njunoščuákkim, mon ulmen lâi čokkiđ jieškođe-uv kuávlu sämmilij ovdâsteijeid savâstâllâđ já toin naalijn ovdediđ dialog já oovtâstpargo sämmilij já EU instituutioi kooskâst. Njunoščuákkim kuávdáš teemah kuoskii šoŋŋâdâhnubástusân, ärbivuáválii tiätun já kulttuurlii áárbán sehe toos, moi vuovijguin EU tipšo sämiaašijd. Njunoščuákkim uárnejii Suomâ Sämitigge já Baareenc euroarktisâš rääđi.

Njunoščuákkim eehidjuhleest kullui meid livđum – livđojeijen Anna Morottaja (Kuobžâ-Piäká Ánná). Morottaja ana tehálâžžân, et eehidjuhle uásálisteeh šoddii kuullâđ eidu livđe já suu muštâlusâid livđeest. ”Njunoščuákkim tollui vuossâmuu tove, já nuuvtpa lâi merhâšittee, ete livđe lâi fáárust”, Morottaja muštâl.

Morottajast lâi määđhi ääigi fáárust meiddei persovnlâš išedeijee, Kaisa-Maria Poikela, kote čuávui livđojeijee eellim jieijâs pargohárjuttâllâmoho ääigi. Poikela mielâst mätki lâi uáli ávhálâš sehe suu jieijâs anarâškielâ uápui já meid vijđásub uáinust. Sun arvâl, et sämmilij jienâ šoodâi njunoščuákkimist pyereest uáinusân.

”Aina Madelén Nordsletta Aslaksen (Taažâ Sämitige nuorâirääđi värisaavâjođetteijee) sáárnui pyereest tast, mon ennuv šoŋŋâdâhnubástus vaaigut sämmiláid já sii elimân sehe mondiet ličij tehálâš kuldâliđ sämmilijd tain aašijn”, Poikela iätá. Poikela já Morottaja mielân lijjii eromâšávt pááccám Aslaksen tuoivuuh tast, et savâstâllâm sämmilijguin laiđiiččij toimáid iäge sij liččii fáárust tuše savâstâllâm vátámuš tevdim tiet. Mielân paasij meid Aslaksen komment: ”Mij ep lah suijâ šoŋŋâdâhnubástusân, mutâ kuittâg mij kolgâp mäksiđ tast.”

”Lii tehálâš, ete EU:st tietih eenâb sämmilijn já mii hástusijn eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus siste elimist Arktisist”, muštâl Morottaja.

Morottaja ana meiddei tom eromâš tehálâžžân, et uáiviminister Sanna Marin já Euroop parlament saavâjođetteijee Roberta Metsola jiejah láin lekkâmin njunoščuákkim. Sunnuu uásálistem lasettij tábáhtus uáinulâšvuođâ já kiäsuttij media muštâliđ tast eenâb. ”Suoi lává kyehti Euroop alemuin jođetteijein”, Morottaja pááhud.

”Marin finnij njunoščuákkim ääigi áánnum sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâst – tom lâi fiijnes uáiniđ”, rámmoo Poikela-uv.

Käldee:

– Summit of Barents Euro-Arctic Indigenous Sámi People in Brussels (um.fi)

Kove: Kaisa-Maria Poikela



Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumppi­piivdo vaikut­tâsah Suomâst láá vala epivis­sáseh

Suomâst moonnâm täälvi kumppipiivdo ulmen lâi eres lasseen kepidiđ kuumpij tovâttem päikkiellee­vahâgijd já eres vaarâid, suojâliđ meccikuudij vuosijd sehe meddâlistiđ penuvkuumpijd luándust. Kumppipiivdo vaikuttâsâin lii...

Ruošâ máhđulâš uásá­listem aalmugij­koskâsii jieŋâ­skiärun lii tovât­tâm korrâ vuástá­listem

Vástuppeeivi Valastâllâm aalmugijkoskâsâš áánnum­tuámustovli CAS meridij, ete Aalmugijkoskâsâš jieŋâskiärru­litto IIHF ferttee tállán toohâđ máhđulâžžân tom, ete Ruoššâ máccá aalmugijkoskâsii jieŋâskiärru­tooimân. Miärádâs lii finnim ennuv...

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...