”Ko peri kuorgâi varrim puávtáččij čuávvuđ reaalääigist” lii maŋgâs naver. Ohtâ lohhee koijâdij, ko lâi luuhâm muu čäällim artikkâl Kuorgah láá vuod maccâmin tavas Anarâš aavisist, puávtáččim-uv mun čäälliđ eenâb kuorgâi čuávumist. Mun lam kielâtiettee, mut ko jo kerd lam čáállám jieččân náguskirje loddenomâttâsâin, te amahân te mun tiäđám maidnii kuorgâin-uv. Fáddá lâi munjin olssân suullân oomâs, mut mun halijdim väldiđ háástu vuástá já oppâđ jieš-uv lase. Nuuvtpa mun sahhiittâllim kuulmâ biolog, Petri Suorsa (Tuurku ollâopâttâh), Anna Tuomisii (Suomen luonto -lostâ) já Koen de Koning (Wageningen ollâopâttâh, Vuáládâhenâmijn), já sij uápistii muu kuorgâi varriistâlmân. Suomâ peln mun ožžum šiev uáinu satelliitpiergâs kyeddee kuorgâi čuávumist. Mun poottim meid tiettiđ, et Vuáládâhenâmijn tuáimá tääl uđđâ appi, mon peht puáhtá čuávvuđ kuorgâi reaaláigásii kirdem. Eidu tääl kuorgâi kiđđâvarrim lii älgimin Suomâst-uv, nuuvt et alme puáhtá skihtiđ váhá tärhibeht.
GPS-kuorgah
Vistig mun uápásmuvvim ”GPS-kuorgáid”. Motomeh kočodeh taid meid ”satelliitkuorgân”.
Biolog Petri Suorsa muštâl: ”Tääl láá elimin nelji kuorgâ, moi juálgán lii pieijum satelliitpiergâs Suomâst: Häröliina, Harmaa, Laika já Sola. Eenâb-uv čuávvumpiergâseh láá pieijum, mut taah kuorgah láá jáámmám ovdil rávásmem teikâ ovdil varrimmääđhi. Toh láá purrum jo-uv ilvâsân tâi riämnjás, teikâ toh láá kirdám šleđgâlinjáid.”
Petri Suorsa muštâl tärhibeht kuorgâ juálgán kiddejum satelliitpiergâsist: ”GPS-piergâs čáittá, kuás kuorgah kirdeleh, toi muuhijd áimuviirdijn, täävgi kove paijaanmist. Siämmást finnee tiäđuid meid liegâsvuođâst, kirdemliävtust já kirdemaloduvâst, ovdâmerkkân Pyrenijn kuulmâ kilomeetter alodâh enâmist lii táválâš, Sudanist neelji kilomeetter alodâh.”
Tastoo sun muštâl GPS-piergâs tekniikist: ”Tot finnee virdees piäiváást. Tast lii piäivášpaaneel, mii lyeđee jieijâs pyereest. Tälviv sättih leđe polviis teikâ mudoi hyenes šooŋah, já talle GPS-piergâs tuáimá hyenebeht. Talle data mere ferttee ucediđ. Totkee puáhtá stivriđ GPS-piergâs káidusin já väldiđ data jo-uv täävjib teikâ härvibeht tiätu kuávluin. Data tiilám täävjib kuulât tiäđust-uv eenâb aaku. Puáđus lii ollâ tääsi sajaidittemdata, nuuvt et kuorgâ saje puáhtá miäruštâllâđ vuálá love meetter tärkkivuođáin.”
”Puoh GPS-kuorgah láá finnim čuávvumpiergâs jo uđâgâžžân. Uđâgáid lii viehâ älkkee riegistiđ, tastko toh iä määti val kirdeđ. Taid fättee kaačân kiddâ”, Anna Tuominen muštâl. Sun čáálá távjá lostâartikkâlijd GPS-kuorgâin Suomen luonto -loostân.
Kuohtuuh biologeh tiäduttává siämmáá: ideaallâš ličij fattiđ ubâ kuorgâperruu, orráás, niŋálâs já uđâgáid. Talle tutkâmijn puávtáččij čuávvuđ ubâ kuorgâperruu varrim. Petri Suorsa muštâl, et taat ij lah val Suomâst luhostum, ađai čuávvum vyelni láá tääl ovtâskâs lodeh, tárkká eeđân ovdil mainâšum neeljis.
Tääl Häröliina já ton kuorgâkuoimij varrimmääđhih láá čuovvum reaalääigist suullân kulmâ ive. Tain puáhtá luuhâđ eenâb eereeb iärrás Suomen luonto -loostâ siijđoin. Petri Suorsa mield kuorgâi čuávumeh láá uási Jerusalem ollâopâttuv professor Ran Nathan já suu jotkâuáppee Idan Talmon tutkâmprojektist. Algâalgâlâš tutkâmjuurdân lâi čuávvuđ Israel peht teikâ Israelân värrejeijee kuorgâid ađai nuuvt kočodum viestârpele varrimkiäinu ain Etiopia räi. Tutkâmkoččâmuššân lii, maht kuorgâperrui dynamiik tuáimá varriimij ääigi, ađai tondiet ličij tárbu fattiđ kiddâ ubâ kuorgâperruid já čuávvuđ, moin naalijn kuorgâperruu jesâneh kommunikisteh koskânis varriistâlmist.
Mun koijâdâm, mii mielâkiddiiváid lii kavnum GPS-piergâsijgijn. Petri Suorsa muštâl: ”Vyerdimist lijjii aalgâst kulmâ varrimkiäinu. Satelliitpiergâs kyeddee kuorgah láá kuittâg čáittám, et varrimlattim mulsâšuvá. Uási kuorgâin kiävttá siämmáá kiäinu, mut uási molso kiäinuidis, ađai toh iä tálvástâlgin siämmáá saajeest. Ovdâmerkkân Sola-kuorgâ kiäinu lii muttuustâllâm: kurkiseuranta.”
”Kuorgâi varrimmääđhih láá čielgâsávt uánánâm”, muštâl Anna Tuominen.
Mondiet tastoo Israelist kuorgah kiddejeh huámášume nuuvt ennuv, toos Petri Suorsa västid návt: ”Israelist lii Hula-nommâsâš nješši, kost kuorgah tääl piämmojeh. Piemmâm lii algâttum tondiet, et kuorgah láá tovâttâm konflikt tien kuávlust. Kuorgâ lii páihálii eennâmtuálu uáinust vaahâglodde, eromâšávt eennâmpähkinpiälduin.”
”Hulast lii 2021–2022 tälviv vuottum loddeinfluenssa, mon keežild tuhátteh kuorgah láá jamâdâm. Uási puáccám luudijn láá kuittâg tiervâsmum, mut liijká kuulmâ ive ääigi kuorgah láá čielgâsávt kiäppánâm. Tääl arvâluvvoo, et kuávlust liččii suullân 30 000 lodded. Hula-nješši tuáimá kuorgâi ijjâdemsaijeen, já tobbeen lii ennuv raavâd”, Petri Suorsa muštâl. Mun puáđám meid tiettiđ, et Hula nješšikuávlust lii kuorgâkuávdáš já ton keežild ennuv kuorgâtuuriism. Háittu lii nubástittum hiättun.
Mun tiäđuštâlâm, mon kuhháá tággáár kuorgâi čuávvum pištá. Petri Suorsa muštâl, et loppâ ij lah uáinusist: ”Lii ain juurdân finniđ čuávvumpiergâs ubâ kuorgâperruid. Paaneelvuolgâttempiergâseh tuáimih pyereest suullân vittâ ive. Data sirdemgin ij innig lah tiivrâs. Já ain piäijojeh uđđâ satelliitpiergâseh kuorgâi juálgán.”
Mun jieš lam tutkâm ludij nommâdemprinsiipijd sämikielâst, mut jiem lah kuássin karttâm smiettâđ satelliitpiergâs kyeddee kuorgâi kästim. Petri Suorsa muštâl, et kuorgah láá finnim noomâs riegistemsaje mield: Laikanlahtist riegistum lodde lii Laika, Harmaasalost riegistum lodde lii Harmaa, já Solanlampist puátá nommâ Sola. Niäljád kuorgâ, Häröliina, lii finnim noomâs Karoliina-riegisteijes jiellâhnoomâ variantin. Meid išetotkei já sii myerssei noomah láá šoddâm kuorgâi nommân.
Mun koijâdâm meid, maht kuorgâi čuávvum tábáhtuvá olgoenâmijn. Kuulâm, et kuorgâi varrim čuávvoo eromâš tárkká ovdâmerkkân Saksaast, Ranskaast, Espanjast já meid Israelist já táválávt meid Ukrainast, mut tobbeen tääl láá tiäđust-uv suáđi keežild eres-uv murrâšeh. Petri Suorsa muštâl, et kuorgah láá čuovvum Euroopist jo 30 ihheed ivneriegistmáin, já riggeid puáhtá iäruttiđ jo kukken. Loddeulmuuh tobdeh taid já almotteh jieijâs uáinimijn. Tastko ivnij ovtâstittemmáhđulâšvuođah láá jo puoh kevttum, lii valdum anon uđđâ lohoriegistem, mast lii merkkâovtâstittem.
Kuorgâappi
Mun tiäđust-uv lam perustum tiettiđ tast, puáhtá-uv táválâš olmooš-uv čuávvuđ kuorgâi varrim já kirdem reaalääigist eres-uvnáál. GPS-kuorgâi data ij lah áávus puohháid. Mun uusâm váhá lase já forgâ sárnuškuáđám Vuáládâhenâmáid Wageningen ollâopâttuvâst pargee totkein Koen de Koningáin. Sun lii huksim aapi, moin kuorgâid puáhtá čuávvuđ reaalääigist.
Koen de Koning muštâl munjin, et loddeboŋŋarij kuorgâalmottâsâi maŋa appi rekinistškuát arvâlus, kost kuorgah kávnojeh tiätuääigi (minutij / tiijmij) keččin, ko tiäđust lii kuorgâi kirdemsunde já kirdemliähtu. Appi tuáimá taađeest ko kuorgâaiccâmeh almottuvvojeh juábbáá kuábbáá siijđon: waarneming.nl tâi waarneming.be. Taah siijđoh kiävttojeh loddeboŋŋarij kooskâst ennuv. Appi čáittá kuorgâaiccâmijd maksimaallávt nelji tiijme aiccâm maŋa. Ton maŋa tiätu aiccâmist láppoo, já tom puáhtá pieijâđ tohon uđđâsist toin naalijn, et kiinii áiccá siämmáid luudijd uđđâsist monnii eres saajeest. Talle lii meid tiätu tast, et saahâ lii siämmáá loddemuáđist.
Koen de Koning muštâl, et taat appi lii algâaalgâst šoddâm suu äigiájánâssân. Sun lii ain lamaš perustum kuorgâin tondiet ko kuorgâi varrim lii ain massatábáhtus, já talle stuorrâ muáđih kirdeh ain lappâd siämmáá ääigi. Nube tááhust appi lii meid šoddâm táárbun, tastko sun lii jieš maŋgii jo-uv várdáástâllâm puástusaajeest teikâ eidu maŋanum kuorgâi uáinimist. Sun muštâl, et sun huksee ekosysteemij várás matemaattisijd maalijd, moi vuáđuld puáhtá muuneeld uáiniđ luándu almonijd. Talle appi čáittá kopio tuođânálásâšvuođâst, digitaallii jyemeháá. Sun lii halijdâm algâttiđ kuorgâin, mut aapi puáhtá puátteevuođâst heiviittiđ nuuvt, et toin totkojeh eres-uv loddešlaajah teikâ tom puáhtá kevttiđ veik elefantij suoijâlmân Afrikist.
Suu huksim appi lii viehâ uuđâs. Tot lii čáittám kuorgâi kirdem reaalääigist eskin taan ive. Sun smietâd, et aapist láá lamaš váhá párnáitaavdah, mut toh láá tivodum já pyeredum.
Koen de Koning muštâl munjin, et appi lii čáittám káártá alne hirmâd pyereest majemui ohoi kuorgâvarriimijd. Kuorgah uáinojeh aapist polvân káártá alne, ađai poolvâin uáiná meid varrimsuundijd tuotâääigist. Appi čuávu Viestâr-Euroop kuorgâid, moh värrejeh Espanja tálvástâllâmkuávlui já Skandinavia pessimkuávlui kooskâst. Appi čáittá vyellin leijee enâmijd ađai Tave-Ranska, Belgia, Luxemburg, Vuáládâhenâmijd já Taveviestâr-Saksa. Appi čuávu prinsiiplávt puoh kuorgâid, ko toh láá almottum kuorgâaiccâmin.
Koen de Koning lii kiävttám aapi huksiidijnis siämmáid ennustemmaalijd kuorgâi kirdemkiäinuin ko moh láá lamaš kiävtust Skandinaviast-uv já meid GPS-kuorgâi tutkâmist, ađai tast, maht kuorgah láá valjim tiätukuávluid já varrimkiäinuid, maht pieggâsundeh vaigutteh varriimân já meiddei maht kuorgah reagisteh toos, mon korrâsávt piäggá.
Mun koijâdâm Koen de Koningist, magareh tutkâmprojekteh Vuáládâhenâmijn láá joođoost kuorgâi varrimkiäinui tutkâmist. Sun iätá, et suu tiäđui mield taat suu proojeekt lii tääl áinoo joođoost leijee proojeekt.
Taam artikkâl čälidijnân mun-uv elâččâm skihtiimin kuorgâid Koen de Koning huksim kuorgâaapist. Vistig mun jiem uáini oovtâgin lode, mut ko moonâm maŋeláá maassâd, tohon lii iđestâm ohtâ kuorgâ. Tot lii kirdemin Frieslandist Taveviestâr-Saaksan. Já ko maŋeláá mun moonâm, uáinám ain siämmáá kuorgâ, mut mäddiláá kirdá jo stuorrâ muáti, moos kuleh 26 kuorgâd. Toh láá poissim tavaskulij. Ko mun lam čälimin majemuid pittáid taan čallui, iälám val kuovlâlmin. Kárttá lii taan tove kuáros. Koen de Koning čielgee munjin, mondiet:
”Kuorgâi aktiivlumos varrimäigi lâi kyehti oho tassaaš. Tot pištá vyeligis enâmijn kyehti oho, te talle iänááš kuorgah kirdeh lappâd. Toh puátih vistig Espanjan já vuordâččeh Pyrenijn šiev kirdemšooŋâ. Talle ko tot puátá, te toh kirdeh káisái paijeel Raanskan, vyeligis enâmáid já ain Skandinavia kuávlun stuorrâ muáttin.”
Mut mun lam maŋanum kuorgâigijn, jiemge nuuvt uccáágin. Mun lam kavâstâllâm tain čalluin kyehti oho. Kuorgâmuáđih láá jo kirdám Vuáládâhenâmij lappâd, mut mun jeđđiim jieččân, et forgâ toh puáđiškyetih Suomân. Jispa tääbbin tavveen ludijgijn teivâččij talle uđđâsist. Lii vissâ äigi väldiđ siämmáálágán aapi anon Suomâst-uv. Aaibâs Nils Holgersson náál olmooš ij vala pyevti njuškiđ loddemuáđi fáárun, mut data puáhtá kuittâg čuávvuđ sierâ käldein, tommit ko luándu já tutkâmušah tom fäälih uáinimnáál.
Käldeeh:
– Trekkende kraanvogels volgen via een app (www.bnnvara.nl)
– Volg de kraanvogeltrek live met de “Kraanvogelradar” (www.wur.nl)
– Kurkiseuranta (suomenluonto.fi)
Lieggâ kijttoseh:
Koen de Koning, Wageningen ollâopâttâh
Petri Suorsa, Tuurku ollâopâttâh / Turun yliopisto
Anna Tuominen, Suomen luonto
Kove: Bishnu Sarangi (Pixabay)