Kost kuorgah kirdâččeh? Kuorgâi čuávvum satelliitpiergâsáin já appijn

”Ko peri kuorgâi varrim puávtáččij čuávvuđ reaalääigist”, lii maŋgâs naver. Ohtâ lohhee koijâdij, ko lâi luuhâm muu čäällim artikkâl Kuorgah láá vuod maccâmin tavas Anarâš aavisist, puávtáččim-uv mun čäälliđ eenâb kuorgâi čuávumist. Mun lam kielâtiettee, mut ko jo kerd lam čáállám jieččân náguskirje loddenomâttâsâin, te amahân te mun tiäđám maidnii kuorgâin-uv… Fáddá lâi munjin olssân suullân oomâs, mut halijdim väldiđ háástu vuástá já oppâđ jieš-uv lase. Nuuvtpa mun sahhiittâllim kuulmâ biolog, Petri Suorsa (Tuurku ollâopâttâh), Anna Tuomisii (Suomen luonto -lostâ) já Koen de Koning (Wageningen ollâopâttâh, Vuáládâhenâmijn), já sij uápistii muu kuorgâi varriistâlmân. Suomâ peln ožžum šiev uáinu satelliitpiergâs kyeddee kuorgâi čuávumist. Poottim meid tiettiđ, et Vuáládâhenâmijn tuáimá tääl uđđâ appi, mon peht puáhtá čuávvuđ kuorgâi reaaláigásii kirdem. Eidu tääl kuorgâi kiđđâvarrim lii älgimin Suomâst-uv, nuuvt et alme puáhtá skihtiđ váhá tärhibeht.

GPS-kuorgah

Vistig mun uápásmuvvim ”GPS-kuorgáid”. Motomeh kočodeh taid meid ”satelliitkuorgân”.

Biolog Petri Suorsa muštâl: ”Tääl láá elimin nelji kuorgâ, moi juálgán lii pieijum satelliitpiergâs Suomâst: Häröliina, Harmaa, Laika já Sola. Eenâb-uv čuávvumpiergâseh láá pieijum, mut taah kuorgah láá jáámmám ovdil rávásmem teikâ ovdil varrimmääđhi. Toh láá purrum jo-uv ilvâsân teikâ riämnjás, teikâ toh láá kirdám šleđgâlinjáid.”

Petri Suorsa muštâl tärhibeht kuorgâ juálgán kiddejum satelliitpiergâsist: ”GPS-piergâs čáittá, kuás kuorgah kirdeleh, toi muuhijd áimuviirdijn, täävgi kove paijaanmist. Siämmást finnee tiäđuid meid liegâsvuođâst, kirdemliävtust já kirdemaloduvâst, ovdâmerkkân Pyrenniinijn kuulmâ kilomeetter alodâh enâmist lii táválâš, Sudanist neelji kilomeetter alodâh.”

Tastoo sun muštâl GPS-piergâs tekniikist: ”Tot finnee virdees piäiváást. Tast lii piäivášpaaneel, mii lyeđee jieijâs pyereest. Tälviv sättih leđe polviis teikâ mudoi hyenes šooŋah, já talle GPS-piergâs tuáimá hyenebeht. Talle data mere ferttee ucediđ. Totkee puáhtá stivriđ GPS-piergâs káidusin já väldiđ data jo-uv täävjib teikâ härvibeht tiätu kuávluin. Data tiilám täävjib kuulât tiäđust-uv eenâb aaku. Puáđus lii ollâ tääsi sajaidittemdata, nuuvt et kuorgâ saje puáhtá miäruštâllâđ vuálá love meetter tärkkivuođáin.”

”Puoh GPS-kuorgah láá finnim čuávvumpiergâs jo uđâgâžžân. Uđâgáid lii viehâ älkkee riegistiđ, tastko toh iä määti val kirdeđ. Taid fättee kaačân kiddâ”, Anna Tuominen muštâl. Sun čáálá távjá lostâartikkâlijd GPS-kuorgâin Suomen luonto -loostân.

Kuohtuuh biologeh tiäduttává siämmáá: ideaallâš ličij fattiđ ubâ kuorgâperruu, orráás, niŋálâs já uđâgáid. Talle tutkâmijn puávtáččij čuávvuđ ubâ kuorgâperruu varrim. Petri Suorsa muštâl, et taat ij lah val Suomâst luhostum, adai čuávvum vyelni láá tääl ovtâskâs lodeh, tárkká eeđân ovdil mainâšum neeljis.

Tääl Häröliina já ton kuorgâkuoimij varrimmääđhih láá čuovvum reaalääigist suullân kulmâ ive. Tain puáhtá luuhâđ eenâb eereeb iärrás Suomen luonto -loostâ siijđoin. Petri Suorsa mield kuorgâi čuávumeh láá uási Jerusalem ollâopâttuv professor Ran Nathan já suu jotkâuáppee Idan Talmon tutkâmprojektist. Algâalgâlâš tutkâmjuurdân lâi čuávvuđ Israel peht teikâ Israelân värrejeijee kuorgâid adai nuuvt kočodum viestârpele varrimkiäinu ain Etiopia räi. Tutkâmkoččâmuššân lii, maht kuorgâperrui dynamiik tuáimá varriimij ääigi, adai tondiet ličij tárbu fattiđ kiddâ ubâ kuorgâperruid já čuávvuđ, moin naalijn kuorgâperruu jesâneh kommunikisteh koskânis varriistâlmist.

Mun koijâdâm, mii mielâkiddiiváid lii kavnum GPS-piergâsijgijn. Petri Suorsa muštâl: ”Vyerdimist lijjii aalgâst kulmâ varrimkiäinu. Satelliitpiergâs kyeddee kuorgah láá kuittâg čáittám, et varrimlattim mulsâšuvá. Uási kuorgâin kiävttá siämmáá kiäinu, mut uási molso kiäinuidis, adai toh iä tálvástâlgin siämmáá saajeest. Ovdâmerkkân Sola-kuorgâ kiäinu lii muttuustâllâm: kurkiseuranta.”

”Kuorgâi varrimmääđhih láá čielgâsávt uánánâm”, muštâl Anna Tuominen.

Mondiet tastoo Israelist kuorgah kiddejeh huámášume nuuvt ennuv, toos Petri Suorsa västid näävt: ”Israelist lii Hula-nommâsâš nješši, kost kuorgah tääl piämmojeh. Piemmâm lii algâttum tondiet, et kuorgah láá tovâttâm konflikt tien kuávlust. Kuorgâ lii páihálii eennâmtuálu uáinust vaahâglodde, eromâšávt eennâmpähkinpiälduin.”

”Hulast lii 2021–2022 tälviv vuottum loddeinfluenssa, mon keežild tuhátteh kuorgah láá jamâdâm. Uási puáccám luudijn láá kuittâg tiervâsmum, mut liijká kuulmâ ive ääigi kuorgah láá čielgâsávt kiäppánâm. Tääl arvâluvvoo, et kuávlust liččii suullân 30 000 lodded. Hula-nješši tuáimá kuorgâi ijjâdemsaijeen, já tobbeen lii ennuv raavvâd”, Petri Suorsa muštâl. Mun puáđám meid tiettiđ, et Hula nješšikuávlust lii kuorgâkuávdáš já ton keežild ennuv kuorgâtuuriism. Háittu lii nubástittum hiättun.

Mun tiäđuštâlâm, mon kuhháá tággáár kuorgâi čuávvum pištá. Petri Suorsa muštâl, et loppâ ij lah uáinusist: ”Lii ain juurdân finniđ čuávvumpiergâs ubâ kuorgâperruid. Paaneelvuolgâttempiergâseh tuáimih pyereest suullân vittâ ive. Data sirdemgin ij innig lah tiivrâs. Já ain piäijojeh uđđâ satelliitpiergâseh kuorgâi juálgán.”

Mun jieš lam tutkâm ludij nommâdemprinsiipijd sämikielâst, mut jiem lah kuássin karttâm smiettâđ satelliitpiergâs kyeddee kuorgâi kästim. Petri Suorsa muštâl, et kuorgah láá finnim noomâs riegistemsaje mield: Laikanlahtist riegistum lodde lii Laika, Harmaasalost riegistum lodde lii Harmaa, já Solanlampist puátá nommâ Sola. Niäljád kuorgâ, Häröliina, lii finnim noomâs Karoliina-riegisteijes jiellâhnoomâ variantin. Meid išetotkei já sii myerssei noomah láá šoddâm kuorgâi nommân.

Koijâdâm meid, maht kuorgâi čuávvum tábáhtuvá olgoenâmijn. Kuulâm, et kuorgâi varrim čuávvoo eromâš tárkká ovdâmerkkân Saksaast, Ranskaast, Espanjast já meid Israelist já táválávt meid Ukrainast, mut tobbeen tääl láá tiäđust-uv suáđi keežild eres-uv murrâšeh. Petri Suorsa muštâl, et kuorgah láá čuovvum Euroopist jo 30 ihheed ivneriegistmáin, já riggeid puáhtá iäruttiđ jo kukken. Loddeulmuuh tobdeh táid já almotteh jieijâs uáinimijn. Tastko ivnij ovtâstittemmáhđulâšvuođah láá jo puoh kevttum, lii valdum anon uđđâ lohoriegistem, mast lii merkkâovtâstittem.

Kuorgâappi

Mun tiäđust-uv lam perustum tiettiđ tast, puáhtá-uv táválâš olmooš-uv čuávvuđ kuorgâi varrim já kirdem reaalääigist eres-uvnáál. GPS-kuorgâi data ij lah áávus puohháid. Mun uusâm váhá lase já forgâ sárnuškuáđám Vuáládâhenâmáid Wageningen ollâopâttuvâst pargee totkein Koen de Koningáin. Sun lii huksim aapi, moin kuorgâid puáhtá čuávvuđ reaalääigist.

Kuorgâaiccâmeh lávvárduv 25.3.

Koen de Koning muštâl munjin, et loddebongarij kuorgâalmottâsâi maŋa appi rekinistškuát arvâlus, kost kuorgah kávnojeh tiätuääigi (minutij / tiijmij) keččin, ko tiäđust lii kuorgâi kirdemsunde já kirdemliähtu. Appi tuáimá taađeest ko kuorgâaiccâmeh almottuvvojeh juábbáá kuábbáá siijđon: waarneming.nl teikâ waarneming.be. Taah siijđoh kiävttojeh loddebongarij kooskâst ennuv. Appi čáittá kuorgâaiccâmijd maksimaallávt nelji tiijme aiccâm maŋa. Ton maŋa tiätu aiccâmist láppoo, já tom puáhtá pieijâđ tohon uđđâsist toin naalijn, et kiinii áiccá siämmáid luudijd uđđâsist monnii eres saajeest. Talle lii meid tiätu tast, et saahâ lii siämmáá loddemuáđist.

Koen de Koning muštâl, et taat appi lii algâaalgâst šoddâm suu äigiájánâssân. Sun lii ain lamaš perustum kuorgâin tondiet ko kuorgâi varrim lii ain massatábáhtus, já talle stuorrâ muáđih kirdeh ain lappâd siämmáá ääigi. Nube tááhust appi lii meid šoddâm táárbun, tastko sun lii jieš maŋgii jo-uv várdáástâllâm puástusaajeest teikâ eidu maŋanum kuorgâi uáinimist. Sun muštâl, et sun huksee ekosysteemij várás matemaatlijd maalijd, moi vuáđuld puáhtá muuneeld uáiniđ luándu almonijd. Talle appi čáittá kopio tuođânálásâšvuođâst, digitaallâš jyemeháá. Sun lii halijdâm algâttiđ kuorgâin, mut aapi puáhtá puátteevuođâst heiviittiđ nuuvt et toin totkojeh eres-uv loddešlaajah teikâ tom puáhtá kevttiđ veik elefantij suoijâlmân Afrikist.

Suu huksim appi lii viehâ uuđâs. Tot lii čáittám kuorgâi kirdem reaalääigist eskin taan ive. Sun smietâd, et aapist láá lamaš váhá párnáitaavdah, mut toh láá tivodum já pyeredum.

Koen de Koning muštâl munjin, et appi lii čáittám kártá alne hirmâd pyereest majemui ohoi kuorgâvarriimijd. Kuorgah uáinojeh aapist polvân kártá alne, adai poolvâin uáiná meid varrimsuundijd tuotâääigist. Appi čuávu Viestâr-Euroop kuorgâid, moh värrejeh Espanja tálvástâllâmkuávlui já Skandinavia pessimkuávlui kooskâst. Appi čáittá vyellin leijee enâmijd adai Tave-Ranska, Belgia, Luxemburg, Vuáládâhenâmijd já Taveviestâr-Saksa. Appi čuávu prinsiiplávt puoh kuorgâid, ko toh láá almottum kuorgâaiccâmin.

Koen de Koning lii kiävttám aapi huksiidijnis siämmáid ennustemmaalijd kuorgâi kirdemkiäinuin ko moh láá lamaš kiävtust Skandinaviast-uv já meid GPS-kuorgâi tutkâmist, adai tast, maht kuorgah láá valjim tiätukuávluid já varrimkiäinuid, maht pieggâsundeh vaigutteh varriimân já meiddei maht kuorgah reagisteh toos, mon korrâsávt piäggá.

Mun koijâdâm Koen de Koningist, magareh tutkâmprojekteh Vuáládâhenâmijn láá joođoost kuorgâi varrimkiäinui tutkâmist. Sun iätá, et suu tiäđui mield taat suu proojeekt lii tääl áinoo joođoost leijee proojeekt.

Taam artikkâl čälidijnân mun-uv elâččâm skihtiimin kuorgâid Koen de Koning huksim kuorgâaapist. Vistig jiem uáini oovtâgin lode, mut ko moonâm maŋeláá maassâd, tohon lii iđestâm ohtâ kuorgâ. Tot lii kirdemin Frieslandist Taveviestâr-Saaksan. Já ko maŋeláá moonâm, uáinám ain siämmáá kuorgâ, mut mäddiláá kirdá jo stuorrâ muáti, moos kuleh 26 kuorgâd. Toh láá poissim tavaskulij. Ko lam čälimin majemuid pittáid taan čallui, iälám val kuovlâlmin. Kárttá lii taan tove kuáros. Koen de Koning čielgee munjin, mondiet:

”Kuorgâi aktiivlumos varrimäigi lâi kyehti oho tassaaš. Tot pištá vyeligis enâmijn kyehti oho, te talle iänááš kuorgah kirdeh lappâd. Toh puátih vistig Espanjan já vuordâččeh Pyrenniinijn šiev kirdemšooŋâ. Talle ko tot puátá, te toh kirdeh káisái paijeel Raanskan, vyeligis enâmáid já ain Skandinavia kuávlun stuorrâ muáttin.”

Mut mun lam maŋanum kuorgâigijn, jiemge nuuvt uccáágin. Lam kavâstâllâm táin čalluin kyehti oho. Kuorgâmuáđih láá jo kirdám Vuáládâhenâmij lappâd, mut mun jeđđiim jieččân, et forgâ toh puáđiškyeteh Suomân. Jispa tääbbin tavveen ludijgijn teivâččij talle uđđâsist. Lii vissâ äigi väldiđ siämmáálágán aapi anon Suomâst-uv. Aaibâs Nils Holgersson náál olmooš ij vala pyevti njuškiđ loddemuáđi fáárun, mut data puáhtá kuittâg čuávvuđ sierâ käldein, tommit ko luándu já tutkâmušah tom fäälih uáinimnáál.

Käldeeh:

Trekkende kraanvogels volgen via een app (www.bnnvara.nl)

Volg de kraanvogeltrek live met de “Kraanvogelradar” (www.wur.nl)

cranes.sensingclues.org

Kurkiseuranta (suomenluonto.fi)

Lieggâ kijttoseh:
Koen de Koning, Wageningen ollâopâttâh
Petri Suorsa, Tuurku ollâopâttâh / Turun yliopisto
Anna Tuominen, Suomen luonto

Kove: Bishnu Sarangi (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hundârušmeh purrâmušveerhij pyehtimist Suomân

Uuđâs, et Lidl ij innig pyevti heđâlmijd já ruonnâsijd kirdemrahtin lii sehe pyeri já hyenes äšši. Lii pyeri, ete purrâmušveerhij CO2-luástuh kiäppáneh, mutâ hyenes...

Uđđâ kirječällee anarâškielân

Saijoos šiljoost skirviittâleh ulmuuh kirkis piäiváduvvâst. Lii koskokko, cuáŋuimáánu 3. peivi, já Aanaar keessilis kirjerááju siste kullojeh ilolâš povvâstem, uccâumogáá iloliih jienah já olmoošjuávhu...

Áimutiettuu lágádâs: Suomâ puttásumos áimu kávnoo-uv Pallasist

Sveiccilâš IQAir-irâttâs raapoort tieđettij moonnâm ohhoost, et maailm puttásumos áimu kavnuuččij Suáđigilist, Ucjuuvâst já Kuáccámist. Tast muštâlii eres lasseen Helsingin Sanomat sehe meid Anarâš...

Kanada áigu faallâđ nuuvtá estim nisonáid

Kanada haldâttâs áigu faallâđ nuuvtá äpittesvuođâ estim eennâm puoh suhâjuátkimahasáid nisonáid. Ääšist muštâlij Kanada išeuáiviminister Chrystia Freeland. Estimpillerij hadde lii Kanadast suullân 205 eurod ivveest....

Aleksi Virolainen lii vuosmuš syemmilâš, kote lii vuáittám maailm tehálumos Counter-Strike 2 -turnam

Syemmilâš Aleksi "Aleksib" Virolaisii juávkku Natus Vincere vuoitij Counter-Strike 2 -speelâ Major-turnaamist Kööbenhamânist maŋŋeed pasepeeivi ehidist njuhčâmáánu 31. peeivi. Major lii speelâ tehálumos já...