Kerdikiävttusäneh

Mun hiävrásim onne puáris loostâid pävirlyeniliitán. Toh lijjii jo čoggâšum stuorrâ lastikseehâ tievâ. Ko komettim seehâ, smiettim ääši uđđâsist: tääl ko lam jieš porgâm ihepele verd rijjâäigitoimâtteijen, mun huámášâm, et šoodâm lostâi meddâlpiejâmist sorolâžžân. Mun jurdâččâm ääši paifakkist čällee uáinust: kiinii toimâtteijeid lii kiävttám ennuv ääigi toos, et sun lii čáállám maidnii lohheesis, adai munjin. Tast mun lam kijttevâš sunjin, veik jiem velttidhánnáá puoh maailm viestâid luuvâgin.

Siämmást mun smietâm meid sämikielâlii Anarâš aavis. Lam kijttevâš tast, et säänih láá digihäämist, adai toh iä nuuvt älkkeht lappuu kuussân. Čielgâs lii kuittâg tääl, et anarâškielân čálloo: kuássin ovdil ij lah kihheen váidám tom, et server lii tievvâm teevstâin. Tääl taat lii tile. Litte lii tievâ! Kalga-uv čalluid kepidiđ já leggistiđ lyeniliitán, vâi šadda vist saje uđđâ mainâsáid, vâi kalga-uv mävsiškyettiđ smavvâ sume mánuppaajeest tast, et kiinii vuárkku mii tivrâs saanijd? Misthân ij lah čälimân vala ohtâgin euro puursâst! Adai maailmân iä kustoo čaavâgin säänih nuuvt ennuv, et toi meeri ij liččii moinnii naalijn já kiännii uáinust räijejum. Mut mun šodâččim kale sorolâžžân tast, et ko sämikielân ij mudoigin čalluu ennuv, nuuvt et talle-uv lostâartikkâlijd kolgâččij kyeddiđ čielgi kaavren roskeliitán, teikâ tastoo teddiliđ tuššâdempuálust. Mijhân tarbâšep vijđes tekstâkorpus sämikielân, vâi mij tiettip sanij kevttimohtâvuođâ pyerebeht. Mij kolgâp vijđediđ sänikirje, vâi kieláin puáhtá pyereest operistiđ onnáá peeivi maailmist. Mij tarbâšep kielâkevttei mainâskooškon luhâmuš, mii čáittá, et sämikielâ lii anolâš kielâ.

Taan räi mun lam nabdam, et meid suomâkielâ ličij ennuv kevttum kielâ aavisijn. Mut maid te mij porgâp suomâkielâlij lostâigijn? Vistig ferttee njeidiđ oles meeci, vâi finnee pááppár já tastoo pálkkááttiđ toimâtteijeid, kiäh čäälih loostâ tievâ mainâsijd, moh hyeneeb luhhoin pääcih luvâhánnáá já leggistuvvojeh luonijd. Šaddeh-uv näävt älkkeht ovtâskâs ulmuu uáinust kerdikiävttučalluuh, já magaráin hoddijn? Muštá-uv kihheen val pyereest tom, mii eidu onnáá peeivi aavisist luuvâi vittâ ive tassaaš? Jiem aainâskin mun mušte.

Ličij hävski tiettiđ, mondiet Anarâš aavis lohheeh loheh aavis. Lohhojeh-uv mainâseh maŋgii vâi tuše ohtii? Já talle jis puáris čalluid keejâd, te šadda-uv tobdo, et taamhân mun jo tuubdâm-uv já halijdâm ain uđđâ luhâmuš? Mii lii lohhei mielâst Anarâš aavis čallui kieŋâlumos ulme? Mun čällen mielâstân čáláččim saanijd, moh iä pääsi kiärdukiävttusäännin. Mun tuáivum, et aavis čalluuh puáđáččii pyerebeht-uv anon kielâst, čáitáččii sämikielâ vyeimi meid čälimist. Lii puáttám äigi leđe šeštihánnáá saanijd. Kielâ ij kevttimáin kuulâ, veik säneh leggistuuččii-uv meddâl. Já amahân te mottoom säärgis čalluin-uv kuusnii bittiolmijd páácá. Lii jiešalnees surgâd jurdâččiđ, et maailm lii pakkâtievâ meddâl leggistum saanijn!

Kove: Rudy and Peter Skitterians (Pixabay)

Kommenteh

  1. ij koolg anarâš aavis mainâsijd roskeliittán leggistiđ, ij kuássin. Kalgâ orniđ vuárkkálite, ij roskelite. Kall toh kalgeh kavnuđ val 100 ive keccim-uv.

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Säämi parlament 50 ive vuáđđudmeh ávuduvvojii Sajosist

Säämi parlament 50 ive vuáđudem juhlui Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist majebaargâ skammâmáánu 28. peeivi. Juuhlán lijjii puávdejum Säämi parlament já Sämitige jesâneh sierâ valjâpoojijn, sämisiärváduv...

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio toolâi tieđettemtilálâšvuođâ Anarist 27.11.2023

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio toolâi tieđettemtilálâšvuođâ páihálii median Wilderness Hotel Inarist vuossaargâ 27.11.2023 tme 18 rääjist. Anarâš aavis toimâtteijeekyevtis Fabrizio Brecciaroli já Márjá-Liisá Olthuis...

Suomâ já Ruošâ koskâsâš eennâmrääji kiddejuvvoo kyevti ookon

Majemuš-uv áávus leijee Suomâ já Ruošâ koskâsâš eennâmräjisajattâh, Räji-Joovsep, kiddejuvvoo koskoho já tuorâstuv koskâsii iijâ tijme 00:00. Ton maŋa maggaargin persovnjotolâh ij lah máhđulâš...

Ann-Helén Laestadius nuorâiroomaan Ij lah ko vyelgiđ lii almostum anarâškielân

Anarâškielân lii almostum uđđâ nuorâiroomaan: Ann-Helén Laestadius roomaan Ij lah ko vyelgiđ. Taat kirje lii älkkeht luvâttettee kirje, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Kirje...

Räji-Joovsep: áinoo áávus leijee rääjirastaldittemsaje Suomâ já Ruošâ rääji alne

Puolâšmittár čáittá -19 cekkid ko vuálgám Avelist Räji-Joovsepân rähtiđ reportaas Suomâ nuorttârääji patâreijeekriisâst. Jiem lah kuássin iällám Ruošâ rääji alne, nuuvt et taat äšši...