Kerdikiävttusäneh

Mun hiävrásim onne puáris loostâid pävirlyeniliitán. Toh lijjii jo čoggâšum stuorrâ lastikseehâ tievâ. Ko komettim seehâ, smiettim ääši uđđâsist: tääl ko lam jieš porgâm ihepele verd rijjâäigitoimâtteijen, mun huámášâm, et šoodâm lostâi meddâlpiejâmist sorolâžžân. Mun jurdâččâm ääši paifakkist čällee uáinust: kiinii toimâtteijeid lii kiävttám ennuv ääigi toos, et sun lii čáállám maidnii lohheesis, adai munjin. Tast mun lam kijttevâš sunjin, veik jiem velttidhánnáá puoh maailm viestâid luuvâgin.

Siämmást mun smietâm meid sämikielâlii Anarâš aavis. Lam kijttevâš tast, et säänih láá digihäämist, adai toh iä nuuvt älkkeht lappuu kuussân. Čielgâs lii kuittâg tääl, et anarâškielân čálloo: kuássin ovdil ij lah kihheen váidám tom, et server lii tievvâm teevstâin. Tääl taat lii tile. Litte lii tievâ! Kalga-uv čalluid kepidiđ já leggistiđ lyeniliitán, vâi šadda vist saje uđđâ mainâsáid, vâi kalga-uv mävsiškyettiđ smavvâ sume mánuppaajeest tast, et kiinii vuárkku mii tivrâs saanijd? Misthân ij lah čälimân vala ohtâgin euro puursâst! Adai maailmân iä kustoo čaavâgin säänih nuuvt ennuv, et toi meeri ij liččii moinnii naalijn já kiännii uáinust räijejum. Mut mun šodâččim kale sorolâžžân tast, et ko sämikielân ij mudoigin čalluu ennuv, nuuvt et talle-uv lostâartikkâlijd kolgâččij kyeddiđ čielgi kaavren roskeliitán, teikâ tastoo teddiliđ tuššâdempuálust. Mijhân tarbâšep vijđes tekstâkorpus sämikielân, vâi mij tiettip sanij kevttimohtâvuođâ pyerebeht. Mij kolgâp vijđediđ sänikirje, vâi kieláin puáhtá pyereest operistiđ onnáá peeivi maailmist. Mij tarbâšep kielâkevttei mainâskooškon luhâmuš, mii čáittá, et sämikielâ lii anolâš kielâ.

Taan räi mun lam nabdam, et meid suomâkielâ ličij ennuv kevttum kielâ aavisijn. Mut maid te mij porgâp suomâkielâlij lostâigijn? Vistig ferttee njeidiđ oles meeci, vâi finnee pááppár já tastoo pálkkááttiđ toimâtteijeid, kiäh čäälih loostâ tievâ mainâsijd, moh hyeneeb luhhoin pääcih luvâhánnáá já leggistuvvojeh luonijd. Šaddeh-uv näävt älkkeht ovtâskâs ulmuu uáinust kerdikiävttučalluuh, já magaráin hoddijn? Muštá-uv kihheen val pyereest tom, mii eidu onnáá peeivi aavisist luuvâi vittâ ive tassaaš? Jiem aainâskin mun mušte.

Ličij hävski tiettiđ, mondiet Anarâš aavis lohheeh loheh aavis. Lohhojeh-uv mainâseh maŋgii vâi tuše ohtii? Já talle jis puáris čalluid keejâd, te šadda-uv tobdo, et taamhân mun jo tuubdâm-uv já halijdâm ain uđđâ luhâmuš? Mii lii lohhei mielâst Anarâš aavis čallui kieŋâlumos ulme? Mun čällen mielâstân čáláččim saanijd, moh iä pääsi kiärdukiävttusäännin. Mun tuáivum, et aavis čalluuh puáđáččii pyerebeht-uv anon kielâst, čáitáččii sämikielâ vyeimi meid čälimist. Lii puáttám äigi leđe šeštihánnáá saanijd. Kielâ ij kevttimáin kuulâ, veik säneh leggistuuččii-uv meddâl. Já amahân te mottoom säärgis čalluin-uv kuusnii bittiolmijd páácá. Lii jiešalnees surgâd jurdâččiđ, et maailm lii pakkâtievâ meddâl leggistum saanijn!

Kove: Rudy and Peter Skitterians (Pixabay)

Kommenteh

  1. ij koolg anarâš aavis mainâsijd roskeliittán leggistiđ, ij kuássin. Kalgâ orniđ vuárkkálite, ij roskelite. Kall toh kalgeh kavnuđ val 100 ive keccim-uv.

  2. Kulttuur ij lah kielâttáá aldagin oles. Sarnum já čaallum kielâ kannat aainâs vuorkkiđ. Tehálâš lii meiddei, et nuuvt čalluuh ko sárnumeh-uv láá älkkest finniimist.

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist

Ive 2025 Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist St. Jakobshallest. Lávlumkišto selvâttuvvoo meiddei anarâš- já tavesämikielân tego kyevti ovdebáá-uv ive. Anarâškielân euroviisuid seelvât Heli...

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive. Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh...

Puuŋkih ađai muorâtiheh lasaneh ain

Suomâst láá taan-uv keesi ennuv puuŋkih, árvuštâl Tuurku ollâopâttuv biodiversiteettutkâmuš professor Ilari Sääksjärvi. Suu mield puuŋkij näälih láá kiävrum majemui luuvij iivij já kiävruh...

Vielgis suovâ Vatikaan Sikstus kappelist: uđđâ paavi lii väljejum

Maailm katolilâš kirkko tollij vuoiŋâmis já vuordij tiäđu uđđâ paavist, ko tuorâstâheehid 8.5. Sikstus kappel poccest paijaanškuođij vielgis suovâ ton merkkân, et uđđâ paavi...

Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme...