Kerdikiävttusäneh

Mun hiävrásim onne puáris loostâid pävirlyeniliitán. Toh lijjii jo čoggâšum stuorrâ lastikseehâ tievâ. Ko komettim seehâ, smiettim ääši uđđâsist: tääl ko lam jieš porgâm ihepele verd rijjâäigitoimâtteijen, mun huámášâm, et šoodâm lostâi meddâlpiejâmist sorolâžžân. Mun jurdâččâm ääši paifakkist čällee uáinust: kiinii toimâtteijeid lii kiävttám ennuv ääigi toos, et sun lii čáállám maidnii lohheesis, adai munjin. Tast mun lam kijttevâš sunjin, veik jiem velttidhánnáá puoh maailm viestâid luuvâgin.

Siämmást mun smietâm meid sämikielâlii Anarâš aavis. Lam kijttevâš tast, et säänih láá digihäämist, adai toh iä nuuvt älkkeht lappuu kuussân. Čielgâs lii kuittâg tääl, et anarâškielân čálloo: kuássin ovdil ij lah kihheen váidám tom, et server lii tievvâm teevstâin. Tääl taat lii tile. Litte lii tievâ! Kalga-uv čalluid kepidiđ já leggistiđ lyeniliitán, vâi šadda vist saje uđđâ mainâsáid, vâi kalga-uv mävsiškyettiđ smavvâ sume mánuppaajeest tast, et kiinii vuárkku mii tivrâs saanijd? Misthân ij lah čälimân vala ohtâgin euro puursâst! Adai maailmân iä kustoo čaavâgin säänih nuuvt ennuv, et toi meeri ij liččii moinnii naalijn já kiännii uáinust räijejum. Mut mun šodâččim kale sorolâžžân tast, et ko sämikielân ij mudoigin čalluu ennuv, nuuvt et talle-uv lostâartikkâlijd kolgâččij kyeddiđ čielgi kaavren roskeliitán, teikâ tastoo teddiliđ tuššâdempuálust. Mijhân tarbâšep vijđes tekstâkorpus sämikielân, vâi mij tiettip sanij kevttimohtâvuođâ pyerebeht. Mij kolgâp vijđediđ sänikirje, vâi kieláin puáhtá pyereest operistiđ onnáá peeivi maailmist. Mij tarbâšep kielâkevttei mainâskooškon luhâmuš, mii čáittá, et sämikielâ lii anolâš kielâ.

Taan räi mun lam nabdam, et meid suomâkielâ ličij ennuv kevttum kielâ aavisijn. Mut maid te mij porgâp suomâkielâlij lostâigijn? Vistig ferttee njeidiđ oles meeci, vâi finnee pááppár já tastoo pálkkááttiđ toimâtteijeid, kiäh čäälih loostâ tievâ mainâsijd, moh hyeneeb luhhoin pääcih luvâhánnáá já leggistuvvojeh luonijd. Šaddeh-uv näävt älkkeht ovtâskâs ulmuu uáinust kerdikiävttučalluuh, já magaráin hoddijn? Muštá-uv kihheen val pyereest tom, mii eidu onnáá peeivi aavisist luuvâi vittâ ive tassaaš? Jiem aainâskin mun mušte.

Ličij hävski tiettiđ, mondiet Anarâš aavis lohheeh loheh aavis. Lohhojeh-uv mainâseh maŋgii vâi tuše ohtii? Já talle jis puáris čalluid keejâd, te šadda-uv tobdo, et taamhân mun jo tuubdâm-uv já halijdâm ain uđđâ luhâmuš? Mii lii lohhei mielâst Anarâš aavis čallui kieŋâlumos ulme? Mun čällen mielâstân čáláččim saanijd, moh iä pääsi kiärdukiävttusäännin. Mun tuáivum, et aavis čalluuh puáđáččii pyerebeht-uv anon kielâst, čáitáččii sämikielâ vyeimi meid čälimist. Lii puáttám äigi leđe šeštihánnáá saanijd. Kielâ ij kevttimáin kuulâ, veik säneh leggistuuččii-uv meddâl. Já amahân te mottoom säärgis čalluin-uv kuusnii bittiolmijd páácá. Lii jiešalnees surgâd jurdâččiđ, et maailm lii pakkâtievâ meddâl leggistum saanijn!

Kove: Rudy and Peter Skitterians (Pixabay)

Kommenteh

  1. ij koolg anarâš aavis mainâsijd roskeliittán leggistiđ, ij kuássin. Kalgâ orniđ vuárkkálite, ij roskelite. Kall toh kalgeh kavnuđ val 100 ive keccim-uv.

  2. Kulttuur ij lah kielâttáá aldagin oles. Sarnum já čaallum kielâ kannat aainâs vuorkkiđ. Tehálâš lii meiddei, et nuuvt čalluuh ko sárnumeh-uv láá älkkest finniimist.

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska áigu luoppâđ ”vaanhimtohálâšvuođâ” iskosijn ruánááeennâmlijn perruin

Tanska haldâttâs lii almottâm, ete tot áigu luoppâđ kištâlemvuálásij "vaanhimtohálâšvuođâ" iskosij kevttimist tagarijn Tanskaast ässee ulmuin, kiäin lii ruánááeennâmlâš tuávááš. Taah psykologisiih iskoseh läävejeh...

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...