Kostsun liččii uáivileh?

Anarâš aavis lii okko tassaaš almostuuškuáttám. Toimâtteijeekyevtis lává finnim aalgâst positiivlii macâttâs já meiddei ravvuid, jis lohhei mielâst miinii aašijd kolgâččij toimâđ pyerebeht. Mij lep meid finnim iše čälimân, mii lii meiddei pyeri äšši. Aalgân aavisân láá čallum uđđâseh, vâi sierâ ”luávhuid” finniiččij tievâ. Ličij ahheev luvâškyettiđ loostâ, mast ij luuvâ ennustkin mihheen. Toimâttâh kijttá puoh fallum jurduin já iššeest. Taah-uv láá čielgâ uáivileh, et puátih jurduuh já šadda šiev já luvâttettee aavis.

Nubbe uáinu kuáská ruttâdmân: tuše uđđâsij čälimáin aavisân ij finnii ruttâdem. Tot taarbâš meid uáivilijd. Anarâšah láá kale lamaš vyeligâš ulmuuh, mielâstubbooht jaskodâm ko meendu čuuvtij kullum. Uáivilehhân ulmuin kale liijká liččii. Mut mahtsun – tääl ko lii aavis, te puáđáččii-uv meid tagareh jurduuh já uáivileh, maid puávtáččij iärrásáid-uv muštâliđ? Já kiitiätá toh uáivileh já jurduuh sátáččii šoddâđ veik tuottân olmâ elimist, pyerediđ maailm? Uáivilčaalâhân lii tekstâtijppâ, mii iirât vaiguttiđ ulmui jurduid – ucemustáá pieijâđ ulmuid jurâttiđ jurduid tiätukuávlun teikâ máhđulávt meid toimâđ tiätunáál. Uáivilčallust agâstâllâm iššeed: mondiet te lohhee kolgâččij uáiniđ aašijd tiätunáál, teikâ mii te kolgâččij tábáhtuđ tiätuáášán, et tile muttuuččij?

Ovdâmerkkân politiik pozzeet jurduid. Aavis ij lah val taan čalluu čälidijn čáállám ko muáddi uđđâs ton syergist. Mut láá piäláduvah, uáinuh sämitiggelaavâst, jieijâs uáinuh meid páihálii politiikist. Amahân te taid-uv puávtáččij sämikielân čäälliđ? Já halijdiččijm-uv mij ovdâmerkkân eenâb televisio-ohjelmijd anarâškielân? Magareh kulttuurtábáhtusah onnuuččii anarâškielân? Kalga-uv puoh leđe ohtsâšsämmilâš, vâi kalga-uv sämiaašijd pasteđ tuđhâdiđ meiddei nurkkekodálub uáinust? Teikâ lii-uv miinii eres aašijd elimist tien tiileest, et tot vađâččij muáddi luovâsjurduu median-uv?

Toimâttâh lii kal tietimin, et ulmuuh iä lah hárjánâm luuhâđ já čäälliđ anarâškielân. Kielâlávt toimâttâh pasta kielâtipšođ toos fallum sämikielâlijd čalluid. Toimâttâh mielâstis váldá vuástá uáivilčalluid.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...