Kostsun liččii uáivileh?

Anarâš aavis lii okko tassaaš almostuuškuáttám. Toimâtteijeekyevtis lává finnim aalgâst positiivlii macâttâs já meiddei ravvuid, jis lohhei mielâst miinii aašijd kolgâččij toimâđ pyerebeht. Mij lep meid finnim iše čälimân, mii lii meiddei pyeri äšši. Aalgân aavisân láá čallum uđđâseh, vâi sierâ ”luávhuid” finniiččij tievâ. Ličij ahheev luvâškyettiđ loostâ, mast ij luuvâ ennustkin mihheen. Toimâttâh kijttá puoh fallum jurduin já iššeest. Taah-uv láá čielgâ uáivileh, et puátih jurduuh já šadda šiev já luvâttettee aavis.

Nubbe uáinu kuáská ruttâdmân: tuše uđđâsij čälimáin aavisân ij finnii ruttâdem. Tot taarbâš meid uáivilijd. Anarâšah láá kale lamaš vyeligâš ulmuuh, mielâstubbooht jaskodâm ko meendu čuuvtij kullum. Uáivilehhân ulmuin kale liijká liččii. Mut mahtsun – tääl ko lii aavis, te puáđáččii-uv meid tagareh jurduuh já uáivileh, maid puávtáččij iärrásáid-uv muštâliđ? Já kiitiätá toh uáivileh já jurduuh sátáččii šoddâđ veik tuottân olmâ elimist, pyerediđ maailm? Uáivilčaalâhân lii tekstâtijppâ, mii iirât vaiguttiđ ulmui jurduid – ucemustáá pieijâđ ulmuid jurâttiđ jurduid tiätukuávlun teikâ máhđulávt meid toimâđ tiätunáál. Uáivilčallust agâstâllâm iššeed: mondiet te lohhee kolgâččij uáiniđ aašijd tiätunáál, teikâ mii te kolgâččij tábáhtuđ tiätuáášán, et tile muttuuččij?

Ovdâmerkkân politiik pozzeet jurduid. Aavis ij lah val taan čalluu čälidijn čáállám ko muáddi uđđâs ton syergist. Mut láá piäláduvah, uáinuh Sämitiggelaavâst, jieijâs uáinuh meid páihálii politiikist. Amahân te taid-uv puávtáččij sämikielân čäälliđ? Já halijdiččijm-uv mij ovdâmerkkân eenâb televisio-ohjelmijd anarâškielân? Magareh kulttuurtábáhtusah onnuuččii anarâškielân? Kalga-uv puoh leđe ohtsâšsämmilâš, vâi kalga-uv sämiaašijd pasteđ tuđhâdiđ meiddei nurkkekodálub uáinust? Teikâ lii-uv miinii eres aašijd elimist tien tiileest, et tot vađâččij muáddi luovâsjurduu median-uv?

Toimâttâh lii kal tietimin, et ulmuuh iä lah hárjánâm luuhâđ já čäälliđ anarâškielân. Kielâlávt toimâttâh pasta kielâtipšođ toos fallum sämikielâlijd čalluid. Toimâttâh mielâstis váldá vuástá uáivilčalluid.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...