Kostsun liččii uáivileh?

Anarâš aavis lii okko tassaaš almostuuškuáttám. Toimâtteijeekyevtis lává finnim aalgâst positiivlii macâttâs já meiddei ravvuid, jis lohhei mielâst miinii aašijd kolgâččij toimâđ pyerebeht. Mij lep meid finnim iše čälimân, mii lii meiddei pyeri äšši. Aalgân aavisân láá čallum uđđâseh, vâi sierâ ”luávhuid” finniiččij tievâ. Ličij ahheev luvâškyettiđ loostâ, mast ij luuvâ ennustkin mihheen. Toimâttâh kijttá puoh fallum jurduin já iššeest. Taah-uv láá čielgâ uáivileh, et puátih jurduuh já šadda šiev já luvâttettee aavis.

Nubbe uáinu kuáská ruttâdmân: tuše uđđâsij čälimáin aavisân ij finnii ruttâdem. Tot taarbâš meid uáivilijd. Anarâšah láá kale lamaš vyeligâš ulmuuh, mielâstubbooht jaskodâm ko meendu čuuvtij kullum. Uáivilehhân ulmuin kale liijká liččii. Mut mahtsun – tääl ko lii aavis, te puáđáččii-uv meid tagareh jurduuh já uáivileh, maid puávtáččij iärrásáid-uv muštâliđ? Já kiitiätá toh uáivileh já jurduuh sátáččii šoddâđ veik tuottân olmâ elimist, pyerediđ maailm? Uáivilčaalâhân lii tekstâtijppâ, mii iirât vaiguttiđ ulmui jurduid – ucemustáá pieijâđ ulmuid jurâttiđ jurduid tiätukuávlun teikâ máhđulávt meid toimâđ tiätunáál. Uáivilčallust agâstâllâm iššeed: mondiet te lohhee kolgâččij uáiniđ aašijd tiätunáál, teikâ mii te kolgâččij tábáhtuđ tiätuáášán, et tile muttuuččij?

Ovdâmerkkân politiik pozzeet jurduid. Aavis ij lah val taan čalluu čälidijn čáállám ko muáddi uđđâs ton syergist. Mut láá piäláduvah, uáinuh sämitiggelaavâst, jieijâs uáinuh meid páihálii politiikist. Amahân te taid-uv puávtáččij sämikielân čäälliđ? Já halijdiččijm-uv mij ovdâmerkkân eenâb televisio-ohjelmijd anarâškielân? Magareh kulttuurtábáhtusah onnuuččii anarâškielân? Kalga-uv puoh leđe ohtsâšsämmilâš, vâi kalga-uv sämiaašijd pasteđ tuđhâdiđ meiddei nurkkekodálub uáinust? Teikâ lii-uv miinii eres aašijd elimist tien tiileest, et tot vađâččij muáddi luovâsjurduu median-uv?

Toimâttâh lii kal tietimin, et ulmuuh iä lah hárjánâm luuhâđ já čäälliđ anarâškielân. Kielâlávt toimâttâh pasta kielâtipšođ toos fallum sämikielâlijd čalluid. Toimâttâh mielâstis váldá vuástá uáivilčalluid.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2026 Skammâ­koveh Italia uáinust

Skammâkoveh uárnejuvvojii 27. keerdi Anarist. Tábáhtus keežild Anarist šoodâi uđđâivemáánu 22.–25. peeivi algâaalmuglii elleekove maailmvijđosâš kuávdáš, já faallâmnáál lâi vijđes ohjelm: paijeel 55 elleekovveed...

Tyrannosaurus rex šoodâi hitá­sub­booht ko ovdil lâi jurdum

Uđđâ tutkâmuš mield dinosaurusšlaajâ Tyrannosaurus rex šoodâi hitásubbooht ko ovdil lâi jurdum. Ovdil totkeeh nobdii, ete tot šoodâi jotelávt, juuvsâi oles stuáruduvâs 25‑ihásâžžân já...

Uđđâ Bukva-kirje máttát pustavijd nuorttâlâš­kielân

Nuorttâlâškielâlâš párnáikirjálâšvuotâ já kirjekielâ máttááttem finnejii merhâšittee nanodâs säämi aalmugpeeivi ko Ä’vv-museost Taažâ peln Njiävđámist uárnejui uđđâ Bukva-aabiskirje almostittemtilálâšvuotâ. Nuorttâlâšpárnáid já ‑perruid uáivildum Bukva...

Uásálist algâaalmug- já ucceeb­lovo­kielâi video­tihtâ­projektân – Meriäigi lii 14.2.

Aalmugijkoskâsâš kirječälleeservi PEN International koččo algâaalmug- já ucceeblovokielâi sárnoid uásálistiđ videotihtâprojektân. Uásálistemravvuuh láá vuoluubeln. Majemuš uásálistempeivi lii 14.2. Videotihtâproojeekt uárnejuvvoo aalmugijkoskâsii eenikielâ peeivi kunnen. Eenikielâ peeivi...

Suomâ Sämitigge juhloi uđđâ sämitigge­laavâ Anarist

Suomâ Sämitigge juhloi uđđâ sämitiggelaavâ Anarist Säämi aalmugpeeivi 6.2.2026. Taažâ já Ruotâ Sämitigeh puohtii jieijâs tiervâttâs tilálâšvuotân. Taah sahâvuáruh tiäduttii ohtsijd háástuid já sämmilij...