Kostsun liččii uáivileh?

Anarâš aavis lii okko tassaaš almostuuškuáttám. Toimâtteijeekyevtis lává finnim aalgâst positiivlii macâttâs já meiddei ravvuid, jis lohhei mielâst miinii aašijd kolgâččij toimâđ pyerebeht. Mij lep meid finnim iše čälimân, mii lii meiddei pyeri äšši. Aalgân aavisân láá čallum uđđâseh, vâi sierâ ”luávhuid” finniiččij tievâ. Ličij ahheev luvâškyettiđ loostâ, mast ij luuvâ ennustkin mihheen. Toimâttâh kijttá puoh fallum jurduin já iššeest. Taah-uv láá čielgâ uáivileh, et puátih jurduuh já šadda šiev já luvâttettee aavis.

Nubbe uáinu kuáská ruttâdmân: tuše uđđâsij čälimáin aavisân ij finnii ruttâdem. Tot taarbâš meid uáivilijd. Anarâšah láá kale lamaš vyeligâš ulmuuh, mielâstubbooht jaskodâm ko meendu čuuvtij kullum. Uáivilehhân ulmuin kale liijká liččii. Mut mahtsun – tääl ko lii aavis, te puáđáččii-uv meid tagareh jurduuh já uáivileh, maid puávtáččij iärrásáid-uv muštâliđ? Já kiitiätá toh uáivileh já jurduuh sátáččii šoddâđ veik tuottân olmâ elimist, pyerediđ maailm? Uáivilčaalâhân lii tekstâtijppâ, mii iirât vaiguttiđ ulmui jurduid – ucemustáá pieijâđ ulmuid jurâttiđ jurduid tiätukuávlun teikâ máhđulávt meid toimâđ tiätunáál. Uáivilčallust agâstâllâm iššeed: mondiet te lohhee kolgâččij uáiniđ aašijd tiätunáál, teikâ mii te kolgâččij tábáhtuđ tiätuáášán, et tile muttuuččij?

Ovdâmerkkân politiik pozzeet jurduid. Aavis ij lah val taan čalluu čälidijn čáállám ko muáddi uđđâs ton syergist. Mut láá piäláduvah, uáinuh Sämitiggelaavâst, jieijâs uáinuh meid páihálii politiikist. Amahân te taid-uv puávtáččij sämikielân čäälliđ? Já halijdiččijm-uv mij ovdâmerkkân eenâb televisio-ohjelmijd anarâškielân? Magareh kulttuurtábáhtusah onnuuččii anarâškielân? Kalga-uv puoh leđe ohtsâšsämmilâš, vâi kalga-uv sämiaašijd pasteđ tuđhâdiđ meiddei nurkkekodálub uáinust? Teikâ lii-uv miinii eres aašijd elimist tien tiileest, et tot vađâččij muáddi luovâsjurduu median-uv?

Toimâttâh lii kal tietimin, et ulmuuh iä lah hárjánâm luuhâđ já čäälliđ anarâškielân. Kielâlávt toimâttâh pasta kielâtipšođ toos fallum sämikielâlijd čalluid. Toimâttâh mielâstis váldá vuástá uáivilčalluid.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Säämi parlament 50 ive vuáđđudmeh ávuduvvojii Sajosist

Säämi parlament 50 ive vuáđudem juhlui Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist majebaargâ skammâmáánu 28. peeivi. Juuhlán lijjii puávdejum Säämi parlament já Sämitige jesâneh sierâ valjâpoojijn, sämisiärváduv...

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio toolâi tieđettemtilálâšvuođâ Anarist 27.11.2023

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio toolâi tieđettemtilálâšvuođâ páihálii median Wilderness Hotel Inarist vuossaargâ 27.11.2023 tme 18 rääjist. Anarâš aavis toimâtteijeekyevtis Fabrizio Brecciaroli já Márjá-Liisá Olthuis...

Suomâ já Ruošâ koskâsâš eennâmrääji kiddejuvvoo kyevti ookon

Majemuš-uv áávus leijee Suomâ já Ruošâ koskâsâš eennâmräjisajattâh, Räji-Joovsep, kiddejuvvoo koskoho já tuorâstuv koskâsii iijâ tijme 00:00. Ton maŋa maggaargin persovnjotolâh ij lah máhđulâš...

Ann-Helén Laestadius nuorâiroomaan Ij lah ko vyelgiđ lii almostum anarâškielân

Anarâškielân lii almostum uđđâ nuorâiroomaan: Ann-Helén Laestadius roomaan Ij lah ko vyelgiđ. Taat kirje lii älkkeht luvâttettee kirje, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Kirje...

Räji-Joovsep: áinoo áávus leijee rääjirastaldittemsaje Suomâ já Ruošâ rääji alne

Puolâšmittár čáittá -19 cekkid ko vuálgám Avelist Räji-Joovsepân rähtiđ reportaas Suomâ nuorttârääji patâreijeekriisâst. Jiem lah kuássin iällám Ruošâ rääji alne, nuuvt et taat äšši...