Kostsun liččii uáivileh?

Anarâš aavis lii okko tassaaš almostuuškuáttám. Toimâtteijeekyevtis lává finnim aalgâst positiivlii macâttâs já meiddei ravvuid, jis lohhei mielâst miinii aašijd kolgâččij toimâđ pyerebeht. Mij lep meid finnim iše čälimân, mii lii meiddei pyeri äšši. Aalgân aavisân láá čallum uđđâseh, vâi sierâ ”luávhuid” finniiččij tievâ. Ličij ahheev luvâškyettiđ loostâ, mast ij luuvâ ennustkin mihheen. Toimâttâh kijttá puoh fallum jurduin já iššeest. Taah-uv láá čielgâ uáivileh, et puátih jurduuh já šadda šiev já luvâttettee aavis.

Nubbe uáinu kuáská ruttâdmân: tuše uđđâsij čälimáin aavisân ij finnii ruttâdem. Tot taarbâš meid uáivilijd. Anarâšah láá kale lamaš vyeligâš ulmuuh, mielâstubbooht jaskodâm ko meendu čuuvtij kullum. Uáivilehhân ulmuin kale liijká liččii. Mut mahtsun – tääl ko lii aavis, te puáđáččii-uv meid tagareh jurduuh já uáivileh, maid puávtáččij iärrásáid-uv muštâliđ? Já kiitiätá toh uáivileh já jurduuh sátáččii šoddâđ veik tuottân olmâ elimist, pyerediđ maailm? Uáivilčaalâhân lii tekstâtijppâ, mii iirât vaiguttiđ ulmui jurduid – ucemustáá pieijâđ ulmuid jurâttiđ jurduid tiätukuávlun teikâ máhđulávt meid toimâđ tiätunáál. Uáivilčallust agâstâllâm iššeed: mondiet te lohhee kolgâččij uáiniđ aašijd tiätunáál, teikâ mii te kolgâččij tábáhtuđ tiätuáášán, et tile muttuuččij?

Ovdâmerkkân politiik pozzeet jurduid. Aavis ij lah val taan čalluu čälidijn čáállám ko muáddi uđđâs ton syergist. Mut láá piäláduvah, uáinuh Sämitiggelaavâst, jieijâs uáinuh meid páihálii politiikist. Amahân te taid-uv puávtáččij sämikielân čäälliđ? Já halijdiččijm-uv mij ovdâmerkkân eenâb televisio-ohjelmijd anarâškielân? Magareh kulttuurtábáhtusah onnuuččii anarâškielân? Kalga-uv puoh leđe ohtsâšsämmilâš, vâi kalga-uv sämiaašijd pasteđ tuđhâdiđ meiddei nurkkekodálub uáinust? Teikâ lii-uv miinii eres aašijd elimist tien tiileest, et tot vađâččij muáddi luovâsjurduu median-uv?

Toimâttâh lii kal tietimin, et ulmuuh iä lah hárjánâm luuhâđ já čäälliđ anarâškielân. Kielâlávt toimâttâh pasta kielâtipšođ toos fallum sämikielâlijd čalluid. Toimâttâh mielâstis váldá vuástá uáivilčalluid.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist

Ive 2025 Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist St. Jakobshallest. Lávlumkišto selvâttuvvoo meiddei anarâš- já tavesämikielân tego kyevti ovdebáá-uv ive. Anarâškielân euroviisuid seelvât Heli...

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive. Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh...

Puuŋkih ađai muorâtiheh lasaneh ain

Suomâst láá taan-uv keesi ennuv puuŋkih, árvuštâl Tuurku ollâopâttuv biodiversiteettutkâmuš professor Ilari Sääksjärvi. Suu mield puuŋkij näälih láá kiävrum majemui luuvij iivij já kiävruh...

Vielgis suovâ Vatikaan Sikstus kappelist: uđđâ paavi lii väljejum

Maailm katolilâš kirkko tollij vuoiŋâmis já vuordij tiäđu uđđâ paavist, ko tuorâstâheehid 8.5. Sikstus kappel poccest paijaanškuođij vielgis suovâ ton merkkân, et uđđâ paavi...

Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme...