Kostsun liččii uáivileh?

Anarâš aavis lii okko tassaaš almostuuškuáttám. Toimâtteijeekyevtis lává finnim aalgâst positiivlii macâttâs já meiddei ravvuid, jis lohhei mielâst miinii aašijd kolgâččij toimâđ pyerebeht. Mij lep meid finnim iše čälimân, mii lii meiddei pyeri äšši. Aalgân aavisân láá čallum uđđâseh, vâi sierâ ”luávhuid” finniiččij tievâ. Ličij ahheev luvâškyettiđ loostâ, mast ij luuvâ ennustkin mihheen. Toimâttâh kijttá puoh fallum jurduin já iššeest. Taah-uv láá čielgâ uáivileh, et puátih jurduuh já šadda šiev já luvâttettee aavis.

Nubbe uáinu kuáská ruttâdmân: tuše uđđâsij čälimáin aavisân ij finnii ruttâdem. Tot taarbâš meid uáivilijd. Anarâšah láá kale lamaš vyeligâš ulmuuh, mielâstubbooht jaskodâm ko meendu čuuvtij kullum. Uáivilehhân ulmuin kale liijká liččii. Mut mahtsun – tääl ko lii aavis, te puáđáččii-uv meid tagareh jurduuh já uáivileh, maid puávtáččij iärrásáid-uv muštâliđ? Já kiitiätá toh uáivileh já jurduuh sátáččii šoddâđ veik tuottân olmâ elimist, pyerediđ maailm? Uáivilčaalâhân lii tekstâtijppâ, mii iirât vaiguttiđ ulmui jurduid – ucemustáá pieijâđ ulmuid jurâttiđ jurduid tiätukuávlun teikâ máhđulávt meid toimâđ tiätunáál. Uáivilčallust agâstâllâm iššeed: mondiet te lohhee kolgâččij uáiniđ aašijd tiätunáál, teikâ mii te kolgâččij tábáhtuđ tiätuáášán, et tile muttuuččij?

Ovdâmerkkân politiik pozzeet jurduid. Aavis ij lah val taan čalluu čälidijn čáállám ko muáddi uđđâs ton syergist. Mut láá piäláduvah, uáinuh Sämitiggelaavâst, jieijâs uáinuh meid páihálii politiikist. Amahân te taid-uv puávtáččij sämikielân čäälliđ? Já halijdiččijm-uv mij ovdâmerkkân eenâb televisio-ohjelmijd anarâškielân? Magareh kulttuurtábáhtusah onnuuččii anarâškielân? Kalga-uv puoh leđe ohtsâšsämmilâš, vâi kalga-uv sämiaašijd pasteđ tuđhâdiđ meiddei nurkkekodálub uáinust? Teikâ lii-uv miinii eres aašijd elimist tien tiileest, et tot vađâččij muáddi luovâsjurduu median-uv?

Toimâttâh lii kal tietimin, et ulmuuh iä lah hárjánâm luuhâđ já čäälliđ anarâškielân. Kielâlávt toimâttâh pasta kielâtipšođ toos fallum sämikielâlijd čalluid. Toimâttâh mielâstis váldá vuástá uáivilčalluid.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suomâst áimukvaliteet lii härvinâš pyeri – tavveen kávnoo eromâš putes áimu

Suomâ lii ohtâ maailm härvinijn enâmijn, main áimukvaliteet lii tuárvi putes tiervâsvuotâorganisaatio WHO kriterij mield. Ive 2023 tuše čiččâm enâmist muálučalmai meeri lâi ucceeb...

Stuorrâ lävkki ovdâskulij orgaansirdemijn

Ovtâstum staatâin tuáhtáreh láá luhostum vuosmuu tove maailmist sirdeđ šave manemuš ulmui. Geeneetlávt nubástittum orgaan lii tääl pieijum 62-ihásii almai, kii tuáhtárij mield vaja...

Meccihaldâttâs lii almostittám ravvuid sämikuávlu luándust jotteid

Meccihaldâttâs Luándupalvâlusah láá almostittám nettisijđoinis ravvuid sämmilij päikkikuávlun mađhâšeijeid já mudoi sämikuávlu luándust jotteid. Tain rävvejuvvoo, maht kalga lattiđ kuávlust nuuvt, ete páihálij ulmui...

Anarâškielâ seervist láá uđđâ nettisiijđoh

Anarâškielâ seervist láá uđđâ nettisiijđoh. Toh almostuvvii njuhčâmáánu 21. peeivi 2024 ihečuákkim ohtâvuođâst. Liŋkkâ lii siämmáš ko ovdil-uv. Anarâškielâ servi meridij uđâsmittiđ nettisijđoidis, tastko Wikipedia...

Anarâškielâ servi ocá kesitoimâtteijeid Anarâš aavisân

Anarâškielâ servi almoot uuccâmnáál 1–2 kesitoimâtteijee saje. Pargon lii uđđâsij já eres čallui čäällim Anarâš aavisân. Uđđâseh kieđâvušeh puohlágánijd teemaid. Aavis uđđâseh juáhhojeh tagaráid...