Tove Jansson lâi suomâruátálâš kirječällee já kovetaaidâr, kiän karrieer lâi maaŋgâpiälálâš. Sun lii maŋgâsân rähis muumikiirjij čällee. Jansson čaalij taam kirje algâaalgâst ruotâkielân, já tot almostui ive 1957 noomáin Trollvinter. Ive 1958 kirje almostui meid suomâkielân. Ive 2015 almostui Inker Susanna Nutti orjâlâškielâlâš jurgâlus, já ive 2019 almostuvvii Satu Moshnikoff jurgâlem nuorttâlâškielâlâš versio noomáin Moodrai täʹlvv já Uccpárnáá Vuoli Ilmar jurgâlem anarâškielâlâš versio noomáin Tijdâtälvi. Tijdâtälvi lii áinoo muumikirje, mii lii jurgâlum anarâškielân.
“Tijdâtälvi” lii ohtâ mii kirjálâšvuođâ klassikko, mon jyehi áinoo olmooš Suomâst tiätá. Kirjeest kevttum kielâ lii tegu tijdâ. Ton peht piäsá älkkeht mystisâš maailmân, mon Tove Jansson lii ráhtám. Taan maailmist madârvaanhimeh eelih táálust čiähusist, jieŋâhiäppušeh ryettih já meid jäämmim lahtoo elimân. Ilmari Mattus lii jurgâlâm kirje eromâš čeepiht já muččâdávt, já sun váldá lohhee fáárun mookán Muumij maailmân. Anarâškielâ kukkee taan kirjeest maaŋgâpiälálávt, já lâi ilo oppâđ ennuv uđđâ saanijd já veerbâid. Mun jieš ko luuhim kirje, must lâi ain kieđâst lajopennâ, moin mun merkkejim jyehi omâs sääni. Kirje kielâ lii kuittâg uáli iberdettee. Veikkâ omâs säänih láá, te taid puáhtá tärhistiđ ain maŋeláá.
Kirje ij lah tuš nuorâi teikkâ párnái kirje. Rävisolmooš huámmáš teevstâst puohlágánijd merhâšuumijd já taasijd.
Kirje lii Muumistáálu šoddâmmaainâs: maht sun piergee omâs, uđđâ maailmist, ko sun koccáá kaskoo tälvinaharij? Tot maailm lâi sunjin uápis já torvolâš saje, mutâ tääl puoh lii jiäŋŋum já muottuu vyelni. Suu peerâ vala uáđá, já sun ahevuš eenis enâmustáá. Maid sun tääl ferttiiččij porgâđ? Muumistáálu-riäpu ij määti leđe tälviv olgon ollágin, já tondiet sun lii viehâ šlundom. Talle sun kávná virkkuus já ustevlâš Tuu-tik, kote kal piergee pyereest! Tuu-tik máttá kuálástiđ, sun tiätá mondiet Komme lii sorolâš, sun äddee täälvi syeligâsvuođâid já maht jieŋânoidijn kalga lattiđ (uccâ uárree ij máttám!). Tuu-tik pääihist láá meid uáinimettum huáđđooh, kiäiguin Muumistáálu meid uápásmuvá.
Muumitáálust kuittâg lii meid koccáám Muumistáálu lasseen Ucc-Myy, kote ij peerust ohtsâškode njuolgâdusâin ollágin! Ucc-Myy lii olmâ anarkistnieidâ, mutâ ij kuittâggin niävráá. Ucc-Myy persovn puáhtá mainâsân ennuv čapis huumor, já suu fälskittemes eellimovdâjuurdâ virkosmit Muumistáálu hárjánmettum persovn. Mist juáhháást áásá Muumistáálu, mutâ juáháš taarbâš kal meiddei Ucc-Myy meeinig elimân! Muumistáálust šadda loppâloopâst jiečânub, kievrâb já pyerebeht piergejeijee muumi, kote ij poolâ jyehi ääšist já luáttá olssis.
Taan kirje luuhâm lâi munjin suotâs já olâttittee nostalgiamokke jieččân nuorâvuotân. Mun muštim kirje tábáhtusâid esken luvâdijnân, já tot kale lieggij muu vááimu. Aaibâs tego mun liččijm kavnâm já teivâm puáris skipárijd, kiäid mun lijjim jo vájáldittâm! Kirje koveh láá meid hirmâd muččâdeh.
Mun avžuuttâm kirje puohháid – kielâ tááhust, mainâs tááhust. Veikkâ tun ležeh-uv luuhâm taam kirje suomâkielân, te Tijdâtäälvi kannat kuittâg luuhâđ. Anarâškielâ addel mainâsân ennuv jieŋŋâlvuođâ jieškote-uvlágánij vuovijguin já váldá sehe rävisulmuu já päärni naverlágán fiäránân. Moonâ luoihâttiđ taam kirje kirjeráájust, te peesah rähistuđ!
Anna Askala
Kove: Fabrizio Brecciaroli