Iävtutátulâš hárjuttellee kaavnâi aarni tovláá-áigásii kaavpug Hedeby alda. Sun hárjuttâlâi metallij uuccâmpiergâs kevttim. Sun lâi čođâlditmin págulii totkos, vâi sun uážuččij love uuccâđ metallijd historjálii kuávlust. Sun keevtij piergâs esken kuálmád keerdi, ko sun kaavnâi meetaal. Sun já suu stivrejeijeeh koivuu eennâm, já sij kavnii muáddi puáris šlaanti sehe kolleest rahtum tiiŋgâid.
Arkeolog puávdejui aarni kavnumsajan, já sun jođettij arkeologisijd kuáivuttuvâid. Aarnist lijjii kyehti peljiheervâ, main lijjii čiŋŋâkeeđgih. Ton lasseen aarnist lijjii kolleest rahtum tâi kolledum čiiŋah já suormâseh. Aarnist lijjii meiddei kulmâlov silbâruttâd, main uási lijjii cuovkkânâm. Saajeest kavnum aarni lâi suullân 800 ihheed puáris.
Tavesaksalâš Schleswig-Holstein kuávlu lii tutkum iheluuvij ääigi. Eromâšávt lii tutkum Haithabu, tanskakielân Hedeby. Kaavpug lâi tergâd viikiŋgáid suullân 700–1000-lovoin. Hedeby lâi tallaš nubben stuárráámus kaavpug Tave-enâmijn. Kaavpug lii mainâšum historjálii käldest ive 804, mutâ kaavpug vuáđudui máhđulávt jo 700-lovvoost.
Tutkâmušâin čielgâi, ete viehâ vissásávt bysantliih kollečeepih láá ráhtám peljiheervâid já toh láá suullân ivveest 1100. Tiiŋgâi juávhust lâi meiddei kopio islamlii Almohad dynastia dinaarist. Šlaantist lâi rahtum soljo kiessâmpihtâsân. Soljo stijlâ lâi skandinaavisâš.
Siilbâst rahtum šlaantih láá ton ääigist, kuás Valdemar II Sejr lâi Tanska kunâgâssân iivij 1202–1241. Tot meerhâš, ete aarni hävdidui suu väldipaje ääigi teikkâ ton maŋa.
Hedeby lâi pivnohis kävppisaje Jylland njargâeennâm máddáákeejist Nuorttâmeerâ riddoost. Kaavpug sajadâh lâi hiäivulâš tondiet ko Treenejuuhâ lâi kaavpug aldasijn. Juuvâ mield lâi máhđulâš purjâstiđ, iäge ulmuuh tarbâšâm karveđ ubâ Jylland, vâi sij pessii Tavemeerân. Mätki Jylland pirrâ lâi sehe kukke já varâlâš.
Taažâ kunâgâs Harald III pooldij já tuššâdij Hedeby ive 1050. Kaavpug hevâttui vala ive 1066 já kuuloold Hedeby hilgottâđâi lopâlávt. Viikiŋgäigi nuuvâi suullân siämmáá ääigi.
Schleswig-Holstein kuávlu kuittâg pisoi tehálâžžân, veikkâ Hedeby tuššâdui. Kuávlu lâi jotteemkiäinui ratkuuttuvâst, ko ulmuuh juttii kävppiohtâvuođâi tiet nuorttân viestârân já mäddin tavaskulij. Kiäinuh ovdâstittii Koskâmeerâ kuávlu, Tavemeerâ já Nuorttâmeerâ. Kuávlu tehálâšvuođâst muštâl meiddei kavnum aarni, mii hävdidui enâmân oovtâ tâi kyehti ihepaje maŋeláá ko kaavpug lâi tuššâdum.
Totkeeh eteh, ete aarni lâi čiehhum, iäge tiiŋgah lamaš tobbeen sätisuujâst. Sist ij lah visesvuotâ tast, ete omâstij-uv kiinii priivaat ulmuid tiiŋgâid, lijjii-uv tiiŋgah suáládum, lâi-uv ulmen tuálvuđ taid kiäsnii vâi lijjii-uv toh hävdidum mottoom rituaal tiet.
Hedeby kavnui 1800-lovo loopâst já vuossâmuuh kuáivuttuvah algâttuvvojii ive 1900. Hedeby lii Unesco maailmärbičuosâttâh.
Ääšist lii tiäđáttâs Schleswig-Holstein arkeologisii toimâttuv siijđoin. Ääšist láá muštâlâm Live Science, Miami Herald já Suomâst Helsingin Sanomat.
Käldeeh:
– Harjoittelija löysi kätketyn kulta-aarteen tuhotusta viikinkikaupungista (www.hs.fi)
– Stunning gem-covered gold earrings discovered in 800-year-old hoard in Germany (www.livescience.com)
Kove: Frauke Riether (Pixabay)