EU:st ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid

Euroop union kuávlust ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid, muštâluvvoo Euroop union statistiikvirgeomâháá Eurostat vorâs raportist. EU olmoošloho lii pajanâm nelji ive maŋaluvâi. Pajanem suijân lii enâmânvarrim.

Raapoort mield 1.1.2025 EU:st assii suulân 450,4 miljovn olmožid. Tot lii 1 070 702 olmožid eenâb ko moonnâm ive.

Enâmustáá ulmuuh ääsih Saksaast (83,6 miljovn olmožid), Ranskaast (68,6 miljovn) já Italiast (58,9 miljovn). Tai kuulmâ eennâm olmoošloho lii joba 47 % ubâ EU:st. Ucemustáá ulmuuh ääsih Maltast (0,6 miljovn), Luxemburgist (0,7 miljovn) já Kyprosist (1 miljovn). Suomâst ääsih 5,6 miljovn olmožid ađai 17. enâmustáá.

Olmoošloho pajanij 19 EU-enâmist. Enâmustáá pajanii Malta (+19 ulmuin jyehi 1 000 ulmuu uásild), Irland (+16) já Luxemburg (+14,7) olmoošlovoh. Olmoošloho kiäppánij 8 enâmist, enâmustáá Latviast (-9,9 ulmuin jyehi 1 000 ulmuu uásild), Uŋgarist (-4,7) sehe Puolast já Eestienâmist (-3,4).

Euroop union olmoošlovo pajanem lii hiđásmâm. Vala 1960-lovvoost tááláá Euroop union staatâi olmoošloho pajanij koskâmiärálávt 3 miljovnáin ulmuin ivveest. Iivij 2005–2024 tot pajanij koskâmiärálávt tuše 0,9 miljovnáin ulmuin ivveest. Ton lasseen ivveest 2012 ovdâskulij EU:st ulmuuh láá jáámmám eenâb ko šoddâm. Tááláá ääigi olmoošloho paijaan-uv enâmânvarrim tiet. Nuuvtpa ive 2021 EU olmoošloho kiäppánij, tastko koronapandemia raijij enâmânvarrim Euroopân.

Käldeeh:

– EU population increases for the 4th consecutive year (ec.europa.eu)

– EU:n väkiluku ylitti 450 miljoonaa – neljäs kasvuvuosi putkeen (yle.fi)

Kove: European Union (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...