Euroop komovuotâornijdume ESA (European Space Agency) pááčá onne (14.4.2023) Jupiter jieŋâmáánuid totkee rakkeet Jupiter Icy Moons Explorer Ranska Guayanast tijme 15:15 Suomâ ääigi. Algâalgâlâš juurdân lâi pääččiđ rakkeet jo 13.4., mut pääččim sirdui hyenes pääččimšooŋâ, nomâlâssân pajanâm aldakkâsriiskâ, keežild.
Rakkeet pääččim puáhtá čuávvuđ njuolgâvuolgâttâssân ESA jieijâs TV:st. Taat lii vuosmuš tohe ESAn, ko tot uulât tutkâmušâidis jiečânávt olgoláá komovuotân ko Mars-planetân.
Jo ive 1610 täsnitiettee Galileo Galilei skihtij káiduspocceinis Jupiterân já ooinij ton nelji máánu: Io, Europa, Callisto já Ganymedes. Taah kočoduvvojeh suu noomâ mield galileolâš máánnun. Ton maŋa Jupiter lii tutkum eenâb-uv. Jupiter jieŋâmáánuid totkee rakkeet totká galileolâš máánuin kuulmâ: Europa, Callisto já Ganymedes. Eidu taah máánuh láá väljejum Jupiter 92 máánust tondiet ko vuárdoo, et tain ličij čääci.
ESA mield tutkâmmääđhist Jupiter máánoid láá čuávuvááh tutkâmulmeh:
– Lii vyerdimist, et Jupiter jieŋâmáánuin láá aasees vyelni väldimeerah. Ohtân tutkâmulmen lii tutkâđ, magareh taah väldimeerâi maailmeh láá, mon kieŋâleh jieŋâvuálásiih meerah láá já maggaar rááhtus tain lii. Ohtân ulmen lii meid tiettiđ, lii-uv čääci toi siste sálttáás vâi njaalgâ čääci. Tutkâmuš čielgee meid orroomtiilijd, moh vaigutteh meeráid já jieŋâasan já smavvâ áimukerdijd.
– Ganymedes lii piäiváškode stuárráámus máánu, stuárráb ko Pluto já Merkurius, já tast lii jieijâs magneetkieddi. ESA totká, mondiet taat Jupiter máánu lii nuuvt eromâš. ESA taha viärdádâllee tutkâmuš Jupiter kuulmâ čäcimaailmist, mast váldutiäddu lii Ganymedesist, mon tiäđuh viärdádâllojeh Europa- já Callisto-máánoid. Komovuotâskiijpâst láá love instrumentid, moh pyehtih mittediđ Ganymedes juurrâm, tiädduvyeimi, häämi, siskáldâs ráhtus já magneetkiedi. Tutkain meiddei puáhtá keččâđ jieŋâase siisâ suullân oovce kilomeetter kieŋŋâlvuođâ räi.
– Kuálmád tutkâmkoččâmuš kuáská eellim ucâmân: lii-uv Jupiter systeemist kuássin lamaš eellim, já jis lii, te kost já kuás, já puávtáččij-uv tobbeen ain leđe eellim? Eellim lii jiäráskittee koččâmuš eidu väldimeerâi uáinust.
– Niäljádin totkoo, maht Jupiter mokkáás komovuotâpiirâs hämmee ton aldapirrâs.
– Viđâdin čuolmân lii, maggaar vuáruvaiguttâs lii Jupiter já ton máánui kooskâst – já moin naalijn máánuh láá vuáruvaiguttâsâst koskânis.
– Kuđâdin totkoo, magareh planeteh láá kaasujietânâsplaneteh já magareh proseseh stivrejeh Jupiter šooŋâid, kemia já šoŋŋâduv já moin naalijn toh muttojeh aigij mield taansorttâsii jietânâsplanetist?
– Čiččâd koččâmuš lii almolub já tot koijâd, heiviiččij-uv Jupiter myensterin kaasujietânâssysteemáid jyehi saajeest kosmosist.
Totkee ferttee kuittâg leđe kierdâvâš vástádâsâi finniimist: rakkeet piäsá merisajasis Jupiterân käävci ive keččin, já esken talle tutkâmeh peesih olmânáál älgiđ.
Käldeeh:
– Facts about Jupiter (www.esa.int)
– Exploring the secrets of Jupiter: Top five mysteries Juice will solve (www.esa.int)
Kove: Reimund Bertrams (Pixabay)