Toimâtteijee hundârušmeh

Ko Anarâš aavis cegâttui, mij lâim tietimin, et minimvátámâš lâi peividiđ tom kulmii ohhoost, vâi tot tiävdáččij aavisân uáivildum ruttâmieđettemvátámâšâid. Aavis algâttuuččij rijjâtátulâš pargoin. Kulmii ohhoost peividem ij orroom lemin meendu ennuv – ige tot valagin oro lemin ennuv. Mut siskáldâs várás láá korrâsub vátámâšah: kalga čäälliđ aalmugijkoskâsijn aašijn, Suomâ aašijn, kuávlu aašijn, páihálijn aašijn já vala sämiaašijn. Suomâst já meiddei Euroopist já maailmist tábáhtuveh nuuvt korrâ tääsi ääših, et lii pággu čäälliđ já peividiđ loostâ eenâb ko kulmii. Tot tiätá ennuv eehidpargoid rijjâtátulâš toimâtteijeid. Luhhoost aavis lii finnim iše, mut vaigâd lii, jis maaŋgâ saajeest tábáhtuvá ennuv siämmáá ääigi. Talle ferttee valjiđ, maid čáálá. Ige valjim velttidhánnáá lah juáhháá mielâ mield.

Tääl mij jo tiettip, et lohheeh tuáivuh tieđettem páihálijn aašijn já sämiaašijn. Taat lii tiäđust-uv luándulâš uáinu. Páihálávt tábáhtuvá nuuvt ennuv, et kulmii ohhoost peividem lii jo ton várás meendu uccáá. Mut jis aavis tieđeet tuše páihálijn aašijn, te talle tot ij teevdi taid vátámâšâid, maid kalga čäittiđ ruttâucâmušâin. Ruttâmieđettemnjuolgâdusah láá rahtum stuorrâ aavisij várás ton uáinust, et tobbeen ličij miiniigin oosijd ucceeblovokielân. Ruttâmieđeetmân tarbâšuvvojeh meiddei toimâttâhliih uásih, nuuvt et fáárust láá njunoščalluuh, uáivilčalluuh, sahhiittâlmeh já blogih. Kosten ij lah kal meridum, mon kalle prosenttid kalgeh leđe magareh čalluuh. Ääših tábáhtuveh maailmist talle ko toh tábáhtuveh, adai ton peeleest lii pyeri leđe tiäduthánnáá maggaargin fastâ uáinu. Tom-uv uáinu ferttee toimâttâs jieš uáiniđ já jieš valjiđ.

Čuolmân lii, et rijjâtátulâš pargovuoimijgijn lii väädis várdáástâllâđ tobdočuárvih ceggust jyehi suundán, sárnuhánnáágin ton ääigist, maid kalga kevttiđ materiaalij hahâmân. Mij uáinip aašijd kale, mut ferttip ettâđ, et eidu tääl ij lah tile čäälliđ, tastko pargo vyelni láá vala tehelub ääših. Anarâš aavis tooimâtmist ij kale lah lamaš ollágin väädis kavnâđ aašijd, main tieđettiđ, veik aaibâs jyehi tiätu ij lekken aavis peljijd puáttám. Mut ko uđâsviermijd suáppu, te ain koddá stuorrâ kuolijd-uv – adai vorâs uđđâsijd. Mut viermijd ij pyevti suáppuđ eenâb ko kiergân kuohâđ já kuolijd čolliđ (adai čäälliđ). Ferttee vuod valjiđ – talle-uv, ko puohmuđusiih tábáhtusah láá suullân siämmáá ääigi. Toimâtteijein lii meid jieijâs piäiválâš pargo. Muu jieččân vuárdámuš ličij juksâđ suullân Helsingin Sanomai tääsi. Mut ruttiim jieččân maassâd eennâm táásán já čielgiim: eidu tääl lii tuárvi leđe tuše tuárvi pyeri, vâi lii tohálâš ruttâoccee. Taat uáinu adeluvvoo valmâšin, adai taan tove ij pyevti valjiđ.

Mij lep tääl oppâm, et älkkeemuuh láá čalluuh, moh seilih vorâsin kuhheeb ääigi. Tágárijd uđđâsijd puáhtá čalâččiđ jo puorijn aigijn ”valmâšin” já almostittiđ talle ko uđâsvirde mudoi nohá. Veik tot ij kuássin kale nuuvâgin. Talle ko aavis algâttui, te mij čaalijm eidu tágárijn aašijn, vâi aavis siijđoh liččii tuárvi tievâ. Ličij lamaš ahheev algâttiđ kuáros sijđoigijn teikâ ašijgijn, moh liččii jo almostum ohtâvuođâst lamaš puárásmâm. Lohheeh smietâdii, et mondiet tiätu äigikyevdilis äšši ij lamaškin peessâm fáárun. Tondiet, et tooimâtmist lii ferttim valjiđ. Iäge maailmist puoh ääših oovtâ ookon ubâ čaavâgin.

Kuhheeb ääigi vorâsin siäiloo čallui vyestikeeččin láá oovtâ peeivi ääših – adai siämmáálágáneh ko vorâskyeleh-uv: toh seilih vorâsin tuše oovtâ peeivi. Ovdâmerkkân vaaljâpeivi lii tuše ohtâ peivi. Mut eidu siämmáá ääigi láá SM-čuoigâmkištoh Anarist já kalga val šoddâđ njunoščaalâ-uv, tastko totkin ij lah mottoom ááigán lamaš. Täst lii tuárvi pargo kyevti ulmuu rijjâ pasepiäiván. Itten vaaljâpeeivi uuđâs lii jo puáris tiätu. Tuáivu mield SM-čuoigâmijd ulmuuh mušteh val mottoom ääigi päikkikoddeest já mudoi-uv pirrâ Suomâ. Oovtâ peeivi uđđâseh láá páihálávt maŋgii teheliih, mut taggaar uđđâs maŋa kalga almostittiđ tállân maidnii tagarijd, mii siäilut almostittemáárvus váhá kuhebiššáá. Vuod čällee väljee.

Motomeh uđđâseh vist láá tagareh, et taid ferttee čuávvuđ, jis tain čáálá. Tääl mun väljejim leđe čälihánnáá tast, et paavi lâi karttâm pyecceiviäsun tondiet ko siämmáá ääigi lijjii blogičalluuh pargo vyelni. Já maht jis čáálá ovdâmerkkân Sämitige vaaljâluvâttâllâmääšist teikâ mottoom ovdâskoddevaaljâiävtukkâsâst? Aavisân ij pyevti čäälliđ maaŋgâpiäláág ääšist tuše oovtâ uáinu, pic kalga leđe täsitiäddu uáinui kooskâst. Jis toimâtteijee čáálá ääšist ohtii, te kalga talle čuávvuđ ääši já čäälliđ tast eenâb teikâ ennuv. Mudoi älkkeht finnee kärŋilum uáinuid tast, et čällee váldá pele aššijd.

Mii aavisist ij lah tääl máhđulâš čäälliđ tuše oovtâ syergist ige šoddâđ tiätusyergi spesialistin. Puoh fáádáh tohhejeh siämmáánáál, mut lii meid tehelâš čuávvuđ tom, et tiätu-uási aavisist ij lah meendu kuhháá peividhánnáá. Kalga tien-uv uáinust šoddâđ täsitiäddu, jis peri uđâsvirde mudoi fáálá toos máhđulâšvuođâ.

Blogih láá taam čälidijn kulmâ: kielâblogi, luándublogi já Aanaar argâ. Kielâblogist lii juurdân kieđâvuššâđ tagarijd kielâčuolmâid já kielân kyeskee aašijd, moh láá moinnii naalijn äigikyevdileh. Toh maŋgii láá meid smavvâ tutkâmeh tiätuääšist. Luándublogi várás ij lah val maggaargin čielgâ kietâčaalâ, kohân peri čaalâ kieđâvuš luándun lohtâseijee almoonmijd. Aanaar argâ -uási čalluuh láá taan räi lamaš reportaaseh, moh muštâleh mottoom tábáhtusâst čällee uáinust. Stijlâ lii blogijn fáádá mield meridum – teikâ rijjâ.

Aavis tooimâtmist váilu ain ihekalender adai tijme, mast tiätá jo muuneeld suunâttâllâđ čälimijd já keččâđ, kii talle lii kost já kiäst ličij enâmustáá äššitubdâmuš mottoom áášán. Amahân te mij ubâ ääigi čäällip čäällimkielâ historjá já tiäđuid tast, et magareh ääših tábáhtuveh já kuás. Amahân te taam-uv puáhtá čuávuškyettiđ statistiik uáinust. Mij jiejah pyehtip valjiđ čäällimkielâ historjá čäällim já čäälliđ tom nuuvt tievâ ko kiergânep.

Kove: Photo Mix (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kost kuorgah kirdâččeh? GPS-kuorgâi čuávvum: jäämmim, epivisesvuotâ já ilo

Ovdebáá tove mun čaallim Anarâš aavisist 27.3.2023 luándublogičalluu Kost kuorgah kirdâččeh?. Taat čaalâ muštâl GPS-kuorgâin já tast, maht kuorgâi čuávvum tábáhtuvá satelliitpiergâsáin já appijn....

Loddeinfluensa lii njuámmum kyevti suájákärjipargei Eŋlandist

Kyehti brittilii suájákärjipargee Eŋlandist láá finnim positiivlii puáttus loddeinfluensast. Taat paijeed Ovtâstum kunâgâskoddeest kavnum olmoošnjuámumij mere kuulmân. Kuohtuuh njuámmum finnim pargeeh porgáin njuámmum finnim suájákärjitáálust,...

Skábma – Snowfall videospellâ lii nomâttum iävtukkâssân tave-eennâmlâš kištoost

Skábma – Snowfall lii videospellâ, mii lii uážžum inspiraatio sämmilii kulttuurist já sämmilijn mainâsijn. Spellâ lii tääl iävtukkâssân Nordic Games Awards -kištoost, mii lii...

NoDaLiDa-kielâteknologiakonferensist Färsuolluin

Anarâš aavis tuálvu lohhes taan tove Färsuolluid NoDaLiDa-kielâteknologiakonferensân. NoDaLiDa tollui vyesimáánu 22.–24. peeivi Tórshavn kaavpugist, mii lii Färsuollui uáivikaavpug. Taat konferens uárnejuvvoo jyehi nube...

Kiđđâtulveh Laapi kuávlu kiksen

Čääci pajanij ollâgâsân Viestâr-Laapi kuávlust moonnâm ohhoost lieggâ šooŋâi já toi maŋa puáttám oorvij tiet. Viärráámuuh tulveh láá tiettum Tuárnusjuuvâst, kost härvinâš korrâ tulve väividij...