Säämi Grand Prix vyeitteeh láá Saara Hermansson sehe Mihka já Andreas

Säämi Grand Prix lii muusikkišto, mii uárnejuvvoo Säämi pessijááh -festivaal uássin. Taan ive kišto uárnejui Kuovdâkiäinust cuáŋuimáánu káávcád peeivi.

Kištoost lijjii kyehti uási: lávlumkišto já juoigâmkišto. Kuábbáá-uv uásist lijjii kuttâ artist teikkâ juávhu. Jođetteijen kištoost láin Ole Mathis Sara Nedrejord já Agnete Saba. Suoi čielgijn kišto tavesämikielân já tárukielân.

Juoigâmkištoost lávdástii Anders Isak Oskal (Sárá Májjá), Heli Aikio (Piegâ kandâ), Johan Nils Bedar (Ingor Nila), Saara Hermansson (Goeksege), Nils Johan Gaup (Lise Merethe) já Astrid Tuorda (Unnaviellja).

Lávlumkištoost lávdástii Linus Johnsen (Cevzoset hilat), Elin Oskal (Lusa), YungMiqu já Jezebro (Cokka gávtti), Aili (Duostil), Mihka já Andreas (Ále guođe mu) já Máret Áile (Ráhkis hoavda).

Kuábbáá-uv uásist kyehti enâmustáá jienâstum uásálistee peesáin kollefinalân. Juoigâmuásist kollefinalân peesáin Anders Isak Oskal já Saara Hermansson. Lávlumkištoost kollefinalân pessii kyevtis Mihka já Andreas sehe Máret Áile.

Kištoost kullojii jieškote-uvlágáneh sämikielah. Heli Aikio livđui anarâškielân já juoigâmkištoost kullojii láávdástmeh meiddei juulevsämikielân, maadâsämikielân já tavesämikielân.

Kišto lavluuh ferttejeh leđe uđđâseh já toh iä uážu leđe almostittum ovdil. Toh ferttejeh leđe čallum oovtâ teikkâ maaŋgâ sämikielân. Meiddei juoiguuh ferttejeh leđe uđđâseh ađai toh iä uážu leđe almostittum ovdil. Ton lasseen toh ferttejeh čuávvuđ mottoom juoigâmärbivyevi.

Sehe lávlumuási ete juoigâmuási vyeittee uážžu palhâšummeen 20 000 Taažâ ruvnâd. Vyeitteeh uážžuh 50 000 ruuvnâ árvusâš stipend, moin sij pyehtih orniđ konsert čuávvuváá ive Säämi pessijááh -festivaalist.

Säämi pessijááh -festivaal ääigi juáhhoo meiddei Áillohaš-muusikpalhâšume. Taan ive tom vuoitij čällee, taaidâr já toimâtteijee Maj-Lis Skaltje. Palhâšume lii Säämi stuárráámus muusikpalhâšume. Vyeittee finnee diplom, taaiđâtyeje, 20 000 Taažâ ruvnâd já kyevti oho paje Lásságámmist.

Käldeeh:

– Sámi beassášmárkanat // Sámi Easter Festival (www.samieasterfestival.com)

– Maj-Lis Skaltje oaččui Áillohaš-bálkkašumi (www.nrk.no)

Kove: Dieter (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jackson 5 -muusikjuávhu Tito Jackson lii jáámmám

Ovdâstumstaatâlâš musikkár Tito Jackson lii jáámmám 70-ihásâžžân. Sun lâi kuálmád Jackson musikkárperruu oovce párnáást. Oovtâst neljijn viljáin Jackie, Jermaine, Marlon já Michael sun vuáđudij...

Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán

Maijuuh láá maccâm Lontoon. The Ealing Beaver -proojeekt áánsust Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán. Proojeekt ulmen lii lamaš macâttiđ maijuid vuod urbaanlii...

Ellei oho oppâmateriaaleh láá tääl tiilámnáál

Ellei okko viättoo roovvâdmáánu 4.–10. peeivi. Taan ive fáddán lii "aldaluándu elleeh". Ellei oho várás Suomâ elleisuojâlemservi SEY lii ráhtám oppâmmateriaalijd, moh láá vuávájum...

Tarbâšuvvoo-uv olmooš ain jurgâlempaargon? – Mašineh-uv liččii!

Mun luuhim NOS-loostâst huolâstuttee uđđâsijd: vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh kärttih vyelediđ jurgâlemhoodijd, tastko tahojiermi (AI, Artificial Intelligence), lii väldidmin jurgâleijee pargokiedi. Mun jieš lam lamaš huksiimin...

Čevđikäärdih historján – aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán

Čevđikäärdih historján -aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán vuossaargâ čohčâmáánu 9. peeivi. Aalmuglâšáánnum, mon ulmen lii lopâttiđ čevđiellei kärdidem Suomâst, uážui meriääigi räi 102 561 nanodum vuáláčálusid....