Euroop komovuotâornijdume ESA (European Space Agency) čuávuvâš tutkâmmätki olá piäiváškode ulguubel Jupiterân. ”Juice”, Jupiter Icy Moons Explorer (Jupiter jieŋâmáánui totkee) páččoo Ariane 5 -komovuotâskijppáin Euroop komovuotâkuávdáást Kouroust Ranska Guayanast cuáŋuimáánu 14. peeivi 2023. Rakkeet kirdemmätki merisajasis pištá käävci ihheed. Tot kirdá Eennâm já Venus lappâd Jupiterân. Ariane 5 -rakkeet pääččim puáhtá čuávvuđ reaalääigist ESA liiŋkâ peht.
Ko Juice ive 2031 olá merisajasis, tot tuđhâškuát kaasujietânâsplaaneet Jupiter já ton jieŋâmáánuid, main láá stuorrâ meerah. Taah máánuh láá Ganymedes, Callisto já Europa. Ganymedes lii piäiváškode stuárráámus máánu, já tast lii haapi siskeldittee kaasuriggee já meid magneetkieddi, moh iä kavnuu eres máánuin. Callisto lii Jupiter nubben stuárráámus máánu, mast láá ennuv kraattereh. Europa-máánust lii täsivis jieŋâase, mast láá ruáiruh. Arvâluvvoo, et suullân 15 kilomeetterid jieŋâ vyelni ličij suullân 100 kilomeetterid čääci.
Ko rakkeet jorá Jupiter pirrâ, tot kirdá vistig 35 kerdid stuorrâ máánui lappâd ovdilgo tot molso juurrâmrađe Ganymedesân. Kunneeäŋgiris haahâ totká jieŋâmáánuid pehtilis káiduskarttim-, geofysikaallâš já rakkeet fáárust leijee instrumentijgijn. Olmooš haalijd ain tiettiđ, lii-uv Jupiterist kuássin lamaš eellim, vâi lii-uv eellim tobbeen mahtniigin máhđulâš. Juice čuávu tárkká Jupiter muálkkáás magneetlii suonjârdem- já plasmapirrâs já toi vuáruvaiguttâs mánuigijn já tot totká Jupiter-ornijdume tärhibeht kaasujietânâsâi arkkâtijppân jyehi saajeest universumist.
Juice lii ESA stivrim haahâ, moos uásálisteh NASA, JAXA (The Japan Aerospace Exploration Agency) já Israel komovuotâornijdume. Tot lii vuosmuš stuorrâ luoka missio ESA Cosmic Vision -ohjelmist. Taan räi Jupiterist láá kavnum ohtsis 92 máánnud.
Käldee:
– Jupiter Icy Moons Explorer (www.esa.int)
Kove: WikiImages (Pixabay)