Säämi máttááttâskuávdáš juhloi maaŋgâid šoddâmpeeivijd

Koskoho cuáŋuimáánu 19. peeivi Säämi máttááttâskuávdáš ávudij maaŋgâ ääši keežild. Vistig-uv škovlâ ávudij Säämi máttááttâskuávdáá 45-ihásii toimâpálgá. Nubben ávuteeman lâi Aanaar opâttuv (Inarin opisto) 70-ive historjá já kuálmádin teeman Aanaar tálutuáluškoovlâ 100 ive historjá. Niäljádin mut ij ucemussân äššin lâi tot, et škoovlâ rehtorist sattui eidu taan juhlepeeivi leđe šoddâmpeivi.

Valmâštâlmeh

Anarâš aavis elâččij peeivi ovdil juhlepeeivi sahhiittâlmin värirehtor Satu Gahmberg, kote váldá toimâtteijee ilolávt vuástá já lii uáli jo moovtâ tast, et sust lii lamaš máhđulâšvuotâ uásálistiđ fiijnâ juhlepeeivi valmâštâlmân. Sun muštâl, et pargein já uáppein láá lamaš ennuv čuákkimeh ton visásmitmân, et puoh tuáimá juhlepeeivi tego kalga-uv. Sun rámmoo, et ubâ škovlâ – nuuvt pargeeh ko uáppeeh-uv – lii viššâlávt uásálistám peeivi ohjelm valmâštâlmáid. Juuhlán láá puávdejum 100 kyessid, mut sun tiädut, et ávus uuvsah merhâšeh tom, et puohah láá puávdejum uápásmuđ škoovlân já toos, maggaar toimâsaje Säämi máttááttâskuávdáš lii já magarijd uápuid tot fáálá. Juurdân ávus uuvsâin lii tiäđust-uv meid teivâđ uápisulmuigijn, nuuvt et talle puáris já uđđâ uáppeeh já táálááh uáppeeh kuáhtájeh.

Satu Gahmberg muštâl, et máttááttâskuávdáást láá suullân 150 uápped piäiválijn škovliittâsâin fáárust já maŋgâčyet uápped val uánihis škovliittâsâin. Já ulmuuh uážžuh ain tuáivuđ, magareh uánihis škovliittâsah liččii sii mielâst ávháliih. Toos lâi rahtum aaibâs sierâ loová-uv, moos uážui kočâttiđ jurduidis.

Satu Gahmberg čaittâl val majemuid valmâštâlmijdis: sun parga tijmevahtân juhle sahâvuárui ääigi, já toi várás sun lii ráhtám ääigi čäitteid.

Olgos monâdijn Laasikuáđi uksâ lii áávus. Tobbeen lii pargoost Anne Tervaniemi, kote lii eidu finnim vuosmuid raasijd peevdi oolâ. Sun iätá, et Laasikuátán puátá káhvástâllâm, mon sun lii orniiškuáttám. Sun tiälláá pevdiliijnijd sajasis pevdij oolâ já áigu val sirdeđ raasijd-uv pyereeb sajan.

Ávus uuvsah

Tiervâpuáttim tuáivuttâsah uáinojeh masaba jyehi saajeest, nuuvt et kyesist lii älkkee lavkkiđ siisâ táálun. Viäskárist mun teeivâm vistig Ruska Ruuhimäkijn já Jenni Satokangasáin. Suoi lává orniistâlmin pápárijd, moh muštâleh kielâuápuin.

Kielâuápui peln Outi Länsman čaittâl fiskis Instagram-huáđđoid já lii valmâšin muštâliđ kielâuápuin.

Tastoo mun teeivâm moonnâm ive anarâškielâ uáppein Mila Leppäläin. Sun muštâl, et taan ive sun lii máttááttâllâm Säämi máttááttâskuávdáást timmâ tuojijd. Sun lii ráhtám eereeb iärrás šišnelaavhâ já toos njäälmi čoorvijn.

Aulast láá meid uápásmuumeh. Anarâškielâ káidusmáttááttâssáin pargee Laura Ylinampa já Kaisuli Poikela iävá lam kuássin val teivâm njunáluvâi. Taan juhleest suoi peesáin uápásmuđ. Toimâtteijei Laura muštâlij, et Anarâš aavis lii šoddâm korrâ kiävtun uáppei kielâoppâmist, mon lâi tiäđust-uv suotâs kuullâđ.

Tastoo mun kuovlâlâm timmâ tuojij pel. Tobbeen lii peevdi oolâ tiällájum fijnâ čuárvikappeer.

Ihástâlâm meid sovskammuid já čässihijd.

Hävskis kuáhtám lii meid Jane Helppijn, kote tuálvu muu muádi uuvsâ tuáhá. Tobbeen njunán porgeest laigijvuoššâmopsâ. Jane lii ivniimin vaccâkođđeemlaaigijd. Sun lii vistig vuoššâm ivnimliemâ kyehti tiijme. Ton maŋa sun vuášá val laaigijd kyehti tiijme liemâst. Ivniimân sun lii kiävttám ruopsissipulijd, já sun lii pieijâm 15 grammâd sipulijd 100 läigigraamân. Taan tove sun lii kiävttám Häldee-lääigi. Sun läävee kođđeeđ ennuv, já sun jo-uv kiävttá islandlâškirje myensterijd teikâ vuáváá jieš. ”Tääl mun lam kođemin pusseer, moos mun lam kiävttám ááhu povijmaali čeveuásist”, sun muštâl.

Iälám meid keččâmin Jukka Vuorela-Morottaja fiilmâ Isoisäni kieli ”Äijih kielâ”, mii muštâl Ulpu Mattus-Kumpusii kielâpálgást já tast, moin naalijn sun taarbâš jieijâs kielâlii identiteet já luvâškuát äijihis kielâ, anarâškielâ. Jukka muštâl, et sun lii ráhtám dokumentfiilmâ Säämi máttááttâskuávdáást jieijâs uáppučáituspargon.

Muu ávus uuvsâi majemuš orostâh lii Laasikuáti. Tobbeen fállojeh maaŋgâmuđusiih teejah já käähvi, já kiergânâm val testađ, mon ennuv luudijd mun tuubdâm. Feiliim ovttáin šlaajáin ko siävuttâm sodâsteijee merâkuáskim táválii kuáskimân.

Váldujuhle Sajosist

Váldujuhle kiäsuttij Saijoos auditorio tievâ ulmuid. Tuše tyebbin tääbbin oinui kuárus stovli.

Ovdilgo saavâi tuálleeh luáštojii luovâs, máttááttâskuávdáá pargei bändi Valtion virkamiehet juoigâi miäštárlávt já čuojâttij suáhihuilu já kiitaarsooloid.

Virgálâš uási aalgij rehtor Eeva-Liisa Rasmus-Moilasii tiervâpuáttimsanijgijn. Ubâ
váldujuhleest čielgâi pyereest tot, et ihe 2023 lii Säämi máttááttâskuávdáá juhleihe.

Tastoo emeritusprofessor Veli-Pekka Lehtola sáárnui škoovlâ já škovlim merhâšuumeest sämikuávlun já kulttuurân. Sun sáárnui äigipaajeest, mii ulâttij 1950-lovvoost 1990-lovoi räi.

Säämi máttááttâskuávdáá uáppeeh lijjii valmâštâllâm muusikoovdânpyehtim Ilolâš Aanaarjävri, mon mun lijjim jo tijmái uáppeigijn peessâm kuullâđ máttááttâskuávdáá kiällárist. Lâi stuorrâ ilo kuullâđ tom uđđâsist juhlevievâ oovdâst, ige Aanaarjävri innig taan versiost lamaškin hälbi, hilgum ige árvuttem tego suomâkielâlii versiost.

Säämi máttááttâskuávdáá stiivrâ saavâjođetteijee Mika Aikio sáárnui Säämi máttááttâskuávdáá historjást, já lehtor Arja Vanhatalo-Lustig toolâi saavâ 100 ihheed pištám tálutuálumáttááttâsâst.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö tiervuođâid puovtij pajehovdâ Petri Lempinen, kote sáárnui áámmátlii škovlim puátteevuođâst. Tastoo máttááttâshaldâttâs tiervuođâid puovtij OPH njunošhovdâ Minna Kelhä, kote sáárnui fáádást SMK– ohtâ staatâ oppâlágádâsâin.

Majemuu sahâvuáru toolâi Säämi máttááttâskuávdáá oovdiš rehtor Liisa Holmberg, kote muštâlij Säämi máttááttâskuávdáást almugijkoskâsâš tuáimen já ovdedeijen. Sun tiäduttij ovdil suu porgâm rehtor Lassi Valkeapää merhâšittee rooli visionáárin já almugijkoskâsij ohtâvuođâi huksejeijen.

Sahâvuárui ääigi peesâi šievnáál uápásmuđ oppâlágádâs historján. Tálutuáluškovlâ aalgij Rivdulist ive 1923. Tastoo Anarân pajanij Sämmilij ristâlâš aalmugopâttâh (Saamelaisten kristillinen kansanopisto) 1950-lovvoost. Tot muttui vistig Aanaar opâttâhhân (Inarin opisto), já ko Rivdul tálutuáluškovlâ muttui eemeedškovlân Avelist, te Anarist toimâškuođij ive 1978 Säämi áámmátlâš máttááttâskuávdáš (Saamelaisalueen ammatillinen koulutuskeskus). Ive 1993 taah oppâlágádâsah ovtâstittojii oovtâ noomâ vuálá, já talle šoodâi tááláš Säämi máttááttâskuávdáš (Saamelaisalueen koulutuskeskus). Tai oppâlágádâsâi siste maaŋgah sämiperruuh láá škovlim jieijâs já čođâldittám jo-uv ubâ totkos já valmâštum ámáttân teikâ sij láá jottáám uánihis kuursâid.

Anarâš aavis tuáivut ennuv luho Säämi máttááttâskuávdážân.

Koveh: Marja-Liisa Olthuis