Mun lam pääihist Rotterdam aldasijn, kost jiem jiešalnees nuuvt ennuv lah. Mut tääl ko lam já lii mučis peivi, te halijdâm olgos. Mut kuus te moonnâđ? Paifakkist mun tiäđám: ubâ kaavpug sárnu tääl oovtâ huáđđoorohheest, Blijdorp elleikäärdi Bokito-gorillast. Mun meridâm, et vuálgám elleikáárdán. Tohon lii oovce kilomeetter pyerámätki. Must lii vala vyeimist leijee elleikäärdi passâ, nuuvt et reissu ij määvsigin maiden – peic ton verd, et finniim sávrudâttâm já vorâs ááimu.
Tego Vuáládâhenâmijn mudoi-uv, ulmuuh vyejih ennuv pyeráin. Mut reeisun ferttee rahttâttâđ pyereest: orostem maŋa pyerá ferttee lukkâdiđ já vala kiddiđ nubbijn luhháin stuálpun. Taas mun-uv rahttâđâm. Lukkâ lii maŋgii tivrâsub ko jieš pyerá.
Oovce kilomeetter šuáhkuttem maŋa uáinám, et elleikäärdi parkkisaje lii tievâ. Smietâm, et lâiba pyeri juurdâ puáttiđ pyeráin. Kuvviim val parkkisaje nummeer, vâi muštám, kogo muu pyerá páácá. Puoh ulmuuh láá vissâ jo siste, tastko äiđiuuvsâ kulen iä oinuu nuuvtkin kales. Ko peesâm siisâ, vááldám uási elleikäärdi stuorrâ murrâšân – Bokito-gorilla jämimân. Joba Rotterdam kaavpughovdâ lii sárnum tast, et taat gorillauámikkâs lâi Rotterdam iikoon. Tehelâš huáđđoo. Meridâm keččâđ, mii te elleikäärdi gorillasuollui kulloo.
Gorillasuollui jođedijnân jođám Amazonica lappâd, mii lii stuorrâ, jurbâ halli. Lii mudoi-uv lieggâ peivi, nuuvt et meridâm pissoođ olgon. Lam iällám Amazonicast siste já tiäđám, et tobbeen lii hirmâd paahâs. Tot halli lii tievâ mučis piäivááloddáin, moh tarbâšeh lieggâ ááimu.
Jođám ain ovdâskulij já uáinám majemuid sinopittáid kiškoo nandulode, Darwin-nandu (Rhea pennata). Puáđám tiettiđ, et ores huksee piervâl já parâttâl maŋgáin niŋálâssáin. Puoh niŋálâsah mannejeh siämmáá piervâlân, já ores láálá moonijd mánuppaje teikâ pelnub já tastmaŋa huolât uđâgáin ohtuu ihepele verd. Maneh sättih leđe joba 50! Tie te lii lodde-eeči, viehâ jo ryevdi, mun jurdâččâm, ko láá maaŋgah káálguh já 50 čivgâd! Taat šlaajâ ij oro lemin meendu aštum, veik ores kal sáttá leđe mahtnii tuolmum.
Eidu ryevdirađe vyelni láá koveh kuulmâ eennâmuásist: Aasiast, Afrikist já Euroopist. Mun valjiim koskâmuu pálgá, tastko lam monâmin gorillasuollui.
Ko jođám ovdâskulij, uáinám leijonijd peeivipaštust.
Já uáinám apinaid heeki siste. Puáđám tiettiđ, et taat apinasorttâ lii čuuvtij uhkevuálásâš tego muu sämikielâ-uv. Taat šlaajâ lii Cercocebus torquatus, mii puávtáččij leđe sämikielân veik kiärdumangabi.
Tastoo mun teeivâm kirahvijgijn, moh láá siste kiškomin suoinijd suullân káátust.
Já viijmâg mun lam gorillasuollust, mii lii kuárus, mon jo tiettim-uv.
Bokito jäämmim keežild gorillah iä lah olgon ulmui uáinusist, tastko njunnooš váilum toovât toid mudoi-uv streesi. Väzidijnân čäliškuáđám tiivtâ ko jurdâččâm silbâselgigorillauámikkâs:
Ij lah innig kihheen
kote suáská säägi
já mulgo čolmijdiskijn ton gorilla kulij,
kote čuuvtij tilettut juávhust.
Ij lah kihheen,
kote oro joskâ ovdil stoormâ.
Ij kihheen,
kote paijaan
ruotâst niske ceggust
já njurgoškuát
Ige kihheen
kote leggistâl suttoost
áimoid
riisijd, loostâid já muuldijd.
Ij kihheen,
kote muttoo ryettest käččen
já časka čuožâd raddasis
toin naalijn
et kulloo korrâ huuihâs.
Tääl ij kulluu huuihâs.
Gorillasuálui lii joskâd.
Joskâdvuođâ lii väädis finniđ kován. Halijdâm kován eellim meerhâid. Meridâm kuvviđ gorilla taavlust, mii hiäŋgáá gorillasuollust. Siämmáá ohtâvuođâst puáđám tiettiđ, et meiddei gorillah láá čuuvtij aštum. Suijân toos lii olmooškode lasanem. Puoh ulmuuh oceh olssis aassâmsaje já meid eennâmpitá, maid kendiđ. Kuálmád maailmist puáldimmuorah láá meid tehelumos energiakäldee, nuuvt et tondiet arvemeecih čuáppojeh já tuššeh. Gorillah monâtteh eellimkuávluidis. Afrikist gorillai eellimpirrâsist arvemeecih iä lah innig ko 45 niäljádâskilomeetterid, já toh ain kiäppáneh.
Mun meridâm vyelgiđ pááikán já keejâm val motomijd elleid.
Čuárvinjune ij haalijd čäittiđ munjin njuunees.
Elefantenni kálbáinis čäittiv tuš pottâpele, veik juurâm ääiđi pirrâ já iiskâm finniđ šiev kove.
Ruopsis iibis kale puátá alda já ocá raavvâd čääsist. Taat lodde ij lah mahten aštum. Já must še lii ruopsis pusseer pajalist, te amahân te mun lam ton šlajâkyeimi.
Mii te liigin muu elleikärdimohe puáđus? Tääl mun addiim pyerebeht, mondiet elleikäärdih láá. Suijân ij lah tuše ellei čaittâlem ulmuid, veik tot lii-uv nuuvt uáinojeijee uási hekij já luhâi tyehin huttájeijee ellein. Kieŋâlub suijân lii meid elleenaalij piäluštem, amas toh suvâttuđ. Puoh taat tábáhtuvá ruđâi tiänám peht.
Pááikán vyelgidijnân smietâm, et kolgâččim-uv mun-uv lukkâdiđ jieččân mottoom heeki tuáhá. Toin naalijn mun vaarâ puávtáččim pyerebeht suojâliđ jieččân kielâ já kulttuur. Tohhân lává siämmáánáál aštum ko taah-uv elleešlaajah, maid mun lam esken uáinám. Smietâm, et jiem mun vissâ koolgâ. Muu cevzimvyehi tuáimá eidu nubij kulij: mun koolgâm levâttiđ jieččân kielâ já kulttuur jyehi kuávlun já tuáivuđ, et kiinii taid opâttâlâččij, kiävtáččij, suojâličij, tuálvuččij ovdâskulij. Nuuvt et mun čálám aštum kieláin aštum ellein elleikäärdist. Mun tuođâi tuáivum, et kiinii muu mainâs luvâččij. Toin naalijn lii älkkeb iberdiđ, et ubâ mii puátteevuotâ lii aštum. Mut tot, et mij piäluštep kielâ, uáivild tom, et mij ep koolgâ suojâliđ jieččân jaamâs. Mij kolgâp kyeđđiđ alnaan uáinusân čuuvtij eenâb ko tuše mááláámijd källei já terppâmijd kiäđgán.
Koveh: Marja-Liisa Olthuis