Kirjeárvuštâllâm kirjeest Ella já skipáreh 1

Ella já skipáreh lii Timo Parvela čäällim já puohâi rähistem párnáikirjeráiđu. Taan kirjeest láá rááiđu kulmâ vuossâmuu uási siämmái luuhij siste. Kirje siskeeld oosijd Ella já čavgejeijee (1995), Ella teatterist (1996) já Ella luokkamääđhist (1998). Henna Tervaniemi lii jurgâlâm kirje anarâškielân, já tot lii almostum ive 2021. Kirje kuástideijee lii Anarâškielâ servi.

Kirje luvâdijnis lohhee uápásmuvá vuosâluokkalii Eelan já suu luokkaskipáráid. Puoh kuulmâ uási tábáhtumeh láá oovtâ škovlâive ääigi. Ela lasseen kirjeest láá fáárust suu luokkaskipáreh: Ela pyeremus ustev Hanna, fiätulâš Tuukka, herkis Samppa, kote čiäruškuát älkkeht, já Pate, kote ij ibbeerd aašijd siämmáánáál ko iärráseh. Luokkaast lii almaimáttáátteijee, kii lâi ovdil suotâs, mutâ tääl sun lii muttum.

Kirje tábáhtumeh oroh viehâ táválâžžân škovlâlij elimist já aargâst. Tondiet toh láá vissâ älkkeeh čuávvuđ, já virkkuus liähtu tuálvu lohhee fárustis. Vuossâmuu uásist uáppeeh eelih ovdâmerkkân vuoijâmhaalist já keksejeh, maht sij pyehtih išediđ máttáátteijee, kii oro lemin vaarâst. Nube uásist uáppeeh eelih teatterist já hárjutteleh juovlâčaaitâlm várás. Monnii pyere suujâst sij uásálisteh čuárvikáávpán, mon áánsust sii vuáváámeh olášuveh. Kuálmád uásist lii jo kiđđâ já luokka vuálgá luokkamáátkán. Uáppei vyevih išediđ já tulkkuumeh jieškote-uvlágánijn tiilijn iä lah ain olmânáál, já tienuuvt šaddeh komáliih já hiärváás tábáhtusrááiđuh. Uáppei utkáávuotâ liijká ilosmit, povvâstut já kuoskât lohhee.

Kirje keeldâ ráhtoo ton pirrâ, ete ääsih oroh lemin monâmin endurân. Tondiet tarbâšuvvoo vuávám, moin naalijn tile puárrán. Lohhee ij kuittâg taarbâš jiärástuđ liijkás ennuv, tastko ääsih táválávt ornášuveh mottoomnáál. Ovdâmerkkân luokkamääđhist máttáátteijest láá ruttâčuolmah, já tast čuávuh maaŋgâlágáneh ärttigis jorgálduvah.

Huumor kirjeest vuáđuduvá távjá puástuibárdâssáid. Meiddei rävisolmooš povvust huumorân. Mun oskom, ete veikkâ nuorâ lohheeh iä veltihánnáá ibbeerd puoh huumor, te kirje lii nuuvttii hävski luuhâđ. Kirje lovoh láá uánihááh, já kielâ lii älkkee. Návt sehe párnááh ete kielâuáppeeh peesih navdâšiđ luhâmušâst.

Kirje huáđđooh pisoh siämmáálágánin, mii lii torvolâš äšši lohheid. Nube tááhust ličij lamaš mielâkiddiivâš luuhâđ, maht huáđđooh muttojeh teikkâ ovdáneh kirjeest. Párnáikirjeest lii tiäđust-uv iberdittee, ete juonâ vuáju tábáhtussáid, ij nuuvtkin persovnáid.

Veikkâ kirje lii čallum masa kulmâlov ihheed tassaaš, mun oskom, ete tot lii viehâ äigittem. Maailm lii muttum, mutâ lii-uv párnáá maailm muttum ennuv? Aainâs-uv skipárij merhâšume lii pissoom tehálâžžân, já nuuvt meiddei tárbu toos, ete rävisulmuuh vajeh keččâđ já stivriđ párnáid ustevlávt.

Kove: Tuula Ylänne

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jackson 5 -muusikjuávhu Tito Jackson lii jáámmám

Ovdâstumstaatâlâš musikkár Tito Jackson lii jáámmám 70-ihásâžžân. Sun lâi kuálmád Jackson musikkárperruu oovce párnáást. Oovtâst neljijn viljáin Jackie, Jermaine, Marlon já Michael sun vuáđudij...

Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán

Maijuuh láá maccâm Lontoon. The Ealing Beaver -proojeekt áánsust Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán. Proojeekt ulmen lii lamaš macâttiđ maijuid vuod urbaanlii...

Ellei oho oppâmateriaaleh láá tääl tiilámnáál

Ellei okko viättoo roovvâdmáánu 4.–10. peeivi. Taan ive fáddán lii "aldaluándu elleeh". Ellei oho várás Suomâ elleisuojâlemservi SEY lii ráhtám oppâmmateriaalijd, moh láá vuávájum...

Tarbâšuvvoo-uv olmooš ain jurgâlempaargon? – Mašineh-uv liččii!

Mun luuhim NOS-loostâst huolâstuttee uđđâsijd: vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh kärttih vyelediđ jurgâlemhoodijd, tastko tahojiermi (AI, Artificial Intelligence), lii väldidmin jurgâleijee pargokiedi. Mun jieš lam lamaš huksiimin...

Čevđikäärdih historján – aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán

Čevđikäärdih historján -aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán vuossaargâ čohčâmáánu 9. peeivi. Aalmuglâšáánnum, mon ulmen lii lopâttiđ čevđiellei kärdidem Suomâst, uážui meriääigi räi 102 561 nanodum vuáláčálusid....