Kirjeárvuštâllâm: Ella já skipáreh 1

Ella já skipáreh lii Timo Parvela čäällim já puohâi rähistem párnáikirjeráiđu. Taan kirjeest láá rááiđu kulmâ vuossâmuu uási siämmái luuhij siste. Kirje siskeeld oosijd Ella já čavgejeijee (1995), Ella teatterist (1996) já Ella luokkamääđhist (1998). Henna Tervaniemi lii jurgâlâm kirje anarâškielân, já tot almostui ive 2021. Kirje kuástideijee lii Anarâškielâ servi.

Kirje luvâdijnis lohhee uápásmuvá vuosâluokkalii Eelan já suu luokkaskipáráid. Puoh kuulmâ uási tábáhtumeh láá oovtâ škovlâive ääigi. Ela lasseen kirjeest láá fáárust suu luokkaskipáreh: Ela pyeremus ustev Hanna, fiätulâš Tuukka, herkis Samppa, kote čiäruškuát älkkeht, já Pate, kote ij ibbeerd aašijd siämmáánáál ko iärráseh. Luokkaast lii almaimáttáátteijee, kote lâi ovdil suotâs, mutâ tääl sun lii muttum.

Kirje tábáhtumeh oroh viehâ táválâžžân škovlâlij elimist já aargâst. Tondiet toh láá vissâ älkkeeh čuávvuđ, já virkkuus liähtu tuálvu lohhee fárustis. Vuossâmuu uásist uáppeeh eelih ovdâmerkkân vuoijâmhaalist já keksejeh, maht sij pyehtih išediđ máttáátteijee, kote oro lemin vaarâst. Nube uásist uáppeeh eelih teatterist já hárjutteleh juovlâčaaitâlm várás. Monnii pyere suujâ tiet sij uásálisteh čuorvâkáávpán, mon áánsust sii vuáváámeh olášuveh. Kuálmád uásist lii jo kiđđâ já luokka vuálgá luokkamáátkán. Uáppei vyevih išediđ já tulkkuumeh jieškote-uvlágánijn tiilijn iä lah ain olmânáál, já tienuuvt šaddeh komáliih já hiärváás tábáhtusrááiđuh. Uáppei utkáávuotâ liijká ilosmit, povvâstut já kuoskât lohhee.

Kirje keeldâ ráhtoo ton pirrâ, ete ääsih oroh lemin monâmin endurân. Tondiet tarbâšuvvoo vuávám, moin naalijn tile puárrán. Lohhee ij kuittâg taarbâš jiärástuđ liijkás ennuv, tastko ääsih táválávt ornášuveh mottoomnáál. Ovdâmerkkân luokkamääđhist máttáátteijest láá ruttâčuolmah, já tast čuávuh maaŋgâlágáneh ärttigis jorgálduvah.

Huumor kirjeest vuáđuduvá távjá puástuibárdâssáid. Meiddei rävisolmooš povvust huumorân. Mun oskom, ete veikkâ nuorâ lohheeh iä veltihánnáá ibbeerd puoh huumor, te kirje lii nuuvttii hävski luuhâđ. Kirje lovoh láá uánihááh, já kielâ lii älkkee. Návt sehe párnááh já kielâuáppeeh peesih navdâšiđ luhâmušâst.

Kirje huáđđooh pisoh siämmáálágánin, mii lii torvolâš äšši lohheid. Nube tááhust ličij lamaš mielâkiddiivâš luuhâđ, maht huáđđooh muttojeh teikkâ ovdáneh kirjeest. Párnáikirjeest lii tiäđust-uv iberdittee, ete juonâ vuáju tábáhtussáid, ij nuuvtkin persovnáid.

Veikkâ kirje čallui masa kulmâlov ihheed tassaaš, mun oskom, ete tot lii viehâ äigittem. Maailm lii muttum, mutâ lii-uv párnáá maailm muttum ennuv? Aainâs-uv skipárij merhâšume lii pissoom tehálâžžân, já nuuvt meiddei tárbu toos, ete rävisulmuuh vajeh keččâđ já stivriđ párnáid ustevlávt.

Kove: Tuula Ylänne

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...