Kirjeárvuštâllâm: Ella já skipáreh 1

Ella já skipáreh lii Timo Parvela čäällim já puohâi rähistem párnáikirjeráiđu. Taan kirjeest láá rááiđu kulmâ vuossâmuu uási siämmái luuhij siste. Kirje siskeeld oosijd Ella já čavgejeijee (1995), Ella teatterist (1996) já Ella luokkamääđhist (1998). Henna Tervaniemi lii jurgâlâm kirje anarâškielân, já tot almostui ive 2021. Kirje kuástideijee lii Anarâškielâ servi.

Kirje luvâdijnis lohhee uápásmuvá vuosâluokkalii Eelan já suu luokkaskipáráid. Puoh kuulmâ uási tábáhtumeh láá oovtâ škovlâive ääigi. Ela lasseen kirjeest láá fáárust suu luokkaskipáreh: Ela pyeremus ustev Hanna, fiätulâš Tuukka, herkis Samppa, kote čiäruškuát älkkeht, já Pate, kote ij ibbeerd aašijd siämmáánáál ko iärráseh. Luokkaast lii almaimáttáátteijee, kote lâi ovdil suotâs, mutâ tääl sun lii muttum.

Kirje tábáhtumeh oroh viehâ táválâžžân škovlâlij elimist já aargâst. Tondiet toh láá vissâ älkkeeh čuávvuđ, já virkkuus liähtu tuálvu lohhee fárustis. Vuossâmuu uásist uáppeeh eelih ovdâmerkkân vuoijâmhaalist já keksejeh, maht sij pyehtih išediđ máttáátteijee, kote oro lemin vaarâst. Nube uásist uáppeeh eelih teatterist já hárjutteleh juovlâčaaitâlm várás. Monnii pyere suujâ tiet sij uásálisteh čuorvâkáávpán, mon áánsust sii vuáváámeh olášuveh. Kuálmád uásist lii jo kiđđâ já luokka vuálgá luokkamáátkán. Uáppei vyevih išediđ já tulkkuumeh jieškote-uvlágánijn tiilijn iä lah ain olmânáál, já tienuuvt šaddeh komáliih já hiärváás tábáhtusrááiđuh. Uáppei utkáávuotâ liijká ilosmit, povvâstut já kuoskât lohhee.

Kirje keeldâ ráhtoo ton pirrâ, ete ääsih oroh lemin monâmin endurân. Tondiet tarbâšuvvoo vuávám, moin naalijn tile puárrán. Lohhee ij kuittâg taarbâš jiärástuđ liijkás ennuv, tastko ääsih táválávt ornášuveh mottoomnáál. Ovdâmerkkân luokkamääđhist máttáátteijest láá ruttâčuolmah, já tast čuávuh maaŋgâlágáneh ärttigis jorgálduvah.

Huumor kirjeest vuáđuduvá távjá puástuibárdâssáid. Meiddei rävisolmooš povvust huumorân. Mun oskom, ete veikkâ nuorâ lohheeh iä veltihánnáá ibbeerd puoh huumor, te kirje lii nuuvttii hävski luuhâđ. Kirje lovoh láá uánihááh, já kielâ lii älkkee. Návt sehe párnááh já kielâuáppeeh peesih navdâšiđ luhâmušâst.

Kirje huáđđooh pisoh siämmáálágánin, mii lii torvolâš äšši lohheid. Nube tááhust ličij lamaš mielâkiddiivâš luuhâđ, maht huáđđooh muttojeh teikkâ ovdáneh kirjeest. Párnáikirjeest lii tiäđust-uv iberdittee, ete juonâ vuáju tábáhtussáid, ij nuuvtkin persovnáid.

Veikkâ kirje čallui masa kulmâlov ihheed tassaaš, mun oskom, ete tot lii viehâ äigittem. Maailm lii muttum, mutâ lii-uv párnáá maailm muttum ennuv? Aainâs-uv skipárij merhâšume lii pissoom tehálâžžân, já nuuvt meiddei tárbu toos, ete rävisulmuuh vajeh keččâđ já stivriđ párnáid ustevlávt.

Kove: Tuula Ylänne

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...