Maailm ucco já kukkenorroo kuávluh aldaneh: Susanna Kaartinen parga anarâš tuojijgijn Australiast

Savâstâlâm Susanna Kaartisâžáin, kote lii anarâšâi maailmist jo uápis nommâ. Sun lii anarâš graafisâš vuávájeijee, kote tuájá Anarâš-loostâ já Lostii já meid hämmee já tuájá anarâškiel kiirjijd. Ton lasseen sun meid vuáváá kođđeemminstârijd, já kieskâd sun finnij jieijâs ullopäiđimyenster pegâlmâs PomPom-loostân. Tääl sun lii finnim minstâris meid Taito-loostâ (2/2023) lookán. Susanna áásá Australiast já parga tobbeen läädist anarâš pargoigijn. Suu pargoi puátuseh puátih älkkeht maassâd Sáámán. Sun jieš lâi majemustáá juovlâi ääigi Suomâst. Sun haalijd eelliđ Suomâst jyehi ive.

Mun halijdâm tiettiđ eenâb Susanna kođemijn, já nuuvt te mun suáitistâm Australian. Äigi-iäru ferttee vistig pyereest rekinistiđ. Suáitu ääigi must lii iiđeed, Susannast eehid. Muoi tuáivutteen kuáimásân pyeri iiđeed já pyeri eehid. Kuábáš peri tohhee.

Mun koijâdâm Susannast, maht te oro uážžuđ jieijâs minstâr tehelii PomPom-loostân já maggaar pargo ton tyehin lii.

Susanna muštâl, et PomPom lii eŋgâlâskiel maailmist ohtâ enâmustáá áárvustonnum kuuđâlmlostâin, nuuvt et ton tááhust lii pyeri tobdo finniđ toos jieijâs pargoid. Sun muštâl, et lokkekován peessâm lii eromâš puáđus já et kietâtyejimeesuin ulmuuh koijâdeh sust jo nommâčalluid. Susanna muštâl, et kuuđâlmmaailm lii neetist almugijkoskâsâš, já taat lostâ lii tobdos Australiast, Stuorrâ-Britanniast já Amerikist. Taan loostân čäälih maaŋgah tobdos vuávájeijeeh maailm jyehi kuávlust. Susanna iätá, et oovtsaajeest iä kavnuu nuuvtkin maaŋgah kođđeem usteveh mut pirrâ maailm kale. PomPom-loostâst láá suu mield 10 0000 – 20 0000 čuávvod. Jieijâs äigiájánâssân kođđeeh láá tiäđust-uv čuuvtij eenâb, sun čielgee.

Mun koijâdâm Susannast, mon ennuv sun jieš kođá.

Susanna muštâl, et sun ij jieš kiergân jur muide kođđeeđ ko jieijâs pargokuđâlmijd adai myensterkođemijd jieijâs ravvuid, harvii muide. Sun muštâl, et kieskâd sun kale kuuđij ustevis suunâttâllâm kaulur. Kođđeem lii suu mield hiđes äigiájánâs. Sun kođá ain kieđâi, ij mašináin, tastko ravvuuh láá ain kieđâi já sagijgijn kođemân. Motomin sun jieš kuáru, já jis sun lii Suomâst, sun sáttá meid kođđeeđ kägismuorâigijn. Sun lii smiettâmin, et sun uástáččij kägismuorâid meid Australian, já muorâigijn ličij vuovâs kođestiđ piellivâssiholduvâid já lovduid nohádistem várás.

Tastoo mun halijdâm tiettiđ, maht sun testaa ravvuidis.

Susanna muštâl, et sust láá iskoskođđeeh. Suu enni Mervi lii kođđáám masaba puoh suu minstârijd. Sust lii meid šleđgâpostâlisto, mast láá motomeh čyeđeh kođđeeh. Oovtâ iskoskođemân sun puávdee ain 5–20 kođđed. Tastoo sun finnee macâttâs iskoskođđein. Iänááš sij láá lamaš tutâvááh, mut motomin sättih puáttiđ koččâmušah tagarijn soojijn, moh iä lah kođđei mielâst tuárvi pyereest čielgejum. Motomin taan muddoost kávnojeh meid feeilah: mottoom uási váilu, mottoom saajeest sáttá leđe puástunummeer kođđeemravvust. Iskoskođemijgijn puáhtá ain tärhistiđ, moin naalijn kuuđâlm heivee pajalân sierâ stuáruduvâin. Kođđeeh väldih ain kuuvijd kođemis maŋa. Susannast iä lah magarehkin fastâ njuolgâdusah, maht kođemeh kalgeh tábáhtuđ. Suu mield markkânistmist iššeed tot, et láá valmâšin kuđđum pihtâseh.

Mun lam meid perustum tiettiđ, magarijd laaigijd Susanna väljee pargoidis.

Susanna muštâl, et sust láá sierâlágán ullolääigih – váhá tađe mield, maggaar projektist kuás lii saahâ. Sun väljee ovdâmerkkân shetlandsaavzâ ulloid, piellivâssiävuttâsâid, merinaulloid, já syemmilâš lostáid táválávt syemmilâš laaigijd. Sust láá pääihist meid saavzah, moin sun lii tääl luopâmin, tastko eres pargoh väldih tommittáá ennuv ääigi. Sust láá kuittâg uloh panemist já puátimin, já ráájust sust láá maŋgâlov kiillud uloh vyerdimin monniilágán čuávdus.

Susanna čaittâl kamera peht jieijâs myensterijd. Mun uáinám, et sun lii uáli jo kreatiivlâš. Mun koijâdâm, kost suu ideah puátih já maht sun ovdán ideaidiskijn nuuvt et tain šaddeh pihtâseh.

Susanna smiättá váhá já muštâl, et majemuu inspiraatio sun lii finnim ruvduliijnijn, mut juátká, et ideah šaddeh maaŋgânáál. Ovdâmerkkân Aanaar meecih já luándu láá lamaš sunjin tehelâš ideakälden. Ivij häämi já tekstuureh kávnojeh maŋgii meecist. Sun lii váldám kuuvijd já tastoo kuvij vuáđuld sun lii vuávám kođđeemmyensterijd. Sun muštâl ovdâmerkkân tast ko sun vaazij Piälbáájäävri pálgá já vaaldij ennuv kuuvijd väzzimmääđhis ääigi. Nuuvt sust láá ovdâmerkkân šoddâm Aanaar-kappeer já Piälbá-kappeer. Sun čáittá meid pusseer, mast vuoddui kovoseh láá ovtâstittum kuuđâlm asan. Tot lii uáli mielâkiddiivâš uáiniđ.

Lii meid suotâs tiettiđ, magareh háástuh sust láá kođđeemminstârij vuávámpargoin.

Iäpádâlhánnáá Susanna noomât stuárráámus hástun iveaaigijd. Taat puátá tast, et Australia iveääigih láá ain ruáptukulij ko juurdâš taavaapele eennâmpáálu iveaaigijd. Adai uásán kođđeid lii ain puástuäigi. Susanna iätá, et kesikuđâlmeh iä nuuvt pyereest oro heiviimin suu kođđeemjurduid. Taat puátá tast, et Australia keesi lii kukke, ige talle pyevti kevttiđ uánihissuájá pumbulpuserijd. Jorgoppel iveaigijd lii tuše pággu hárjániđ. Susanna muštâl, et piellivâssiävuttâslijne kal heivee pyereest meid kesipivtâsin. Suu mielâst tälvi já čohčâ iä kuittâg lah siämmáá problemaatliih.

Tastoo mun koijâdâm, maid tyeji Susannan meerhâš.

Susanna muštâl, et tyeji lii sunjin eellimvyehi já ohtâvuotâ sämmilâšvuotân já suuhân. Suu suuvâ nisoneh láá puohah čepis tuájáreh. Suu mielâst tyeji lii älkkees vyehi finniđ ohtâvuođâ usteváid. Tot meerhâš meid pyereestvaijeem; tot lii meid äigiájánâs tast siämmást ko tot lii pargo. Tyeji lii meid kreatiivlâš pargo.

Susanna lii rähtimin 2024 Anarâš-kalender. Lii hävski tiettiđ, maht toin mana.

Sun muštâl, et puátimin láá 12 kuuđâlmmyensterid, adai ohtâ jyehi mánuppajan. Peeli tain láá jo ovddiist valmâšin, nubbe peeli šadda eidu kalender várás. Uđđâ minstârijn kuávdáást láá säämi tyejiäärbih já eellimvyevih. Sun lii ovdâmerkkân áigumin kevttiđ kyelifáádá kaperist já kaulurist. Ärbivuáválii vaacân lii puátimin tievâslâš kođđeemmyenster.

Susanna lii kuittâg vala váhá syeligâs pargoidiskijn já haalijd olâttiđ kođđeidis. Nuuvt te mun-uv, sahhiis toimâtteijee, ferttiim vyerdiđ eres minstârijgijn loppâihán.

Kove: StockSnap (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hanne-Sofie Suongir lii vuáittám taan ive Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume

Sämirääđi lii mieđettâm taan ive kirjálâšpalhâšume Hanne-Sofie Suongirân já suu kiirján Emma Dilemma. Kirje almostitij kirjekuástideijee Iđut ive 2023. Palhâšume keigejui vyeittei Göteborg kirjemeesuin...

Sämitige stivrâ lii meridâm 193 000 euro vuáháduttemtooimâin

Sämitige stivrâ lii kieđâvuššâm ive 2025 vuáháduttemtooimâid uđđâ šiäštusume vuáđuld. Suomâ haldâttâs lii meridâm čuoppâđ Sämitige kulttuurjiešhaldâšem ruttâdem 193 000 euro verd. Porgemáánust staatâvarijministeriö iävtuttem...

Viljâleijee peivikirje: pihlejášnjálgáh já majemuš peivi piäldust

Čohčâmáánu algâ lâi uáli jo liegâs meid Oulust. Táválávt mun čuávum jo porgemáánust, lii-uv liegâsvuotâ monâmin liijgás vuálus. Ferttee-uv nuurrâđ majemuid páávuid piäldust já...

Oulu ollâopâttuv uđđâ rehtorin lii väljejum Arto Maaninen

Oulu ollâopâttuv rehtor čuávuváá viiđâ ive toimâpajan lii väljejum Arto Maaninen. Miärádâs valjiimist toovâi Oulu ollâopâttuv haldâttâh tuorâstuv 26.9.2024. Rehtorin väljejum Arto Maaninen tuáimá...

Anarâš aavis lii finnim ruttâdem

Staatârääđi lii mieđettâm 60 000 eurod Anarâškielâ siärván Anarâš aavis várás. Ruttâdem luávdá ive 2024 koloid. Anarâškielâ servi lâi uuccâm 80 000 eurod. Staatâtoorjâ...