Säämi máttááttâskuávdáš juhlo toimâhistorjás Anarist

Säämi máttááttâskuávdáš viättá juhlepeeivi Anarist majebaargâ cuáŋuimáánu 19. peeivi. Juhle teeman láá oppâlájádâs 45 ive toimâ, Aanaar aalmugollâškoovlâ historjá 70 ihheed já Aanaar tálutuáluškoovlâ historjá 100 ihheed.

Säämi máttááttâskuávdáš uárnee ávus uvsâi iiđeed váldutoimâsajestis (Menesjärventie 4) iđedispeeivi tijme 9–12.30. Ehidispeeivi uárnejuvvoo váldujuhle Saijoos auditoriost tijme 13. Kuossijd fálloo käähvi já kákku. ”Mist lii váldujuhleest maaŋgâpiälásâš ohjelm, já kákku já käähvi lii väridum tuárvi”, Säämi máttááttâskuávdáá värirehtor Satu Gahmberg muštâl Anarâš aavisân.

”Ubâ máttááttâskuávdáš – nuuvt pargeeh ko uáppeeh-uv – láá uásálistám juhlepeeivi orniimân. Šadda aaibâs mii nálásâš juhle. Taat juhlom lii stuorrâ äšši mijjân, Aanaar kieldân, meid ubâ Sämienâmân. Mij halijdep faallâđ ávus uuvsâid, vâi puohah peesih uáiniđ, maggaar toimâ mist tääbbin lii”, Satu Gahmberg čielgee.

Ohjelmist Satu Gahmberg muštâl, et iđedist kuossijd čáittoo vistig filmâ, mon fáddán lii suhâpuolvâi čoođâ jottee kielâtrauma. Filmâ muštâl anarâš Ulpu Mattus-Kumpusiist já tast, magarin oro oppâđ jieijâs madârvaanhimij kielâ. Taat filmâ pištá tijmepele, já tom lii stivrim medialinjá uáppee Jukka Vuorela-Morottaja. Ulpu jieš lii säämi tyeje uáppee máttááttâskuávdáást. Suoi kuohtuuh máttááttâláin ovdebáá luuhâmpaje anarâškielâ.

Satu Gahmberg muštâl, et fiilmâ maŋa uásálisteeh finnejeh káártá, mon vuáđuld uásálistee piäsá jieš valjiđ, mon sajan sun haalijd kuovllistiđ já maggaar tooimân uápásmuđ. Ovdâmerkkân sosiaal-tiervâsvuotâsyergist, mađhâšemsyergist já kielâin lii jieijâs uásádâh.

Säämi máttááttâskuávdáš lii povdim juuhlán čyeti olmožid, já värirehtor tuáivut tiervâpuáttim puohháid, kiäh láá perustum máttááttâskuávdáá tooimân.

Satu Gahmberg vuárdá, et juhleest piäsá teivâđ uápisulmuigijn. ”Mut váldujuhle striimajuvvoo meid, jis kiinii ij peesâ pääihi oolâ”, sun muštâl.

Käldee:

– Vuosi 2023 on Saamelaisalueen koulutuskeskuksen juhlavuosi (www.sogsakk.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....