Säämi máttááttâskuávdáš juhlo toimâhistorjás Anarist

Säämi máttááttâskuávdáš viättá juhlepeeivi Anarist majebaargâ cuáŋuimáánu 19. peeivi. Juhle teeman láá oppâlájádâs 45 ive toimâ, Aanaar aalmugollâškoovlâ historjá 70 ihheed já Aanaar tálutuáluškoovlâ historjá 100 ihheed.

Säämi máttááttâskuávdáš uárnee ávus uvsâi iiđeed váldutoimâsajestis (Menesjärventie 4) iđedispeeivi tijme 9–12.30. Ehidispeeivi uárnejuvvoo váldujuhle Saijoos auditoriost tijme 13. Kuossijd fálloo käähvi já kákku. ”Mist lii váldujuhleest maaŋgâpiälásâš ohjelm, já kákku já käähvi lii väridum tuárvi”, Säämi máttááttâskuávdáá värirehtor Satu Gahmberg muštâl Anarâš aavisân.

”Ubâ máttááttâskuávdáš – nuuvt pargeeh ko uáppeeh-uv – láá uásálistám juhlepeeivi orniimân. Šadda aaibâs mii nálásâš juhle. Taat juhlom lii stuorrâ äšši mijjân, Aanaar kieldân, meid ubâ Sämienâmân. Mij halijdep faallâđ ávus uuvsâid, vâi puohah peesih uáiniđ, maggaar toimâ mist tääbbin lii”, Satu Gahmberg čielgee.

Ohjelmist Satu Gahmberg muštâl, et iđedist kuossijd čáittoo vistig filmâ, mon fáddán lii suhâpuolvâi čoođâ jottee kielâtrauma. Filmâ muštâl anarâš Ulpu Mattus-Kumpusiist já tast, magarin oro oppâđ jieijâs madârvaanhimij kielâ. Taat filmâ pištá tijmepele, já tom lii stivrim medialinjá uáppee Jukka Vuorela-Morottaja. Ulpu jieš lii säämi tyeje uáppee máttááttâskuávdáást. Suoi kuohtuuh máttááttâláin ovdebáá luuhâmpaje anarâškielâ.

Satu Gahmberg muštâl, et fiilmâ maŋa uásálisteeh finnejeh káártá, mon vuáđuld uásálistee piäsá jieš valjiđ, mon sajan sun haalijd kuovllistiđ já maggaar tooimân uápásmuđ. Ovdâmerkkân sosiaal-tiervâsvuotâsyergist, mađhâšemsyergist já kielâin lii jieijâs uásádâh.

Säämi máttááttâskuávdáš lii povdim juuhlán čyeti olmožid, já värirehtor tuáivut tiervâpuáttim puohháid, kiäh láá perustum máttááttâskuávdáá tooimân.

Satu Gahmberg vuárdá, et juhleest piäsá teivâđ uápisulmuigijn. ”Mut váldujuhle striimajuvvoo meid, jis kiinii ij peesâ pääihi oolâ”, sun muštâl.

Käldee:

– Vuosi 2023 on Saamelaisalueen koulutuskeskuksen juhlavuosi (www.sogsakk.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijest: Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstuv

Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstâheehid Wienist. Meiddei taan semifinalist jootkân pessii love enâmid. Sätioornigist almottum tiäđu mield jootkân pessii čuávuvááh enâmeh: Bulgaria (Dara – Bangaranga)....

Tälviolympialiih 2030 uárne­juvvojeh Ranska Aalpâin

Meiddei čuávuvááh tälviolympialiih tuállojeh Euroopist. Toh uárnejuvvojeh Ranska Aalpâin kuovâmáánu 1.–17. peeivi 2030. Taat lii niäljád kerdi ko Ranska tuáimá olympialij išedin. Ovdebááh olympialiih...

Toimâtteijest: Suomâ ovdánij euroviisui finalân – Sämikielâg viisufanih árvuš­tâllii pittáid

Suomâ euroviisuovdâsteijeekyevtis Pete Parkkonen já Linda Lampenius lává ovdánâm finalân, mii tuálloo lávvárduv Wienist. Suomâ väljejui finalân nubben enâmin love eennâm juávhust. Suomâ lasseen finalist...

Sigga-Marja Maggan lii mieđettum Suomâ Tieđâ­akatemiai Risto Pelkonen ‑olmooš­vuoigâd­vuotâ­palhâšume

Ive 2026 Risto Pelkonen ‑olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume lii finnim FT dooseent Sigga-Marja Magga Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist. Sun palhâšui pargostis sämmilij totkei vuoigâdvuođâi já tiettuu rijjâvuođâ oovdedmist. Palhâšume...

Euroviisuh uárne­juvvojeh Wienist Nuorttâ­riijkâst – Mikkâl Morottaja čielgee fiinaal anarâškielân

Taanihásiih euroviisuh uárnejuvvojeh Wienist Nuorttâriijkâst Wiener Stadthallest. Tijmái euroviisui vyeittee lâi JJ adai Johannes Pietsch, kote puovtij kištoid jieijâs enâmân pitáinis Wasted Love. Taat...