Säämi máttááttâskuávdáš juhlo toimâhistorjás Anarist

Säämi máttááttâskuávdáš viättá juhlepeeivi Anarist majebaargâ cuáŋuimáánu 19. peeivi. Juhle teeman láá oppâlájádâs 45 ive toimâ, Aanaar aalmugollâškoovlâ historjá 70 ihheed já Aanaar tálutuáluškoovlâ historjá 100 ihheed.

Säämi máttááttâskuávdáš uárnee ávus uvsâi iiđeed váldutoimâsajestis (Menesjärventie 4) iđedispeeivi tijme 9–12.30. Ehidispeeivi uárnejuvvoo váldujuhle Saijoos auditoriost tijme 13. Kuossijd fálloo käähvi já kákku. ”Mist lii váldujuhleest maaŋgâpiälásâš ohjelm, já kákku já käähvi lii väridum tuárvi”, Säämi máttááttâskuávdáá värirehtor Satu Gahmberg muštâl Anarâš aavisân.

”Ubâ máttááttâskuávdáš – nuuvt pargeeh ko uáppeeh-uv – láá uásálistám juhlepeeivi orniimân. Šadda aaibâs mii nálásâš juhle. Taat juhlom lii stuorrâ äšši mijjân, Aanaar kieldân, meid ubâ Sämienâmân. Mij halijdep faallâđ ávus uuvsâid, vâi puohah peesih uáiniđ, maggaar toimâ mist tääbbin lii”, Satu Gahmberg čielgee.

Ohjelmist Satu Gahmberg muštâl, et iđedist kuossijd čáittoo vistig filmâ, mon fáddán lii suhâpuolvâi čoođâ jottee kielâtrauma. Filmâ muštâl anarâš Ulpu Mattus-Kumpusiist já tast, magarin oro oppâđ jieijâs madârvaanhimij kielâ. Taat filmâ pištá tijmepele, já tom lii stivrim medialinjá uáppee Jukka Vuorela-Morottaja. Ulpu jieš lii säämi tyeje uáppee máttááttâskuávdáást. Suoi kuohtuuh máttááttâláin ovdebáá luuhâmpaje anarâškielâ.

Satu Gahmberg muštâl, et fiilmâ maŋa uásálisteeh finnejeh káártá, mon vuáđuld uásálistee piäsá jieš valjiđ, mon sajan sun haalijd kuovllistiđ já maggaar tooimân uápásmuđ. Ovdâmerkkân sosiaal-tiervâsvuotâsyergist, mađhâšemsyergist já kielâin lii jieijâs uásádâh.

Säämi máttááttâskuávdáš lii povdim juuhlán čyeti olmožid, já värirehtor tuáivut tiervâpuáttim puohháid, kiäh láá perustum máttááttâskuávdáá tooimân.

Satu Gahmberg vuárdá, et juhleest piäsá teivâđ uápisulmuigijn. ”Mut váldujuhle striimajuvvoo meid, jis kiinii ij peesâ pääihi oolâ”, sun muštâl.

Käldee:

– Vuosi 2023 on Saamelaisalueen koulutuskeskuksen juhlavuosi (www.sogsakk.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi juhlo 40‑ihásii tooimâs – Almottât juhlijd!

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed. Servi juhlo šoddâmpeivive kyevti peeivi ääigi. Skammâmáánu 21. peeivi uárnejuvvoo kielâseminaar, já skammâmáánu 24. peeivi vist tuálloo seervi váldujuhle. Luuvâ vuoluubeln...

Sämmilij mainâ­seh paja­neh kuávdáš sajan Helsig kaavpug­museo já Kulttuur­kuávdáš Caisa čáitál­du­vâin

Helsigist ässee sämmilij taaiđâ já vuáttámušah láá uáinusist Helsig kaavpugmuseo já Kulttuurkuávdáš Caisa uđđâ čáitálduvâin. Toh láá uási Helsig kaavpug ohjelmubâlâšvuođâst, mon ulmen lii,...

Haldâttâs soovâi 60 miljovn euro toorjâ­paket­tist puáldá­muš­amnâ­sij ollâ hade tiet – Ij jur oinuu bensin­sajat­tuvâin

Haldâttâs lii sooppâm tooimâin, moiguin tot västid puáldámušamnâsij hoodij paijaanmân. Pirâs- já šoŋŋâdâhminister Sari Multala (kok.) muštâlij ääšist onne toimâtteijeid ovdâskoddeest. Toorjâpakkeet lii ohtsis 60...

Kielâ­ohhoost kielâ­pajan

Lii suotâs, et sämikielah finnejeh saje ohtsâškoddeest já et toh kullojeh já uáinojeh eenâb. Nuuvt tot kalga-uv moonnâđ. Mut muu pargoost ohtâ okko lii...

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...