Säämi máttááttâskuávdáš juhlo toimâhistorjás Anarist

Säämi máttááttâskuávdáš viättá juhlepeeivi Anarist majebaargâ cuáŋuimáánu 19. peeivi. Juhle teeman láá oppâlájádâs 45 ive toimâ, Aanaar aalmugollâškoovlâ historjá 70 ihheed já Aanaar tálutuáluškoovlâ historjá 100 ihheed.

Säämi máttááttâskuávdáš uárnee ávus uvsâi iiđeed váldutoimâsajestis (Menesjärventie 4) iđedispeeivi tijme 9 – 12:30. Ehidispeeivi uárnejuvvoo váldujuhle Saijoos auditoriost tijme 13. Kuossijd fálloo käähvi já kákku. ”Mist lii váldujuhleest maaŋgâpiälásâš ohjelm, já kákku já käähvi lii väridum tuárvi”, Säämi máttááttâskuávdáá värirehtor Satu Gahmberg muštâl Anarâš aavisân.

”Ubâ máttááttâskuávdáš – nuuvt pargeeh ko uáppeeh-uv – láá uásálistám juhlepeeivi orniimân. Šadda aaibâs mii nálásâš juhle. Taat juhlom lii stuorrâ äšši mijjân, Aanaar kieldân, meid ubâ Sämienâmân. Mij halijdep faallâđ ávus uuvsâid, vâi puohah peesih uáiniđ, maggaar toimâ mist tääbbin lii”, Satu Gahmberg čielgee.

Ohjelmist Satu Gahmberg muštâl, et iđedist kuossijd čáittoo vistig filmâ, mon fáddán lii suhâpuolvâi čoođâ jottee kielâtrauma. Filmâ muštâl anarâš Ulpu Mattus-Kumpusiist já tast, magarin oro oppâđ jieijâs madârvaanhimij kielâ. Taat filmâ pištá tijmepele, já tom lii stivrim medialinjá uáppee Jukka Vuorela-Morottaja. Ulpu jieš lii säämi tyeje uáppee máttááttâskuávdáást. Suoi kuohtuuh lává ovdebáá luuhâmpaje máttááttâllâm anarâškielâ.

Satu Gahmberg muštâl, et fiilmâ maŋa uásálisteeh finnejeh kártá, mon vuáđuld uásálistee piäsá jieš valjiđ, mon sajan sun haalijd kuovllistiđ já maggaar tooimân uápásmuđ. Ovdâmerkkân sosiaal-tiervâsvuotâsyergist, mađhâšemsyergist já kielâin lii jieijâs uásádâh.

Säämi máttááttâskuávdáš lii povdim juuhlán čyeti olmožid, já värirehtor tuáivut tiervâpuáttim puohháid, kiäh láá perustum máttááttâskuávdáá tooimân.

Satu Gahmberg vuárdá, et juhleest piäsá teivâđ uápisulmuigijn. ”Mut váldujuhle striimajuvvoo meid, jis kiinii ij peesâ pääihi oolâ”, sun muštâl.

Käldee:

– Vuosi 2023 on Saamelaisalueen koulutuskeskuksen juhlavuosi (www.sogsakk.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...

Totkee čoovdij matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed

Totkee Susanna Heikkilä lii jieijâs náguskirjetutkâmušâst Helsig ollâopâttuvâst čuávdám matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed. Čuolmâ kuáská topologian. Topologia lii geometrisâš syergi,...