Must lii koijâdum, maggaar kielâ jo časkâm kiemâsämikielâ lâi. Taat čaalâ iirât västidiđ taan koččâmušân. Mun sahhiittâlâm Jaakko Häkkisii, kote lii fennougrist já kote lii tutkâm kiemâsämikielâ. Ko kyehti kielâtiettee peessâv sárnuđ kielâi eellimvyeimist já časkâmist, te šadda mielâkiddiivâš savâstâllâm. Tastoo koijâdâm val iše Taarna Valtosiist, kote lii päikkinommâtotkee já arkeolog já kote lii čälimin artikkâl kiemâsämikielâst.
Taarna Valtonen tiädut prive-viestâstis tom, et kiemâsämikielâ tutkâm hettee tot, et puáris materiaal lii siäilum uáli uccáá, iäge tallaah totkeeh ain jiejahkin lah máttám pyereest sämikielâ, já sij láá čáállám kielâčáittusijd jieškote-uv náál, tastko vuáhádum ortografia ij val lamaš. Mut liijká tááláš totkee ferttee piergiittâllâđ toigijn fragmentijgijn, moh jo láá pááccám. Muu mielâst koččâmuš kiemâsämikielâst lii eromâš jo ton-uv uáinust, et tot lii lamaš alda muu eenikielâ, anarâškielâ. Mun lam sämikielâi totkee já uáinám časkâm kielâ ohtân sämikiellân, mast táálái sämikielâi sárnooh kalgeh tiettiđ eenâb. Ko muštâluvvoo tááláin sämikielâin, te muu mielâst kalga adeliđ meid kove tain sämikielâin, moh láá motomin lamaš já moh láá monâttum. Talle šadda pyereeb kove tast, mii sämikielâi tile lii aigij mield lamaš. Tággáár lappum sämikielâ mun halijdiččim kočodiđ madârsämikiellân (eng. heritage language). Jis kiinii keksee pyereeb teermâ tággáár kielân, te iävtuttus sun tom talle anon.
Mun koijâdâm Jaakko Häkkisiist, mondiet kiemâsämikielâ kiäsut suu. Sun muštâl, et suu enni lii Suáđekylást, kost peeli suuvâin láá puáris lappalâšsuuvah já nubbe peeli syemmilâš uđâsässeesuuvah, ko kiäččoo maassâdkulij historján 1700-lovo aalgân. Jaakko Häkkisiist lii perustume časkâm kielân tondiet ko suu madârvaanhimeh láá sárnum lappum kielâ. Sun totká kiemâsämikielâ kuávlukielâi jienâdâhhistorjá, vâi tai kielâhamij hyelkkivuotâ táálái sämikielâigijn šodâččij čielgâsubbon. Sun luuvâi Eeva-Maria Maijala toimâttem kirje Kemin-Lappi elää! (2016) já huámmášij, et láá siäilum kielâčáittuseh, moh iä lah kuássin tutkum 1940-lovo maŋa, ige toi jienâdâhhistorjá lah vuáđulávt tutkum. Jaakko Häkkinen smietâd, et sun haalijd čäälliđ Suáđekylá sämikielâ kielâoopâ motomin iäláttâhpeivijdis illoon.
Maggaar kielâ kiemâsämikielâ lii lamaš?
Vistig muoi Jaakko Häkkisáin savâstâlleen tast, mii kielâid kiemâsämikielâ lii lamaš. Jaakko Häkkinen kiäsá vuohâsávt čuákán: ”Táválávt sárnoo almolávt kiemâsämikielâst, mut tutkâmušâin uáiná, et tain kuávluin, kost kielâ lii vyerkkejum, jyehi čááitus oovdâst eresmuđusii kuávlukielâ. Suovâkuoškâ-Suobbâd-amnâstuvvâst láá jienâdâhopâliih ohtâvuođah nuorttâlâškieláin já anarâškieláin, mut Suáđekylást toh iä kavnuu. Kiemâsämikielâ nomâttâs lii almosnommâ časkâm kuávlukieláid, maid kihheen ij lah tärhibeht tutkâm.”
Saahâ jotá tohokulij, kalle kuávlukielâ kiemâsämikielâst láá lamaš. Jaakko Häkkinen čielgee tutkâmušâidis vuáđuld näävt:
”Čielgâsumos tábáhtusah láá Suáđekylá já Kiemâkylá adai tááláá Suovâkuoškâ kuávlukielah. Täin kuávluin láá vyerkkejum teevstah. Kiemâkylást láá siäilum kulmâ Elias Lönnrot vuorkkim laavlâteevstâ já Suáđekylást vist kyehti Olaus Sirma laavlâteevstâ.” Taarna Valtonen čáálá munjin, et motomij mielâst vist Lönnrot teevstah sulâstiteh äkkilsämikielâ, ige toi nuurrâmpäikki lah olmânáál tiäđust. Jaakko Häkkinen juátká: ”Jotelávt keejâddijn siäilum teevstah oroh lemin nubijdis sulâstittee kuávlukielâi mield čallum, mut teevstah iä lah analysistum kieŋâlubbooht. Veikâ Kiemâkylá čáittusijn oroh lemin motomeh ohtsiih kielâliih jiešvuođah nuorttâlâškieláin, te meid čielgâ iäruh vuáttojeh.” Jaakko Häkkinen iätá, et analyys lii älkkeemus algâttiđ siämmáásullâsijn laavlâteevstâin. Váddásub lii analysistiđ Suobbâdist já Kuáládâhjäävrist nurrum sänilistoid, moi algâvuolgust ij lah tiätu já moh láá čuággejum luuvijn informantijn, ige mihheen sáárnu ton peeleest, et informanteh liččii lamaš siämmáá kuávlukielâ sárnooh. Ovdâmerkkân diftongeh láá motomin nuorttâsämikielâi nálásiih, motomin vist iä. Lii pyereest máhđulâš, et meid ránnjásiijdâi ässei adelem säänih láá lasettum listoid.
Kittâl kuávlu vist ij lah Jaakko Häkkisii mield čielgâs. Nubbe Taatsi sieidi aldasijn (= Taažâ sieidi, moos láá uhredâm meid ránnjáenâmij ässeeh) pajasmerkkejum laavlâtekstâ sátáččij leđe meid tavesämikielâ. Pekka Sammallahti mield čááitus ličij máhđulávt kielâ, mii sárnoo alda Jukkasjäävri. Nube teevstâst vist láá jiešlágán almoneh, moh tavesämikielâst iä kavnuu. Jaakko Häkkinen iätá: ”Jis vokaleh láá puárisáigásávt merkkejum, te talle kielâ almonijd lii váddásub kategorisistiđ.” Adai täärhib tutkâmân lii ain tárbu.
Tääl ko Jaakko Häkkinen lii porgâmin Suáđekylá sämikielâ jienâdâhhistorjáin, sun lii siämmást heiviittâlmin jienâdâhhistorjálii tutkâmmetodis. Sun smietâd, et jienâdâhhistorjá tutkâm maŋa lii älkkeb já jotelub analysisistiđ Kiemâkylá čáittusijd-uv. Tastoo sun áigu selvâttiđ, láá-uv Kittâl kielâčáittuseh tavesämikielâ vâi iä. Jis iä lah, te taat lii oppeet jieijâslágán kiemâsämikielâ kuávlukielâ. Soobbâd já Kuáládâhjäävri čáittuseh láá sänilistoh. Kiemâjäävrist láá vyerkkejum tuše lovmat säännid, adai toi vuáđuld ij pyevti ettâđ ennustkin maiden. Kuáccám já Puášu kuávluin vist láá päikkinoomah, main lii sämikiel vuáđu, mut säneh tobbeen iä lah vyerkkejum. Taarna Valtonen huámášit, et táálái noomâi lasseen historjálijn dokumentijn, ovdâmerkkân viäruluvâttâlmijn já tuámustoovlij äššikiirjijn, láá siäilum päikkinoomah.
Jaakko Häkkinen smiättá, et tastoo ko finnee jienâdâhnubástusâin čielgâs, te taid puáhtá paldâlistiđ päikkinoomâi variantijgijn já keččâđ päikkinoomâi iššijn, kuus kulij te kielâ jorgeet. Päikkinoomâin-uv lii Jaakko Häkkisii mielâst variaatio, mii ij lah taan räi ennustkin tutkum.
Taarna Valtonen muštâl munjin, et sämikielâliih substraatnoomah – adai noomah, moh láá puáttám olgoštum kielâst olgošteijee kielân – láá távjá párásumosávt siäilum tagarijn kuávluin, main láá uccáá ässeeh, nuuvt et ovtâskâs ulmui kielâkevttim lii sáttám vaiguttiđ ennuv-uv ovtâskâs päikkinoomâi háámán.
Tastoo muoi Jaakko Häkkisáin smietâdeen, mon ennuv kiemâsämikielâst láá lamaš sárnooh. Muoi kuohtuuh arvâleen, et sárnoomereh iä lah lamaš ollâgeh, tastko kielâ lii lappum jotelávt. Jaakko Häkkinen arvâl, et siijdâin iä kuássin lah lamaš čyeđeh ulmuuh pivdokulttuur ääigi. Sun iätá, et Tegengren tutkâmij mield 1600-lovo äššikirjijd láá merkkejum siijdâi išedeh, kiäh láá lamaš nubáloh per sijdâ. Siijdâin lii ain monnum koddenaalij iävtuigijn: muáddičyet kodded láá kuddum ivveest, já ton lasseen eellimkiäinun láá lamaš kuálástem já mecciellee- já loddepivdo. Ässeemeerijn ij lah vises tiätu, mut áárvu mield sij láá lamaš enâmustáá motomeh čyeđeh jyehi siijdâst. Taarna Valtonen arvâl prive-postâstis, et ässeemeeri lii máhđulávt vala-uv ucceeb, tastko uási Kiemâ Säämi siijdâin lijjii viehâ uceh. Sun vuáđđud arvâlus etnologisâš tiäđoid pivdoalmugijn já verdid statistiik Aanaar siijdân, nuuvt et suu mielâst jurbâ loho sátáččij leđe 100–200 ässed per sijdâ.
Tastoo muoi Jaakko Häkkisáin smietteen, maid siäilum teevstah muštâleh kielâst já kulttuurist, ko čáittuseh láá uccáá. Jaakko Häkkinen iätá, et Olaus Sirma lavlust lii savâstâllum ennuv. Sirma lâi kirjálâš olmooš, já sust lijjii čonnâseh Upsala ollâopâttâhân, já sun lii tubdâm sierâlágán tihtâ- já laavlâaarbijd. Puáhtá-uv koijâdiđ, lii-uv laavlâ puttáht kiemâsämmilij jieijâs ärbi vâi máhđulávt Sirma jieijâs rähtim laavlâ, mon myenster sun lii finnim mottoom eres kulttuurist. Jaakko Häkkinen tiädut, et siäilum teevstâin láá uccáá suomâkiel loovnah. Taarna Valtonen čáálá munjin, et eromâšávt nube teevstâ myenster lii jiešlágán, já Euroopist siämmáámuđusâš myenster kávnoo tuše nuorttâlijn. Sun muštoot, et Sirma čielgij uáli tárkká, et magarijn kontekstijn lavluuh láá lavlum. Taat vist sárnuččij ton peeleest, et páiháliih ulmuuh liččii lavluid tubdâm.
Olaus Sirma lâi Upsalast 1672–1674, já vaarâ jo vuosmuu ive sun tooimâi Johannes Schefferus informantin, tastko jo 1673 almostui Schefferus pegâlmâs Lapponia. Toi aigij ko Sirma teeivâi Schefferusáin, ij syemmilijn val lamaš lope varriđ sämisiijdâ kuávlun. Taat vuoigâdvuotâ poođij kale suullân siämmáá ääigi, ive 1673, aassâmplaakaat maŋa. Taarna Valtonen čáálá munjin, et lovettes tiileest huolâhánnáá liijká jo 1600-lovvoost syemmiliih assii ovdâmerkkân Iänoduvâst, Kuáccámist, Kiemâjäävrist já Kittâlist.
Jaakko Häkkinen vuárdá, et kielâlávt taah 1670-lovo čáittuseh ovtâstiteh puttásub kielâ. Uáli mielâkiddiivâš lii suu mielâst verdidiđ täid čáittusijd 1840-lovo čáittusân Kiemâkylást já tutkâđ, láá-uv taan maajeeb čáittusist eenâb lovnâsäneh, mii ličij vyerdittettee. ”Muáddičyet ihheed taha ääigist jo ennuv, já syemmilâš vaiguttâs uáinoo jo aaibâs eresnáál”, sun smietâd. Mut sun tiädut, et taat lii tääl tuše arvâlem, tastko tutkâmeh láá ain porgâhánnáá.
Ennuv páácá kuittâg áávus tondiet ko puoh kielâ almoneh iä oinuu čáittusijn. Ovdâmerkkân puoh sujâttemhäämihkin iä lah innig tiäđust.
Mondiet kiemâsämikielâ čaaskâi?
Tastoo paijaan savâstâlmân rašes fáddá: moh ääših vaiguttii toos, et kiemâsämikielâ jooskâi kulluumist? Jiešalnees äšši ij lah ollágin väädis, ko kiäččá, et puoh sämikielah láá taan ääigi rašes tiileest. Muu eellimääigi äkkilsämikielâ lii monâttum, já pittáámsämikielâ lii meid časkâmin. Jaakko Häkkinen arvâl: ”Kiemâsämikielâ sárnumkuávlust syemmilâš tiäddu lii lamaš uáli koorâs. Kitisii leehi já Kiemâjuuvâ leevih lijjii šiev šiiveet- já nijttokuávluh, já syemmiliih asâiduttii täid kuávluid. Ton lasseen šoddii siähálâs näimilitoh. Meiddei tavesämmiliih láá varrim 1700-lovo pelimudo rääjist kiemâsämikielâ sárnumkuávloid, já vyerdimist lii, tego ain kiävá, et kielah láá finnim vaiguttâsâid nubijnis. Ääigi mield kiemâsämikielâ tastoo suunâi.”
Tuárispel kuávluin sämikielâ siäilui kuhebiššáá. 1820-lovvoost ovdâmerkkân totkee Sjögren lii kommentistám tom, et Suáđekylá máddáá- já taavaabeln sarnui eenâb sämikielâ. Toh kuávdáš sajeh, kuus kirhoh-uv huksejuvvojii já kost ulmuuh, tego Pelkosenniemi já Kitinen-juuvâ riddokuávlu ässeeh, lijjii iänááš syemmiliih, tobbeen kielâ-uv nubástui tooleeb suomâkielân. Taarna Valtonen čáálá munjin prive-šleđgâpoostâst, et kiemâsämmiliih lijjii kävppiulmui jotteemkiäinui alda, mii lii luándulávt vaiguttâm kiemâsämmilij kielâmolsomân uáli ennuv. Tággáár kielâmolsomproosees lii uápis ubâ maailmist, ko čuávu kielâi siäilum já časkâm: kielah siäiluh periferiast pyerebeht ko taggaar kuávlust, kost láá eenâb kontakteh olgoskulij.
Pooliitlávt kume potás
Korrâ sämisavâstâlmij keežild, kii lii sämmilâš já/teikâ kii kulá Sämitige jienâstemlohon teikâ ij kuulâ, vuárdáččij, et kiemâsämikielâ tutkâm-uv ličij kume potás. Mun koijâdâm Jaakko Häkkisiist, maht taat uáinu vaaigut tutkâmân. Tast muoi láán kuohtuuh siämmáá uáivilist: ij mahten. Kielâtiettust já kielâhistorjálii tutkâmist pooliitlâš uáinu ij oinuu ollágin. Kielâsosiologisii uáinust lii iberdettee, et lii perustittee irâttiđ kavnâđ jieijâs madârvaanhimij kielâ. Pooliitlâš uáinu vist sárgu täärhib raajijd kielâsárnoi já ulmui kooskân. Nube tááhust lii oinuustâllâm palo tast, et jis ellee kielâ vaja hyeneeht já tast-uv láá uccáá sárnooh já resurseh, te koččâmuš lii kullum: lii-uv máhđulâš, et resursijd kolgâččij mahtnii jyehiđ časkâm kieláin? Munnuu kuohtui mielâst tággáár palo ij lah tuođâlâš, ige näävt puáđi keevvâđ.
Taan ääigi jurdâččuvvoo, et sämmiliih láá ohtâ aalmug, já taam ferttee väldiđ huámášumán. Mut nube tááhust kiemâsämikielâ lii kuittâg lamaš ohtâ sämikielâ, ige taidgin ulmuid pyevti vájáldittiđ.
Kost te myenster kiemâsämikielâ sárnumân?
Tastoo muoi kuohtuuh Jaakko Häkkisáin smietteen, kost te puáđáččij myenster kiemâsämikielâ sárnumân. Taat lii-uv mielâkiddiivâš äšši. Vistig-uv muoi hundâruššeen, et jis nuorttii- já uárjáápele sämikielâin miinii aašijd lii siämmáánáál, te lii vyerdittettee, et meid kiemâsämikielâst tile lii lamaš siämmáš. Nube tááhust siämmááh muuštonmerkkejeijeeh láá čáállám pajas eres-uv kielâčáittusijd sämikielâin. Máhđulávt täid puáhtá koskânis viärdádâllâđ já ton peht kavnâđ loogiik kiemâsämikielâ jiennâdmân. Automaatlávt myenster puátá suomâkielâ já eres sämikielâi vuáđuld. Vises tiätu sárnum prosodiast já jiennâdmist ij kuittâg lah. Adai mij ep jiešalnees tieđe.
Maggaar ličij optimaallâš puáđus kiemâsämikielâ kevttimist?
Muoi Jaakko Häkkisáin savâstâlleen meid tast, maggaar te ličij optimaallâš puáđus časkâm kielâ tutkâmist. Oles kielâ ij innig kavnuu, nuuvt et tast finnee uáinusân tuše fragmentijd. Jaakko Häkkinen iätá, et ton maŋa ko jienâdâhhistorjá lii selvâttum, ton vuáđuld puáhtá generistiđ tiätu kuávlukielân puoh vuáđusämikielâ saanijn jienâdâhlavâi mield ”rievtisnáál” konstruistum haamijd. Taan pargoost njuolgâduslâšvuotâ lii kuávdáš äšši. Jis motomin kávnoo njuolgâdusâin spiehâsteijee häämi, te ferttee meridiđ, kalga-uv sääni páguttiđ njuolgâduslii háámán já tastoo tipteđ epinjuolgâduslii häämi leđe čällee feilân, vâi kalga-uv häämi liijká tuhhiittiđ tagarin ko tot lii. Suijân spiehâsteijee háámán puáhtá leđe ovdâmerkkân jotelis sárnumist šoddâm häämi.
Optimaallumos tábáhtusâst kiemâsämikielâ fragmentijd puáhtá väldiđ symbollii kiävtun, adai tain puáhtá finniđ lavluid, luuhâđ siäilum rukosijd já máhđulávt meid kevttiđ päikkinommâkoolbâid epivirgálub kiävtust. Ton lasseen puávtáččij teddilittiđ koortâid, rähtiđ kalenderijd, teikâ maid peri, mon vuáđđun láá siäilum já njuolgâdusâi mield konstruistum säneh já sänihäämih. Váddásub tevstâi tego aavistevstâi čäällim siäilum kielâfragmentij vuáđuld ij puáđi luhostuđ. Lappum kielâ näävt uccáá dokumentistmáin ij pyevti iällááttiđ sárnumkiellân. Taah tooimah väätih jo sanij já kielâopâlij ráhtusij lovnim aldemuin kielâin. Talle kolgâččij valjiđ, mon kielâst myenster váldoo. Taas ij lah rievtis ige puástu vyehi, pic toh láá ain valjiimeh. Talle ferttee-uv koijâdiđ, lii-uv pyereeb huksiiškyettiđ uđđâ, kuvâttâllum kielâ vâi máhđulávt opâttâllâđ mottoom taan peeivi sämikielâ já aneškyettiđ tast šiev huolâ. Kielâ historjálâš tutkâm já kielâfragmentij čuovân pyehtim kulá luándulávt kielâtiettuu suárgán. Piäiválii elimist kuittâg ain eenâb kielâsárnooh já äššitobdeeh annojeh.
Váldukäldeeh:
Jaakko Häkkisii sahhiittâllâm porgemáánust 2023
Prive-šleđgâpostâsavâstâllâm Taarna Valtosâžáin porgemáánust 2023
Eres käldeeh:
Häkkinen, Jaakko. Jaakko Häkkisen puolikuiva alkuperäsivusto. Kevttum 24.8.2023.
Kemin-Lappi elää! Alkuperäiskansa keminlappalaiset: yksi Suomen neljästä Saamen ryhmästä. Maijala, Eeva-Maria 2017 (toim.). Kemijärvi: Pihkassa Lapin luontoon r.y.
Lapin raja. Saamelaisensyklopedia. Kevttum 22.8.2023.
Sammallahti, Pekka 2015: Saamen maa ja saamen kieli. Magga, Päivi & Ojanlatva, Eija (toim.). Ealli biras – Elävä ympäristö. Saamelainen kulttuuriympäristöohjelma. Sámi Museum – Saamelaismuseosäätiö.
Sjögren, Anders Johan 1828: Anteckningar om församlingarne i Kemi-Lappmark. Helsingfors.
Taatsin seita ja Taatsinkirkko. Kevttum 22.8.2023.
Tegengren, Helmer 1952: En utdöd lappkultur i Kemi lappmark. Studier i Nordfinlands kolonisationshistoria. Volume 14; Volume 19 of Acta Academiae Aboensis / Humaniora, Åbo Akademi Acta Academiae Aboensis. Humaniora. 19,4. Litteraturfortegnelse s. 279-287. Acta Academiae Aboensis: Humaniora.
Kijttoseh:
Eromâš kijttoseh Jaakko Häkkisâžân sahhiittâlmist já faktai täärhistmist já Taarna Valtosâžân ávhálijn tievâsmittee kommentijn.
Koveh: Marja-Liisa Olthuis