Torkel Rasmussen lii väljejum sämikielâ kielâ­sosiologia professorin

Torkel Rasmussen lii väljejum sämikielâ kielâsosiologia professorin Säämi ollâškoovlân Kuovdâkiäinun. Tääl sun parga vala säämi máttáátteijeeškovlim já algâaalmugij journalistiik uásáduvvâst Säämi ollâškoovlâst. Sun totká algâalmugij journalism, algâalmugij metodologiaid, sosiolingvistiik, ollâ tääsi škovlim já škovlimpolitiik. Suu uđđâsumos almostittem lii Eanet sápmelaččat go goassege ovdal. Leago vejolaš mihttidit ovtta giela dili (Eenâb sämmiliih ko kuássin ovdil. Puáhtá-uv kielâ tile mittediđ?).

Torkel Rasmussen muštâl Anarâš aavisân, et sun aalgât uđđâ pargoos kyevtlágán tobdoigijn. Sun iätá: 

  • Nuuvt suotâs, et lam olláám taan táásán já uážžum kunnee nomâttuđ professorin.

Nube tááhust sun váhá muurâšt-uv, tastko sun lii tääl kyeđimin journalistiiksyergi, mii lii lamaš suu váldu- já váimupargo taan räi: 

  • Ohtâ peeli lii, et jiem vaje olmânáál ilodiđ tast, et lam peessâm meddâl journalismist. Tot peeli kulá nuuvt nanosávt muu elimân. 

Sun čielgee meid, et nube tááhust ij lah val tiäđust, kuás journalistuápuh vuod älgih Kuovdâkiäinust.

Torkel Rasmussen illood tast, et tääl sun piäsá porgâđ kielâovdedempargoigijn. Sun áigu tutkâđ já čuávvuđ já máttááttiđ kielâsosiologia, mii lii-uv uálii tehelâš uási sämikielâi iäláskitmist. 

  • Tääl mun peesâm pieijâđ jieččân pargonaavcâid kielâiäláskitmân já jurdâččiđ, maht puávtáččij pyerediđ eenikiel sárnoi kielâtile. Taan tááhust mun čuuvtij ilodâm professorpargoi aalgâtmist. 

Torkel Rasmussen čielgee, et sust lii eromâšávt mielâ tuđhâškyettiđ tom, maht kieldah pasteh iäláskittiđ sämikielâ. 

  • Kieldah láá finnim uáli korrâ ovdâsvástádâs sämikielâin. Toh kalgeh anneeđ huolâ párnáitipšoost, vuáđumáttááttâsâst já puárisulmui huolâtmist. Meid tiervâsvuotâääših já sosiaalpalvâlusah kuleh kieldáid. Lii uáli tehelâš tutkâđ taid já meid ravviđ kieldâid, maht toh pyehtih toimâđ sämikielâi iäláskittem pyerrin. 

Jieijâs máttááttâs já ton siskáldâsâid vorâs professor ij lah vala kiergânâm smiettâđ, mut tot-uv äigi tiäđust-uv puátá.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luvâlduvah já pargopáájáh – Moonnâm okko lâi tievâ anarâškielâ ohjelmist Oulust

Moonnâm ohhoost Oulust uárnejuvvojii maŋgâ tilálâšvuođâ anarâškielâst. Majebaargâ 10.3. Oulu ollâopâttuv anarâškielâ lehtor Marja-Liisa Olthuis toolâi luvâlduv fáádást ”Totken, toimâtteijen já kirječällen anarâškielâg siärváduvâst”. Tast sun...

Nette Kivirantan silbâ­miitaal para­lympialij puáibildmist

Suomâ ovdâsteijee Nette Kiviranta lii vuáittám siilbâ nisonij kiälkkáčierâstâllei puáibildmist Milano–Cortina paralympialijn. 24‑ihásii Kivirantan miitaal lii vuosmuš paralympialijn. Siämmást taat miitaal lii historjálâš ubâ...

Inkki Inola lii lekkâm Suomâ miitaaltili Milano–Cortina paralympialijn

Syemmilâš čyeigee Inkki Inola lii vuáittám siilbâ love kilomeetter ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost koskoho Milano–Cortinast. Inola, 27, kištottâl uáinimvádulij NS3-luokkaast. Suu uápisteijeečyeigen lii Reetu Inkilä....

”Ele pääsi ohtuu”

Majemui iivij ain eenâb já eenâb lii savâstâllum mielâtiervâs­vuotâ­­­­­čuolmâin ovdâmerkkân mediain. Täin čalluin já meiddei almolii tiervâsvuotâtipšo siijđoin tiäduttuvvoo ain ohtâ äšši: ”Ele pääsi...

Arktisâš kuávlu pajedum čuovân Roomast: Italia–Suomâ-ekonomia-aksel keejâd tavaskulij

The Arctic Circle ‑ornijdume, mii fáálá aalmugijkoskâsii vuáláá arktisijn aašijn savâstâlmân, ornij njuhčâmáánu 3.–4. peeivi Roomast Polar Dialogue ‑savâstâllâm oovtâst Italia aalmuglijn tutkâmraađijn (Consiglio...