Torkel Rasmussen lii väljejum sämikielâ kielâ­sosiologia professorin

Torkel Rasmussen lii väljejum sämikielâ kielâsosiologia professorin Säämi ollâškoovlân Kuovdâkiäinun. Tääl sun parga vala säämi máttáátteijeeškovlim já algâaalmugij journalistiik uásáduvvâst Säämi ollâškoovlâst. Sun totká algâalmugij journalism, algâalmugij metodologiaid, sosiolingvistiik, ollâ tääsi škovlim já škovlimpolitiik. Suu uđđâsumos almostittem lii Eanet sápmelaččat go goassege ovdal. Leago vejolaš mihttidit ovtta giela dili (Eenâb sämmiliih ko kuássin ovdil. Puáhtá-uv kielâ tile mittediđ?).

Torkel Rasmussen muštâl Anarâš aavisân, et sun aalgât uđđâ pargoos kyevtlágán tobdoigijn. Sun iätá: 

  • Nuuvt suotâs, et lam olláám taan táásán já uážžum kunnee nomâttuđ professorin.

Nube tááhust sun váhá muurâšt-uv, tastko sun lii tääl kyeđimin journalistiiksyergi, mii lii lamaš suu váldu- já váimupargo taan räi: 

  • Ohtâ peeli lii, et jiem vaje olmânáál ilodiđ tast, et lam peessâm meddâl journalismist. Tot peeli kulá nuuvt nanosávt muu elimân. 

Sun čielgee meid, et nube tááhust ij lah val tiäđust, kuás journalistuápuh vuod älgih Kuovdâkiäinust.

Torkel Rasmussen illood tast, et tääl sun piäsá porgâđ kielâovdedempargoigijn. Sun áigu tutkâđ já čuávvuđ já máttááttiđ kielâsosiologia, mii lii-uv uálii tehelâš uási sämikielâi iäláskitmist. 

  • Tääl mun peesâm pieijâđ jieččân pargonaavcâid kielâiäláskitmân já jurdâččiđ, maht puávtáččij pyerediđ eenikiel sárnoi kielâtile. Taan tááhust mun čuuvtij ilodâm professorpargoi aalgâtmist. 

Torkel Rasmussen čielgee, et sust lii eromâšávt mielâ tuđhâškyettiđ tom, maht kieldah pasteh iäláskittiđ sämikielâ. 

  • Kieldah láá finnim uáli korrâ ovdâsvástádâs sämikielâin. Toh kalgeh anneeđ huolâ párnáitipšoost, vuáđumáttááttâsâst já puárisulmui huolâtmist. Meid tiervâsvuotâääših já sosiaalpalvâlusah kuleh kieldáid. Lii uáli tehelâš tutkâđ taid já meid ravviđ kieldâid, maht toh pyehtih toimâđ sämikielâi iäláskittem pyerrin. 

Jieijâs máttááttâs já ton siskáldâsâid vorâs professor ij lah vala kiergânâm smiettâđ, mut tot-uv äigi tiäđust-uv puátá.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....