Torkel Rasmussen lii väljejum sämikielâ kielâsosiologia professorin

Torkel Rasmussen lii väljejum sämikielâ kielâsosiologia professorin Säämi ollâškoovlân Kuovdâkiäinun. Tääl sun parga vala säämi máttáátteijeeškovlim já algâaalmugij journalistiik uásáduvvâst Säämi ollâškoovlâst. Sun totká algâalmugij journalism, algâalmugij metodologiaid, sosiolingvistiik, ollâ tääsi škovlim já škovlimpolitiik. Suu uđđâsumos almostittem lii Eanet sápmelaččat go goassege ovdal. Leago vejolaš mihttidit ovtta giela dili (Eenâb sämmiliih ko kuássin ovdil. Puáhtá-uv kielâ tile mittediđ?).

Torkel Rasmussen muštâl Anarâš aavisân, et sun aalgât uđđâ pargoos kyevtlágán tobdoigijn. Sun iätá: 

  • Nuuvt suotâs, et lam olláám taan táásán já uážžum kunnee nomâttuđ professorin.

Nube tááhust sun váhá muurâšt-uv, tastko sun lii tääl kyeđimin journalistiiksyergi, mii lii lamaš suu váldu- já váimupargo taan räi: 

  • Ohtâ peeli lii, et jiem vaje olmânáál ilodiđ tast, et lam peessâm meddâl journalismist. Tot peeli kulá nuuvt nanosávt muu elimân. 

Sun čielgee meid, et nube tááhust ij lah val tiäđust, kuás journalistuápuh vuod älgih Kuovdâkiäinust.

Torkel Rasmussen illood tast, et tääl sun piäsá porgâđ kielâovdedempargoigijn. Sun áigu tutkâđ já čuávvuđ já máttááttiđ kielâsosiologia, mii lii-uv uálii tehelâš uási sämikielâi iäláskitmist. 

  • Tääl mun peesâm pieijâđ jieččân pargonaavcâid kielâiäláskitmân já jurdâččiđ, maht puávtáččij pyerediđ eenikiel sárnoi kielâtile. Taan tááhust mun čuuvtij ilodâm professorpargoi aalgâtmist. 

Torkel Rasmussen čielgee, et sust lii eromâšávt mielâ tuđhâškyettiđ tom, maht kieldah pasteh iäláskittiđ sämikielâ. 

  • Kieldah láá finnim uáli korrâ ovdâsvástádâs sämikielâin. Toh kalgeh anneeđ huolâ párnáitipšoost, vuáđumáttááttâsâst já puárisulmui huolâtmist. Meid tiervâsvuotâääših já sosiaalpalvâlusah kuleh kieldáid. Lii uáli tehelâš tutkâđ taid já meid ravviđ kieldâid, maht toh pyehtih toimâđ sämikielâi iäláskittem pyerrin. 

Jieijâs máttááttâs já ton siskáldâsâid vorâs professor ij lah vala kiergânâm smiettâđ, mut tot-uv äigi tiäđust-uv puátá.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...

Puáttee ohhoost viättoo mielâ­tiervâs­vuotâ­okko – teeman tuoibâm­ráávhu

Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo...

Nuorrân porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ porgottâllee párnái aheluumán

Jis almai porgottâlškuát vuálá 15-ihásâžžân, te tast sáttá leđe vaiguttâs meiddei suu párnái ahan. Vorâs tutkâmuš čáittá, ete nuorrân porgottâllâm hiäjusmit porgottâllee sperma kvaliteet...

Suomâ piergii­mettum ringette maailm­miäštár­kistoin

Ringette maailmmiäštárkištoh uárnejuvvojii Lahtist 3.–9. peeivi. Kištoin spiällojii kulmâ rááiđu: rävisulmui válduráiđu Sam Jacks Pool já vyeliráiđu President’s Pool sehe vuálá 21-ihásij ráiđu Juuso...

Šoŋŋâdâh­nubástus hitodem já toos vuáhádume väätih nubástusâid suojâlem­kuávlui tipšomân já puásui­tuálu stivriimân

Säämi šoŋŋâdâhrääđi já Suomâ pirâskuávdáá tutkâmušhaavah uárnejii 23.10. Levist pargopáájá Kietâruottâs já Näkkälä palgâsij siijdâi ovdâsteijeid. Pááján uásálistii love sämmilâžžâd puásuiolmožid sehe haavâi totkeeh....