Torkel Rasmussen lii väljejum sämikielâ kielâ­sosiologia professorin

Torkel Rasmussen lii väljejum sämikielâ kielâsosiologia professorin Säämi ollâškoovlân Kuovdâkiäinun. Tääl sun parga vala säämi máttáátteijeeškovlim já algâaalmugij journalistiik uásáduvvâst Säämi ollâškoovlâst. Sun totká algâalmugij journalism, algâalmugij metodologiaid, sosiolingvistiik, ollâ tääsi škovlim já škovlimpolitiik. Suu uđđâsumos almostittem lii Eanet sápmelaččat go goassege ovdal. Leago vejolaš mihttidit ovtta giela dili (Eenâb sämmiliih ko kuássin ovdil. Puáhtá-uv kielâ tile mittediđ?).

Torkel Rasmussen muštâl Anarâš aavisân, et sun aalgât uđđâ pargoos kyevtlágán tobdoigijn. Sun iätá: 

  • Nuuvt suotâs, et lam olláám taan táásán já uážžum kunnee nomâttuđ professorin.

Nube tááhust sun váhá muurâšt-uv, tastko sun lii tääl kyeđimin journalistiiksyergi, mii lii lamaš suu váldu- já váimupargo taan räi: 

  • Ohtâ peeli lii, et jiem vaje olmânáál ilodiđ tast, et lam peessâm meddâl journalismist. Tot peeli kulá nuuvt nanosávt muu elimân. 

Sun čielgee meid, et nube tááhust ij lah val tiäđust, kuás journalistuápuh vuod älgih Kuovdâkiäinust.

Torkel Rasmussen illood tast, et tääl sun piäsá porgâđ kielâovdedempargoigijn. Sun áigu tutkâđ já čuávvuđ já máttááttiđ kielâsosiologia, mii lii-uv uálii tehelâš uási sämikielâi iäláskitmist. 

  • Tääl mun peesâm pieijâđ jieččân pargonaavcâid kielâiäláskitmân já jurdâččiđ, maht puávtáččij pyerediđ eenikiel sárnoi kielâtile. Taan tááhust mun čuuvtij ilodâm professorpargoi aalgâtmist. 

Torkel Rasmussen čielgee, et sust lii eromâšávt mielâ tuđhâškyettiđ tom, maht kieldah pasteh iäláskittiđ sämikielâ. 

  • Kieldah láá finnim uáli korrâ ovdâsvástádâs sämikielâin. Toh kalgeh anneeđ huolâ párnáitipšoost, vuáđumáttááttâsâst já puárisulmui huolâtmist. Meid tiervâsvuotâääših já sosiaalpalvâlusah kuleh kieldáid. Lii uáli tehelâš tutkâđ taid já meid ravviđ kieldâid, maht toh pyehtih toimâđ sämikielâi iäláskittem pyerrin. 

Jieijâs máttááttâs já ton siskáldâsâid vorâs professor ij lah vala kiergânâm smiettâđ, mut tot-uv äigi tiäđust-uv puátá.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....