Saia Stueng nuorâiroomaan Hamburlâšprinses lii almostum anarâškielân. Roomaan lii jurgâlum anarâškielân Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt ääigi. Kirje lii jurgâlâm Neeta Jääskö.
Algâalgâlâš kirje “Hamburgerprinseassa” almostui orjâlâškielân ive 2017, já tot lii jurgâlum meiddei tárukielân. Vuossâmuš orjâlâškielâg riäntus vuobdui jotelávt loopân, mii lii uáli jo epitáválâš sämikielâg kiirján. Kirje jotkâuási “Eallá dušše oktii” almostui orjâlâškielân ive 2024, já tot lâi iävtukkâssân ive 2024 Tave-enâmij rääđi párnái- já nuorâikirjálâšvuotâpalhâšumán. Taat-uv nubbe kirje lii jurgâlum tárukielân.
Kirječällee Saia Stueng illood čuuvtij tast, et suu kirje almostuvá anarâškielân.
– Kuástideijee vaaldij munjin ohtâvuođâ jo muáddi ive tassaaš já koijâdij, halijdâm-uv mun vyebdiđ kirje vuoigâdvuođâid, nuuvt et kirje jurgâluvvoo anarâškielân. Ep mij tast nuuvt ruuđâgin haalijd, pic tot lii anarâš nuorâi pyerrin. Lii nuuvt suotâs, ko kirje almostuvá anarâškielân. Mun ilodâm tast.
Kirje juonâ
“Hamburlâšprinses” -kirje muštâl Maarenist. Maaren lii 17-ihásâš luvâttâhuáppee, kote áásá sämisiijdâst Taažâ peln. Sun áásá oovtâst epistäđis enijnis, kiän elimân kuleh juátkojeijee juhleh já mulsâšuddee pelikyeimih. Škoovlâst Maaren iirât cevziđ aargâst nuuvt pyereest ko peri máhđulâš, mut sun lii ohtuu. Sun lijkkoo Juanân, kote lii škoovlâ Casanova. Maaren áinoo aldasâš olmooškoskâvuotâ lii Matti, kote tuáimá sehe rähisteijen já lohđutteijen. Maati kulen Maaret uuccâl naavcâid ehidist.
Taat tobdo, maid mun tääl tuubdâm, lii nuuvt korrâ tobdo. Mun, Maaren, čiččâmnubálovihásâš luvâttâhuáppee, elefant já hamburlâšprinses, lam rähistum taan vuorrâsân.
Naavcâid Maaret uuccâl meiddei 300 graamâ hamburliist, mast láá puoh – vuástá já peekoon meiddei. Hamburlâš tuuđât ain puoh suu táárbuid. Jyehi tove sun tuše juurdâš tom, mon luholâžžân sun šadda oovtâ 90 ruuvnâ hamburliist.
Hamburlâš lii muu irge, muu niävdusprinssâ. Mun čyežžilâm kalanâm čovjijn já tuubdâm, maht hamburlâš sirduustâl čuávjist taađeest ko mun lihâdâm. Spejâlist mun uáinám puáidáás, čapisvuoptâg já fastes hamburlâšprinses.
Kirjeest lii sevŋis huumor, já tast teivâdeh seksualiteet, fáámui puástukevttim, kivsedem já rähisvuotâ. Kirje kieđâvuš meiddei tagarijd teemaid ko ohtuuvuođâ sehe peerâ- já olmooškoskâvuođâid.
Mane lii nuuvt, ete motomeh ulmuuh oroh lemin skipárijttáá, rähisvuođâttáá? Mii te lii eellim rähisvuođâttáá? Ko ij lah ruttâ ige muččâdvuotâ teikâ mučis lávlumjienâgin, te olmooš ij lah mihheen rähisvuođâttáá.
Pyereeb lii leđe váhá jurbâsub já irgettáá ko taggaar tegu enni. Mun keejâm, maht enni já Christian čurgiv oovtâst. Veikkâ taat koskâvuotâ ij pište, te suoi orroov lemin čuuvtij rähistum. Mun tuáivum, ete taat eeni “rähisvuotâ” addel puorijd muštoid. Mun poolâm kale váhá tast, ete ollâgâsâst kačča korrâsumosávt.
Kii lii Saia Stueng?
Saia Stueng lii tavesämmilâš kirjálâšvuođâ totkee já kirječällee. Sun lii pajasšoddâm Kárášjuuvâst, já sun lii maŋgâ ive lamaš perustum siärváduvvâst sehe politikkárin já toimâtteijen. Sust lii kirjálâšvuođâ maistertođhos UiT Taažâ arktisii ollâopâttuvvâst Romssaast. Sun lii čođâldittám Taažâ Sämitige já Säämi kielâčällei seervi kirječälleeuápuid. Saia Stueng lii almostittám novellijd já talsuid, já Hamburgerprinseassa lii suu deebyytroomaan.
Hamburgerprinseassa-kirje šoddâmist Saia Stueng muštâl näävt:
– Kirje šoodâi, ko mun čuovvum Sämitige já Säämi kirječällei seervi ornim kirječällee uápuid. Mun movtáskim hirmâdávt. Ko mun porgim jotkâškoovlâ máttáátteijen, te halijdim faallâđ taggaar kirjálâšvuođâ, mii kiäsut nuorâid já maid sij vajeh luuhâđ.
Saia Stueng muštâl Anarâš aavisân, et sun čáálá tondiet ko sun haalijd faallâđ nuoráid luhâmuš sämikielân eromâšávt tagarijn fáádáin, moh spejâlisteh säminuorâi elimân.
Saia Stueng lii tääl čälimin náguskirje Säämi ollâškoovlân Kuovdâkiäinust náguskirjestipendiaattin. Suu váldupargon lii totkee pargo, já kirjálâšvuođâ čäällim lii sunjin rähis äigiájánâs.
– Jis mun jiem lah tutkâmuš čälimin, te talle mun čálám fiktio, sun muštâl.
Kirje puáhtá tiiláđ seervi mediapargest (fabrizio.brecciaroli@gmail.com). Tom puáhtá meiddei uástiđ Duodji Shopist Sajosist.
Koveh: Fabrizio Brecciaroli (kirje) já Marja-Liisa Olthuis (Saia Stueng)