Anders Adlercreutz juátká Ruátálij saavâjođetteijen – Riikka Purra vist lii ain Vuáđusyemmilij njunošist

Moonnâm oholoopâ sehe Ruátáliih já Vuáđusyemmiliih uárnejii piäládâhčuákkimis já väljejii saavâjođetteijes. Kuohtuin piäláduvâin juátkiv siämmááh saavâjođetteijeeh.

Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh lii valjim Anders Adlercreutz nube saavâjođetteijeepajan moonnâm oholoopâ piäládâhčuákkimist Vaasast. Adlercreutzist iä lamaš vyesti-iävtukkâsah. Värisaavâjođetteijen juátkiv aalmugovdâsteijee Sandra Bergqvist já Vaasa kaavpugváldálâš Ramieza Mahdi. Uđđâ värisaavâjođetteijen aalgât helsiglâš kaavpugváldálâš Cecilia Ehrnrooth.

Adlercreutz kiijtij piäládâhčuákkimvievâ luáttámušâst. Suu mielâst Ruátáliih tarbâšuvvojeh onnáá peeivi eenâb ko kuássin. Sun eeđâi, ete Suomâst tarbâšuvvoo piäládâh, mon politiik vuáđuduvá ohtsâšpaargon ige iärui tiädutmân.

Adlercreutz väljejui Ruátálij saavâjođetteijen vuosmuu keerdi moonnâm ive kesimáánust. Petteri Orpo haldâttâsâst sun tooimâi vistig Euroop- já omâsteijeestivrimministerin, mutâ moonnâm kesimáánu rääjist sun lii toimâm máttááttâsministerin. Adlercreutz väljejui vuosmuu keerdi ohtsâškoodán ive 2015 Uusimaa vaaljâpirrâduvâst.

Ruátáliih halijdeh aaboortvuoigâdvuođâ Suomâ vuáđulaahân

Ruátáliih tuhhiittii piäládâhčuákkimist iävtuttâs tast, ete aaboortvuoigâdvuotâ lasettuvvoo vuáđulaahân. Sij áiguh toimâttiđ ääši ovdâskulij talle ko vuáđulaahâ uđâsmittoo čuávuváá keerdi.

– Ijhân vuoigâdvuotâ abortân Suomâst onnuu jurgin tuođâlávt koččâmâšvuálásâžžân, mutâ aalmugijkoskâsávt kale. Vuoigâdvuotâ lii pyeri turvâstiđ Suomâst-uv jieškote-uvlágánij pooliitlij tiilij várás, Adlercreutz eeđâi.

Nubbe tehálâš iävtuttâs lâi tot, ete oskoldâh já eellimuáinutiätu ovtâstuuččii uđđâ amnâsin, maid puoh uáppeeh máttááttâlâččii.

– Maaŋgâ škoovlâst uáppeeh juáhhojeh juávhoid oskolduv vuáđuld. Lii vaigâd uáiniđ, ete tot ličij pyeri äšši. Tondiet kalga suogârdiđ uđđâ amnâs vuáđudem, Adlercreutz vuáđustij.

Piäládâhčuákkimist tuhhiittui meid uđđâ piäládâhohjelm. Ton aalgâst iättoo: ”Mij oskop demokratian, vuoigâdvuotâstaatân já puoh ulmui ohtâgâslii áárvun.” Ovdebáš piäládâhohjelm lâi rahtum ive 2016.

Riikka Purra juátká Vuáđusyemmilij saavâjođetteijen

Riikka Purra lii väljejum uđđâsist Vuáđusyemmilij saavâjođetteijen moonnâm oholoopâ piäládâhčuákkimist Lahtist. Saavâjođetteijeepaje pištá kyehti ive. Purra vuoitij kištoost Arto Luukkasii jienâiguin 730–126. Piäládâhčällen lii väljejum uđđâsist Harri Vuorenpää. Vuosmužžân värisaavâjođetteijen lii väljejum Teemu Keskisarja, nubben värisaavâjođetteijen Joakim Vigelius já kuálmádin värisaavâjođetteijen vist Simo Grönroos.

Purra kiijtij piäláduv luáttámušâst já eeđâi, ete sun parga nuuvt pyereest ko máttá, vâi ličij luáttámuš árvulâš. Vuáđusyemmilij kyedittem lii Yle vorrâsumos mittedem mield tuše 10,8 prosentid, mutâ Purra osko, ete piäládâh paijaan vala.

– Mij pajanep styeresin, já mij vala kááijup taam staatâ, sun lopedij.

Purra sáárnui piäládâhčuákkim nube peeivi ekonomiast. Suu mielâst Suomâ ličij piergim krisâiguin pyerebeht, jis tast ličij jieijâs vaaluut. Sun meiddei eeđâi, ete Suomâ ekonomia täsitiäduttem váátá eenâb ääigi ko mii lâi jurdum.

– Tastko piäluštâsân já torvolâšvuotân lahtojeijee koloh láá lasanâm eenâb ko lâi munedum, já siämmáánáál sosiaal- já tiervâsvuotâkoloh, te tääl oro, ete ubâ käävci ihheed iä rijttáá, Purra eeđâi.

Käldeeh:

Anders Adlercreutz on valittu uudelle kaudelle RKP:n johtoon (yle.fi)

Rkp:n varapuheenjohtaja kuvasi Teemu Keskisarjan lausuntoja ”itkupotkuraivariksi” (www.hs.fi)

Riikka Purra kutsui linjapuheessaan työmarkkinaosapuolet keskustelemaan maahanmuutosta: ”Odotan mielelläni vastausta” (yle.fi)

Kove: Lauri Heikkinen (Adlercreutz) já Fanni Uusitalo (Purra) (koveh láá ovtâstittum, Staatârääđi kanslia)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...

Puáttee ohhoost viättoo mielâ­tiervâs­vuotâ­okko – teeman tuoibâm­ráávhu

Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo...

Nuorrân porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ porgottâllee párnái aheluumán

Jis almai porgottâlškuát vuálá 15-ihásâžžân, te tast sáttá leđe vaiguttâs meiddei suu párnái ahan. Vorâs tutkâmuš čáittá, ete nuorrân porgottâllâm hiäjusmit porgottâllee sperma kvaliteet...

Suomâ piergii­mettum ringette maailm­miäštár­kistoin

Ringette maailmmiäštárkištoh uárnejuvvojii Lahtist 3.–9. peeivi. Kištoin spiällojii kulmâ rááiđu: rävisulmui válduráiđu Sam Jacks Pool já vyeliráiđu President’s Pool sehe vuálá 21-ihásij ráiđu Juuso...

Šoŋŋâdâh­nubástus hitodem já toos vuáhádume väätih nubástusâid suojâlem­kuávlui tipšomân já puásui­tuálu stivriimân

Säämi šoŋŋâdâhrääđi já Suomâ pirâskuávdáá tutkâmušhaavah uárnejii 23.10. Levist pargopáájá Kietâruottâs já Näkkälä palgâsij siijdâi ovdâsteijeid. Pááján uásálistii love sämmilâžžâd puásuiolmožid sehe haavâi totkeeh....