Anders Adlercreutz juátká Suomâ ruátálii aalmugpiäláduv saavâ­jođetteijen – Riikka Purra vist lii ain Vuáđu­syemmilij njunošist

Moonnâm oholoopâ sehe Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh já Vuáđusyemmiliih uárnejii piäládâhčuákkimis já väljejii saavâjođetteijes. Kuohtuin piäláduvâin juátkiv siämmááh saavâjođetteijeeh.

Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh lii valjim Anders Adlercreutz nube saavâjođetteijeepajan moonnâm oholoopâ piäládâhčuákkimist Vaasast. Adlercreutzist iä lamaš vyesti-iävtukkâsah. Värisaavâjođetteijen juátkiv aalmugovdâsteijee Sandra Bergqvist já Vaasa kaavpugváldálâš Ramieza Mahdi. Uđđâ värisaavâjođetteijen aalgât helsiglâš kaavpugváldálâš Cecilia Ehrnrooth.

Adlercreutz kiijtij piäládâhčuákkimvievâ luáttámušâst. Suu mielâst Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh tarbâšuvvoo onnáá peeivi eenâb ko kuássin. Sun eeđâi, ete Suomâst tarbâšuvvoo piäládâh, mon politiik vuáđuduvá ohtsâšpaargon ige iärui tiädutmân.

Adlercreutz väljejui Suomâ ruátálii aalmugpiäláduv saavâjođetteijen vuosmuu keerdi moonnâm ive kesimáánust. Petteri Orpo haldâttâsâst sun tooimâi vistig Euroop- já omâsteijeestivrimministerin, mutâ moonnâm kesimáánu rääjist sun lii toimâm máttááttâsministerin. Adlercreutz väljejui vuosmuu keerdi ovdâskoodán ive 2015 Uusimaa vaaljâpirrâduvâst.

Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh haalijd aaboortvuoigâdvuođâ Suomâ vuáđulaahân

Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh tuhhiittij piäládâhčuákkimist iävtuttâs tast, ete aaboortvuoigâdvuotâ lasettuvvoo vuáđulaahân. Sij áiguh toimâttiđ ääši ovdâskulij talle ko vuáđulaahâ uđâsmittoo čuávuváá keerdi.

– Ijhân vuoigâdvuotâ abortân Suomâst onnuu jurgin tuođâlávt koččâmâšvuálásâžžân, mutâ aalmugijkoskâsávt kale. Vuoigâdvuotâ lii pyeri turvâstiđ Suomâst-uv jieškote-uvlágánij pooliitlij tiilij várás, Adlercreutz eeđâi.

Nubbe tehálâš iävtuttâs lâi tot, ete oskoldâh já eellimuáinutiätu ovtâstuuččii uđđâ amnâsin, maid puoh uáppeeh máttááttâlâččii.

– Maaŋgâ škoovlâst uáppeeh juáhhojeh juávhoid oskolduv vuáđuld. Lii vaigâd uáiniđ, ete tot ličij pyeri äšši. Tondiet kalga suogârdiđ uđđâ amnâs vuáđudem, Adlercreutz vuáđustij.

Piäládâhčuákkimist tuhhiittui meid uđđâ piäládâhohjelm. Ton aalgâst iättoo: ”Mij oskop demokratian, vuoigâdvuotâstaatân já puoh ulmui ohtâgâslii áárvun.” Ovdebáš piäládâhohjelm lâi rahtum ive 2016.

Riikka Purra juátká Vuáđusyemmilij saavâjođetteijen

Riikka Purra lii väljejum uđđâsist Vuáđusyemmilij saavâjođetteijen moonnâm oholoopâ piäládâhčuákkimist Lahtist. Saavâjođetteijeepaje pištá kyehti ive. Purra vuoitij kištoost Arto Luukkasii jienâiguin 730–126. Piäládâhčällen lii väljejum uđđâsist Harri Vuorenpää. Vuosmužžân värisaavâjođetteijen lii väljejum Teemu Keskisarja, nubben värisaavâjođetteijen Joakim Vigelius já kuálmádin värisaavâjođetteijen vist Simo Grönroos.

Purra kiijtij piäláduv luáttámušâst já eeđâi, ete sun parga nuuvt pyereest ko máttá, vâi ličij luáttámuš árvulâš. Vuáđusyemmilij kyedittem lii Yle vorrâsumos mittedem mield tuše 10,8 prosentid, mutâ Purra osko, ete piäládâh paijaan vala.

– Mij pajanep styeresin, já mij vala kááijup taam staatâ, sun lopedij.

Purra sáárnui piäládâhčuákkim nube peeivi ekonomiast. Suu mielâst Suomâ ličij piergim krisâiguin pyerebeht, jis tast ličij jieijâs vaaluut. Sun meiddei eeđâi, ete Suomâ ekonomia täsitiäduttem váátá eenâb ääigi ko mii lâi jurdum.

– Tastko piäluštâsân já torvolâšvuotân lahtojeijee koloh láá lasanâm eenâb ko lâi munedum, já siämmáánáál sosiaal- já tiervâsvuotâkoloh, te tääl oro, ete ubâ käävci ihheed iä rijttáá, Purra eeđâi.

Käldeeh:

– Anders Adlercreutz on valittu uudelle kaudelle RKP:n johtoon (yle.fi)

– Rkp:n varapuheenjohtaja kuvasi Teemu Keskisarjan lausuntoja ”itkupotkuraivariksi” (www.hs.fi)

– Riikka Purra kutsui linjapuheessaan työmarkkinaosapuolet keskustelemaan maahanmuutosta: ”Odotan mielelläni vastausta” (yle.fi)

Kove: Lauri Heikkinen (Adlercreutz) já Fanni Uusitalo (Purra) (koveh láá ovtâstittum, Staatârääđi kanslia)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...

OpenAI taho­jiermi lii máhđu­lávt čuávdám oovtâ váddá­sumos mate­maat­lijn čuol­mâin ubâ maail­mist

Tahojiermifinnodâh OpenAI iätá, ete ton totkeeh láá čuávdám tahojiermimallijn oovtâ matematik stuárráámuin čuolmâin. OpenAI mield toos monnii 88 tijmed, já toos kiävttojii nyevt 10 000...