Anders Adlercreutz juátká Ruátálij saavâ­jođetteijen – Riikka Purra vist lii ain Vuáđu­syemmilij njunošist

Moonnâm oholoopâ sehe Ruátáliih já Vuáđusyemmiliih uárnejii piäládâhčuákkimis já väljejii saavâjođetteijes. Kuohtuin piäláduvâin juátkiv siämmááh saavâjođetteijeeh.

Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh lii valjim Anders Adlercreutz nube saavâjođetteijeepajan moonnâm oholoopâ piäládâhčuákkimist Vaasast. Adlercreutzist iä lamaš vyesti-iävtukkâsah. Värisaavâjođetteijen juátkiv aalmugovdâsteijee Sandra Bergqvist já Vaasa kaavpugváldálâš Ramieza Mahdi. Uđđâ värisaavâjođetteijen aalgât helsiglâš kaavpugváldálâš Cecilia Ehrnrooth.

Adlercreutz kiijtij piäládâhčuákkimvievâ luáttámušâst. Suu mielâst Ruátáliih tarbâšuvvojeh onnáá peeivi eenâb ko kuássin. Sun eeđâi, ete Suomâst tarbâšuvvoo piäládâh, mon politiik vuáđuduvá ohtsâšpaargon ige iärui tiädutmân.

Adlercreutz väljejui Ruátálij saavâjođetteijen vuosmuu keerdi moonnâm ive kesimáánust. Petteri Orpo haldâttâsâst sun tooimâi vistig Euroop- já omâsteijeestivrimministerin, mutâ moonnâm kesimáánu rääjist sun lii toimâm máttááttâsministerin. Adlercreutz väljejui vuosmuu keerdi ovdâskoodán ive 2015 Uusimaa vaaljâpirrâduvâst.

Ruátáliih halijdeh aaboortvuoigâdvuođâ Suomâ vuáđulaahân

Ruátáliih tuhhiittii piäládâhčuákkimist iävtuttâs tast, ete aaboortvuoigâdvuotâ lasettuvvoo vuáđulaahân. Sij áiguh toimâttiđ ääši ovdâskulij talle ko vuáđulaahâ uđâsmittoo čuávuváá keerdi.

– Ijhân vuoigâdvuotâ abortân Suomâst onnuu jurgin tuođâlávt koččâmâšvuálásâžžân, mutâ aalmugijkoskâsávt kale. Vuoigâdvuotâ lii pyeri turvâstiđ Suomâst-uv jieškote-uvlágánij pooliitlij tiilij várás, Adlercreutz eeđâi.

Nubbe tehálâš iävtuttâs lâi tot, ete oskoldâh já eellimuáinutiätu ovtâstuuččii uđđâ amnâsin, maid puoh uáppeeh máttááttâlâččii.

– Maaŋgâ škoovlâst uáppeeh juáhhojeh juávhoid oskolduv vuáđuld. Lii vaigâd uáiniđ, ete tot ličij pyeri äšši. Tondiet kalga suogârdiđ uđđâ amnâs vuáđudem, Adlercreutz vuáđustij.

Piäládâhčuákkimist tuhhiittui meid uđđâ piäládâhohjelm. Ton aalgâst iättoo: ”Mij oskop demokratian, vuoigâdvuotâstaatân já puoh ulmui ohtâgâslii áárvun.” Ovdebáš piäládâhohjelm lâi rahtum ive 2016.

Riikka Purra juátká Vuáđusyemmilij saavâjođetteijen

Riikka Purra lii väljejum uđđâsist Vuáđusyemmilij saavâjođetteijen moonnâm oholoopâ piäládâhčuákkimist Lahtist. Saavâjođetteijeepaje pištá kyehti ive. Purra vuoitij kištoost Arto Luukkasii jienâiguin 730–126. Piäládâhčällen lii väljejum uđđâsist Harri Vuorenpää. Vuosmužžân värisaavâjođetteijen lii väljejum Teemu Keskisarja, nubben värisaavâjođetteijen Joakim Vigelius já kuálmádin värisaavâjođetteijen vist Simo Grönroos.

Purra kiijtij piäláduv luáttámušâst já eeđâi, ete sun parga nuuvt pyereest ko máttá, vâi ličij luáttámuš árvulâš. Vuáđusyemmilij kyedittem lii Yle vorrâsumos mittedem mield tuše 10,8 prosentid, mutâ Purra osko, ete piäládâh paijaan vala.

– Mij pajanep styeresin, já mij vala kááijup taam staatâ, sun lopedij.

Purra sáárnui piäládâhčuákkim nube peeivi ekonomiast. Suu mielâst Suomâ ličij piergim krisâiguin pyerebeht, jis tast ličij jieijâs vaaluut. Sun meiddei eeđâi, ete Suomâ ekonomia täsitiäduttem váátá eenâb ääigi ko mii lâi jurdum.

– Tastko piäluštâsân já torvolâšvuotân lahtojeijee koloh láá lasanâm eenâb ko lâi munedum, já siämmáánáál sosiaal- já tiervâsvuotâkoloh, te tääl oro, ete ubâ käävci ihheed iä rijttáá, Purra eeđâi.

Käldeeh:

Anders Adlercreutz on valittu uudelle kaudelle RKP:n johtoon (yle.fi)

Rkp:n varapuheenjohtaja kuvasi Teemu Keskisarjan lausuntoja ”itkupotkuraivariksi” (www.hs.fi)

Riikka Purra kutsui linjapuheessaan työmarkkinaosapuolet keskustelemaan maahanmuutosta: ”Odotan mielelläni vastausta” (yle.fi)

Kove: Lauri Heikkinen (Adlercreutz) já Fanni Uusitalo (Purra) (koveh láá ovtâstittum, Staatârääđi kanslia)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...