Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân uđđâ kriterijd toin naalijn, ete haldâttâs ij savâstâllâm ääšist oovtâst.

Kieldâ- já kuávluminister Anna-Kaisa Ikonen (Kok.) já Ruátálij saavâjođetteijee, máttááttâsminister Anders Adlercreutz vaađáin, ete ubâ haldâttâs kieđâvuš ääši. Meiddei njunošminister Petteri Orpo (Kok.) čaalij taan oho vuossaargâ, ete minister ij pyevti ovdediđ ääši haldâttâs tuhhiittemttáá.

Jieht haldâttâspiäláduvah jienâstii tast, kalga-uv kriterijd árvuštâllâđ vala uđđâsist. Vuáđusyemmiliih lijjii Rydman iävtuttâsâi peeleest, mutâ sij táppájii jienâstâsâst eres haldâttâspiäláduvváid, moh halijdii, ete kriterijn suáppoo oovtâst. Čuávuvâžžân tahhojeh iävtuttâsah tast, maht toorjâkriterijd kalga mutteđ.

STEA lii sosiaal- já tiervâsvuotâ­ministeriö ohtâvuođâst pargee iševirgeomâhâš, mii kieđâvuš sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi ornijduvváid mieđettuvvee torjui ucâmušâid, máksá torjuid já kocá toi kevttim.

STEA-torjuuh kiäppáneh 31 prosentáin puáttee ive

Rydman iävtuttâsah vuáđuduveh toos, ete haldâttâs lii meridâm čuoppâđ sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi torjuid 31 prosentáin ađai 84 miljovnáin euroin.

Taat meerhâš tom, ete puáttee ive torjui meeri lii 190 miljovn eurod 274 miljovn euro saajeest. Nube tááhust pyereestvaijeem­kuávloid adeluvvoo 25 miljovn euro toorjâsumme, mon toh pyehtih jyehiđ ornijduvâid.

Rydman iävtuttâsâi mield ornijduvâst kalga leđe čielgâ ohtâvuotâ tiervâsvuođâ oovdedmân teikâ toimânaavcâi raijiittâssáid. Toorjâ ij innig mieđettuuččii tagaráid ornijduvváid, moh pargeh ohtsâškodálii vaikuttem- tâi ravvimpargo. Meiddei kuávdáš- já káttuornijduvah iä táválávt finniiččii innig torjuu.

Torjuu ulguubel pásáččii meid tagareh ornijduvah, moi toimâ vuáju tiätu ij-tiervâsvuotân vuáđudeijee tuávááš- tâi identiteetjuávkun. Ovdâmerkkân Helsig Sanomai uáivičallust taat tulkkui nuuvt, ete nubástus kuoskâččij tagaráid ornijduvváid, moi uulmijd Vuáđusyemmiliih vuástálisteh. Taid kuleh eereeb iärrás seksuaal- já suhâpeli­ucceeblovoid já enâmânvärrejeijeid išedeijee ornijduvah.

Tiätu ij-tiervâsvuotân vuáđudeijee tuávááš- tâi identiteetjuávkun kulâžeh meid sämiornijduvah.

Rydman finnij ovdâskode luáttámuš

Haldâttâskuoimij lasseen meid oppositio lii lamaš tutâmettum Rydman toimâvuovvijd. Čižetlito ovdâskoddejuávhu saavâjođetteijee Aino-Kaisa Pekonen iävtuttij Rydmanân epiluáttámuš vuossaargâ tievâsčuákkimist.

Jienâstâs lâi jieht, já Rydman finnij ovdâskode luáttámuš jienâiguin 88–74. Haldâttâspiäládâh Ruátálij jesâneh jienâstii kuittâg kuárus ađai Rydman ij finnim sii luáttámuš.

Njunošminister Orpo ij lamaš tuđâvâš Ruátáláid.

– Vuolgâsaijeen lii ain tot, ete mij jienâstep haldâttâs já ton ministerij peeleest. Ton tááhust jiem lah tuđâvâš taan jienâstâspuátusân, Orpo kommentistij.

Käldeeh:
– IS:n tiedot: Hallitus kokoontui ratkomaan Rydman-riitaa – PS hävisi (www.is.fi)
– Orpo kommentoi kiistaa STEA-avustuksista: Valmistelu käynnistetään uudestaan (yle.fi)
– Järjestöavustuksista ei ole sopua hallituksessa – Rydmanin mielestä ministeri voi linjata, Orpon mielestä ei (yle.fi)
– Sote-järjestöille ensi vuonna iso leikkaus: ”Olemme olleet kriittisiä, ja se maksatetaan nyt näin” (www.hs.fi)

Kove: Hanne Salonen / Ovdâskodde

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...