Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân uđđâ kriterijd toin naalijn, ete haldâttâs ij savâstâllâm ääšist oovtâst.

Kieldâ- já kuávluminister Anna-Kaisa Ikonen (Kok.) já Ruátálij saavâjođetteijee, máttááttâsminister Anders Adlercreutz vaađáin, ete ubâ haldâttâs kieđâvuš ääši. Meiddei njunošminister Petteri Orpo (Kok.) čaalij taan oho vuossaargâ, ete minister ij pyevti ovdediđ ääši haldâttâs tuhhiittemttáá.

Jieht haldâttâspiäláduvah jienâstii tast, kalga-uv kriterijd árvuštâllâđ vala uđđâsist. Vuáđusyemmiliih lijjii Rydman iävtuttâsâi peeleest, mutâ sij táppájii jienâstâsâst eres haldâttâspiäláduvváid, moh halijdii, ete kriterijn suáppoo oovtâst. Čuávuvâžžân tahhojeh iävtuttâsah tast, maht toorjâkriterijd kalga mutteđ.

STEA lii sosiaal- já tiervâsvuotâ­ministeriö ohtâvuođâst pargee iševirgeomâhâš, mii kieđâvuš sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi ornijduvváid mieđettuvvee torjui ucâmušâid, máksá torjuid já kocá toi kevttim.

STEA-torjuuh kiäppáneh 31 prosentáin puáttee ive

Rydman iävtuttâsah vuáđuduveh toos, ete haldâttâs lii meridâm čuoppâđ sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi torjuid 31 prosentáin ađai 84 miljovnáin euroin.

Taat meerhâš tom, ete puáttee ive torjui meeri lii 190 miljovn eurod 274 miljovn euro saajeest. Nube tááhust pyereestvaijeem­kuávloid adeluvvoo 25 miljovn euro toorjâsumme, mon toh pyehtih jyehiđ ornijduvâid.

Rydman iävtuttâsâi mield ornijduvâst kalga leđe čielgâ ohtâvuotâ tiervâsvuođâ oovdedmân teikâ toimânaavcâi raijiittâssáid. Toorjâ ij innig mieđettuuččii tagaráid ornijduvváid, moh pargeh ohtsâškodálii vaikuttem- tâi ravvimpargo. Meiddei kuávdáš- já káttuornijduvah iä táválávt finniiččii innig torjuu.

Torjuu ulguubel pásáččii meid tagareh ornijduvah, moi toimâ vuáju tiätu ij-tiervâsvuotân vuáđudeijee tuávááš- tâi identiteetjuávkun. Ovdâmerkkân Helsig Sanomai uáivičallust taat tulkkui nuuvt, ete nubástus kuoskâččij tagaráid ornijduvváid, moi uulmijd Vuáđusyemmiliih vuástálisteh. Taid kuleh eereeb iärrás seksuaal- já suhâpeli­ucceeblovoid já enâmânvärrejeijeid išedeijee ornijduvah.

Tiätu ij-tiervâsvuotân vuáđudeijee tuávááš- tâi identiteetjuávkun kulâžeh meid sämiornijduvah.

Rydman finnij ovdâskode luáttámuš

Haldâttâskuoimij lasseen meid oppositio lii lamaš tutâmettum Rydman toimâvuovvijd. Čižetlito ovdâskoddejuávhu saavâjođetteijee Aino-Kaisa Pekonen iävtuttij Rydmanân epiluáttámuš vuossaargâ tievâsčuákkimist.

Jienâstâs lâi jieht, já Rydman finnij ovdâskode luáttámuš jienâiguin 88–74. Haldâttâspiäládâh Ruátálij jesâneh jienâstii kuittâg kuárus ađai Rydman ij finnim sii luáttámuš.

Njunošminister Orpo ij lamaš tuđâvâš Ruátáláid.

– Vuolgâsaijeen lii ain tot, ete mij jienâstep haldâttâs já ton ministerij peeleest. Ton tááhust jiem lah tuđâvâš taan jienâstâspuátusân, Orpo kommentistij.

Käldeeh:
IS:n tiedot: Hallitus kokoontui ratkomaan Rydman-riitaa – PS hävisi (www.is.fi)
Orpo kommentoi kiistaa STEA-avustuksista: Valmistelu käynnistetään uudestaan (yle.fi)
Järjestöavustuksista ei ole sopua hallituksessa – Rydmanin mielestä ministeri voi linjata, Orpon mielestä ei (yle.fi)
Sote-järjestöille ensi vuonna iso leikkaus: ”Olemme olleet kriittisiä, ja se maksatetaan nyt näin” (www.hs.fi)

Kove: Hanne Salonen / Ovdâskodde

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...