Kuovâmáánu 4. peeivi uárnejui ive 2026 staatâpeeivij lekkâmtilálâšvuotâ, já kiiđâ čuákkimpaje aalgij virgálávt. Ovdâskodde ornij vuosmuu tievâsčuákkimis jo kuovâmáánu 3. peeivi.
Tilálâšvuotâ pieijui joton tijme 12 immeelpalvâlussáin Helsig tuámukirhoost. Täsivääldi president Alexander Stubb toolâi sahâvuáru tijme 14, já ton maŋa sáárnui ovdâskode sahâalmai Jussi Halla-aho.
President Stubb oles saahâ (suomâkielân) kávnoo Suomâ president siijđoin.
Stubb sáárnui torvolâšvuođâst já aalmugijkoskâsii ohtsâšpargoost
President Stubb muštâlij sahâvuárustis tast, ete maailmpolitiik lii sirduumin taggaar muudon, mon miärušteleh ain eenâb väldi já vyeimi. Siämmást sun muštottij, ete Suomâ pasta já kalga toimâđ taan muttojeijee maailmist.
– Mij ep tuše vuáháduu, peic mij vaiguttep. Diplomatia spellâlyevdi alne lii pyereeb leđe spellee ko spellânaappâl, Stubb eeđâi. Sun kiärduttij saanijd, maid Kanada njunošminister Mark Carney eeđâi pegâlmâs savâstis Maailm ekonomiafoorumist Davosist moonnâm máánust: ”Nostalgia ij lah strategia.”
Stubb mield Euroop torvolâšvuotân vaigutteh tääl eromâšávt kulmâ ääši: Ruošâ volliittem Ukrainan, Kiina šoddâm stuorrâ staatân já Ovtâstum staatâi uđđâ olgo- já torvolâšvuotâpooliitlâš doktriin.
Stubb mield Ukraina suáđi puáđus vaaigut toos, maht staatah puátteevuođâst uáinih vyeimi kevttim jieijâs aavhij oovdedmist. Ukraina lii taištâlâm jieijâs jiečânâsvuođâ lasseen meid aalmugijkoskâsáid njuolgâdussáid vuáđuduvvee vuáháduv peeleest.
Stubb mieđettij, ete aalmugijkoskâsâš riehti ij maŋgiigin lah toimâm pehtilávt nuuvt, ete ton rikkomist ličij puáttám vuoigâlâš ráŋgáštâs. Sun liijká ooinij aalmugijkoskâsijd instituutioid, tego OA, ain-uv taarbâšlâžžân.
– Aalmugijkoskâsiih njuolgâdusah láá kuittâg tot mitto, moin mij árvuštâllâp staatâi tooimâ. Talle ko stuorrâ staatah láá rikkom täid njuolgâdusâid, te toh-uv láá táválávt irâttâm vuáđustiđ tooimâs aalmugijkoskâsii rievti peht nuuvt kuhás ko máhđulâš, Stubb muštâlij.
Ovtâstum staatah lii muttum
Stubb eeđâi, ete veikâ Ovtâstum staatah lii-uv ain tehálâš littolâš Suomân, te kalga rehelávt mieđettiđ, ete eennâm ij lah innig siämmáš ko ovdil.
– Ovtâstum staatâi tááláá haldâttuv olgopolitiik tuáváást lii ideologia, mii lii ruossâlâs jieččân árvuiguin ovdâmerkkân tast, ete tot raččo aalmugijkoskâsii vuáháduv. Tot tuáimá eenâb aalmugijkoskâsij instituutioi ulguubeln, Stubb pahudij.
Stubb mield Suomâ já Ovtâstum staatah pargeh ohtsâšpargo piäluštâssáin, Natoin já meerâráhtulâšvuođáin. Siämmáá ääigi láá ääših, main enâmeh láá eres mielâst, tego šoŋŋâdâhnubástus já koskâvuotâ aalmugijkoskâsáid instituutioid já njuolgâdussáid.
Suomâ lii noonâ demokratia
President Stubb eeđâi, ete demokraatlâš vuáhádâh já riehtistaatâ keččâlâddojeh maaŋgâ enâmist, meid EU siste. Suomâ sun noobdij spiekâstâhlii noonâ demokratian já riehtistaatân. Sun muštottij, ete taid ferttee kuittâg kattiđ jyehi peeivi, amas luáttámuš toid muáluniđ.
Stubb sáárnui demokraatlii vuáháduv merhâšuumeest:
– Demokratia já riehtistaatâ taheh máhđulâžžân jieškote-uvlágánij uáinui kištottâllâm ohtâsij njuolgâdusâi siste. Toh láá nievris tavoi já suárdim eestân. Demokratia ana sistees meid viestâ nuoráid: Puátteevuotâ lii ávus, já toos puáhtá vaiguttiđ. Mij meridep sundeest.
”Sämmilij kohtâlem muštâl mist ohtsâškodden”
Ohtân tehálâžžân miärádâssân, mon ovdâskodde majemuu ive kieđâvušâi, Stubb luptij sämitiggelaavâ uđâsmittem. Suu mield sämmilij kohtâlem čáittá, maggaar ohtsâškodde já demokratia Suomâst láá.
Stubb mainâšij meid Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio loppâraapoort almostittem. Sun avžuuttij puohâid väldiđ komissio pargo vuástá tuođâlávt já juátkiđ sovâdâttâm, koskânis kunnijâttem já ohtsâšpargo.
Sämitige stiivrâ jeessân Inka Musta lâi fáárust staatâpeeivij lekkâmtilálâšvuođâst. Návt sun kommentistij president saavâ:
– Mij anneep áárvust tom, ete täsivääldi president pajedij sämmilijd oovdân staatâpeeivij lekkâmsaavâst, mon sun toolâi ovdâskoodán. Sämmilij huámášumán väldim syemmilii ohtsâškode uássin já ton miärádâstoohâm váimusist lii tehálâš viestâ sehe sämisiärvádâhân já mii miärádâstahheid. Mij kijttep president taan tavvoost já halijdep ovdediđ pyeritátulii vuárusavâstâllâm ovdâskode, staatâ já sämmilij koskâvuođâst.
Käldee: Sämitigge
Stubb tuáivui ovdâsvástádâslii savâstâllâm vaaljâive ááigán
Saavâs loopâst president Stubb kiijtij ovdâskode ohtsâšpargoost. Sun sáárnui puáttee ive ovdâskoddevaaljâin já tuáivui, ete vuárusavâstâllâm jotkuuččij vaaljâive ääigi.
– Mušteđ: demokratiast mij uážžup já ferttip savâstâllâđ čuovviittâslávt já leđe eres mielâ-uv. Mij čäittip oppeet maailmân, ete Suomâ lii demokratia myenstereennâm meid vaaljâkámppádâllâm ääigi, Stubb eeđâi.
Ton maŋa sun kulluuttij, ete ive 2026 staatâpeeivih láá lekkum.
Halla-aho: Suomâ lii stuáruduvâs stuárráb eennâm
Ovdâskode sahâalmajin oppeet väljejum Jussi Halla-aho algâttij jieijâs sahâvuáru maailmpolitiikáin tego president Stubb-uv. Halla-aho mield Suomâ, Baltia enâmeh, Puola já Tave-enâmeh láá stuáruduvâs stuárráábeh enâmeh Ukraina tuárjumist. Nube tááhust maaŋgah stuorrâ enâmeh láá stuáruduvâs ucebeh. Halla-aho táátui lase koŋkreetlijd tooimâid stuárráábijn enâmijn.
Halla-aho sáárnui meid ekonomiast. Pyerrin äššin sun mainâšij kavpâšem jieŋâmuárreiguin, piäluštâsráhtulâšvuođâ tiilámijd já mađhâšem lasanem. Nube tááhust ekonomia hiäijun, tastko ulmui kulâttem lii kiäppánâm, veikâ syemmilijn lii ennuv ruttâ.
Nuorâid kalga suojâliđ eromâštooimâin, Halla-aho eeđâi. Ovdâmerkkân täst sun mainâšij rikoslaavâ nubástusâid sehe puhelimij kieldim škoovlâin. Halla-aho muštâlij, ete máttáátteijei já vaanhimij macâttâs vuáđuld puhelimij kieldim lii išedâm pargoid vuáijumnavcâi já pargoráávhu tuárjumist.
Loopâst Halla-aho halijdij muštottiđ, ete vädisvuođâin huolâhánnáá Suomâst ääših láá uáli jo pyereest.
– Haldâttâsah tuáimih ubâ paje. Vaaljah tuállojeh äigitaavlu mield, faallâmnáál láá puohlágáneh muulsâiävtuh, já vaaljâi puáđus tubdâstuvvoo. Aalmuglii torvolâšvuotân kyeskee koččâmušâin lii vijđes ohtsâšibárdâs. Rahttâttâm sehe piäluštâs, aalmugsuojâlem já energiatorvolâšvuođâ kuávlust lii ollâ tääsist. Puoh aššijd ij pyevti rahttâttâđ, mutâ olâtteijee tiilijn ohtsâšpargo tuáimá, Halla-aho muštâlij.
Käldee:
– Yle vuolgâttâs staatâpeeivij lekkâmtilálâšvuođâst (keejâ vuárhá Yle Areenast)
Kove: Matti Porre / Täsivääldi president kanslia (CC BY-NC-ND 4.0)