Kielâ siäilu ko tom kiävttá – craftivism­tyejeh anarâš­kielân

Mottoom ääigi tassaaš mun eellim craftivism-pargopáájást. Talle ko moonnim tohon, mun jiem ollágin tiättám, mii lii craftivism. Lijjim kuittâg kuullâm, ete koččâmuš lâi mottoom kietâtuáján lohtâseijee ääšist, nuuvt ete tot kiäsuttij muu.

Forgâ jo oppim, ete craftivism-säänist ovtâstuveh säänih ”kietâtyeji” já ”aktivism” (eŋgâlâskielân craft + activism = craftivism). Craftivism lii vyeligis kozzii aktivism häämi kietâtyeje peht. Ulmen lii koccááttiđ empatia, savâstâllâm sehe tiäđulâšvuođâ epivuoigâdvuođâin. Hiđes tuoijumproosees piäjá meid tuáijojeijee smiettâđ já kieđâvuššâđ aašijd jieijâs jurduin já váimustis. Craftivism lii távjá siärvuslâš toimâ, já tot maŋgii tiäddut kilelis eellimvyevi. Craftivismtuojij rähtim ij vaađâ eromâš taiđâlâšvuođâ teikkâ muálkkáás tááiđuid. Máhđuliih fáádáh láá ovdâmerkkân oovtâviärdásâšvuotâ, olmoošvuoigâdvuođah, piirâs, ráávhu já nuuvt ain. Craftivism häämih pyehtih leđe ovdâmerkkân kirjettum taavluh, kođosgraafiiteh já tuoppimtyejeh.

Craftivism enni lii Sarah Corbett, kiän mielâst ärbivuáválâš aktivism tego mielâčáittuseh já ánumeh urruu meendu aggressiivlâžžân. Nuuvtpa sun keksij kirjettiđ uccâ smiettâmušcelkkuid kägispittáá oolâ já siämmást kaavnâi joskis, liägus vyevi vaiguttiđ ohtsâškodáláid aššijd kietâtyeje peht. Ive 2008 Corbett čäliškuođij ”A lonely craftivist” ‑nommâsii blogi, mii movtáskitij maaŋgâid ulmuid servâđ fáárun. Nuuvt šoodâi Craftivist Collective, craftivism siärvus, mii kuođij ovdâmerkkân uccâ kirjettum taavluid almoláid soojijd, vâi táváliih ulmuuh kavnâččii taid. Nuuvt tyejeh muštâlii tuáijár viestâ maailmân.

Tááláá ääigi, ko savâstâllâm lii távjá viehâ aggressiivlâš já volliitteijee, sáttá masa jo leđe radikaal väldiđ pele positiivlâšvuođâ peht. Ko mun čokkáástâllim pargopáájást já lijjim smiettâmin, maidsun mun kirjettiččim kägispittáá oolâ já moin ivnijn, te mun jiem puáhtám leđe smietâhánnáá, ete craftivism sovâččij meid uáli jo pyereest kielâaktivismân. Muu mielâst jo tot lii kielâtaho, ete ucceeblovokielâ kiävttoo tágárijn uccâ kietâtuojijn, leš viestâ talle mii peri. Tiäđust-uv meid kirjettum celkkuu merhâšume puáhtá leđe taggaar, ete tot movtáskitáččij ulmuid sárnuđ eenâb ovdâmerkkân sämikielâ. Nuuvtpa mun rähtiškuottim anarâškielâlijd craftivismtuojijd.

Valmâš craftivismtyejeh, main lohá anarâškielân ovdâmerkkân "Jyehi eellim lii tehálâš".
Valmâš craftivismtyejeh

Maid jis taan ive Säämi aalmugpeeivi já sämikielâi ohhoost rahtuuččii sämikielâ craftivismtyejeh? Ovdâmerkkân škoovlâin tâi eres-uv soojijn puávtáččij orniđ veikkâ craftivismpargopáájáid, main uásálisteeh pesâččii sámástiđ já siämmást kirjettiđ taavluid, moh ovdedeh já pyehtih uáinusân sämikielâ.

Nabai lii-uv tust mielâst mottoom motto, smiettâmuš- tâi časkosceelhâ, moin puávtáččij movtáskittiđ ulmuid sámástiđ eenâb? Maid tun kirjettiččih kägispittážân anarâškielân?

Koveh: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...