Kielâ siäilu ko tom kiävttá – craftivism­tyejeh anarâš­kielân

Mottoom ääigi tassaaš mun eellim craftivism-pargopáájást. Talle ko moonnim tohon, mun jiem ollágin tiättám, mii lii craftivism. Lijjim kuittâg kuullâm, ete koččâmuš lâi mottoom kietâtuáján lohtâseijee ääšist, nuuvt ete tot kiäsuttij muu.

Forgâ jo oppim, ete craftivism-säänist ovtâstuveh säänih ”kietâtyeji” já ”aktivism” (eŋgâlâskielân craft + activism = craftivism). Craftivism lii vyeligis kozzii aktivism häämi kietâtyeje peht. Ulmen lii koccááttiđ empatia, savâstâllâm sehe tiäđulâšvuođâ epivuoigâdvuođâin. Hiđes tuoijumproosees piäjá meid tuáijojeijee smiettâđ já kieđâvuššâđ aašijd jieijâs jurduin já váimustis. Craftivism lii távjá siärvuslâš toimâ, já tot maŋgii tiäddut kilelis eellimvyevi. Craftivismtuojij rähtim ij vaađâ eromâš taiđâlâšvuođâ teikkâ muálkkáás tááiđuid. Máhđuliih fáádáh láá ovdâmerkkân oovtâviärdásâšvuotâ, olmoošvuoigâdvuođah, piirâs, ráávhu já nuuvt ain. Craftivism häämih pyehtih leđe ovdâmerkkân kirjettum taavluh, kođosgraafiiteh já tuoppimtyejeh.

Craftivism enni lii Sarah Corbett, kiän mielâst ärbivuáválâš aktivism tego mielâčáittuseh já ánumeh urruu meendu aggressiivlâžžân. Nuuvtpa sun keksij kirjettiđ uccâ smiettâmušcelkkuid kägispittáá oolâ já siämmást kaavnâi joskis, liägus vyevi vaiguttiđ ohtsâškodáláid aššijd kietâtyeje peht. Ive 2008 Corbett čäliškuođij ”A lonely craftivist” ‑nommâsii blogi, mii movtáskitij maaŋgâid ulmuid servâđ fáárun. Nuuvt šoodâi Craftivist Collective, craftivism siärvus, mii kuođij ovdâmerkkân uccâ kirjettum taavluid almoláid soojijd, vâi táváliih ulmuuh kavnâččii taid. Nuuvt tyejeh muštâlii tuáijár viestâ maailmân.

Tááláá ääigi, ko savâstâllâm lii távjá viehâ aggressiivlâš já volliitteijee, sáttá masa jo leđe radikaal väldiđ pele positiivlâšvuođâ peht. Ko mun čokkáástâllim pargopáájást já lijjim smiettâmin, maidsun mun kirjettiččim kägispittáá oolâ já moin ivnijn, te mun jiem puáhtám leđe smietâhánnáá, ete craftivism sovâččij meid uáli jo pyereest kielâaktivismân. Muu mielâst jo tot lii kielâtaho, ete ucceeblovokielâ kiävttoo tágárijn uccâ kietâtuojijn, leš viestâ talle mii peri. Tiäđust-uv meid kirjettum celkkuu merhâšume puáhtá leđe taggaar, ete tot movtáskitáččij ulmuid sárnuđ eenâb ovdâmerkkân sämikielâ. Nuuvtpa mun rähtiškuottim anarâškielâlijd craftivismtuojijd.

Valmâš craftivismtyejeh, main lohá anarâškielân ovdâmerkkân "Jyehi eellim lii tehálâš".
Valmâš craftivismtyejeh

Maid jis taan ive Säämi aalmugpeeivi já sämikielâi ohhoost rahtuuččii sämikielâ craftivismtyejeh? Ovdâmerkkân škoovlâin tâi eres-uv soojijn puávtáččij orniđ veikkâ craftivismpargopáájáid, main uásálisteeh pesâččii sámástiđ já siämmást kirjettiđ taavluid, moh ovdedeh já pyehtih uáinusân sämikielâ.

Nabai lii-uv tust mielâst mottoom motto, smiettâmuš- tâi časkosceelhâ, moin puávtáččij movtáskittiđ ulmuid sámástiđ eenâb? Maid tun kirjettiččih kägispittážân anarâškielân?

Koveh: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...