Must lii eidu lamaš šoddâmpeivi. Taan tove mun viettim tom jieččân perruin. Jiem pyevti ettâđ, et liččim tom mahten juhlom. Mun jiem kuássin povdii kuosijd, mut jis kiinii puátá, te sunjin mun tiäđust-uv faalâm kááhu já teejâ – teikâ jis kiinii haalijd käähvi teikâ maidnii muide, te talle faalâm sunjin taid.
Kulttuuriäruh
Tastko lam kyevti eennâm ässee, pajedâm meid artikkâlân tagarijd aašijd, moi kooskâst lii iäru Suomâst já Vuáládâhenâmijn.
Vuáládâheennâmliih juhloh mielâstis jyehi šoddâmpeeivi, ko vist Suomâst ulmuuh läävejeh eenâb-uv juhlođ jurbâ iivijd. Suomâst muu mielâst kuđâlov ive maŋa vissâ ”uážžu” juhlođ jyehi viiđâd ive. Suomâst vist párnááh juhloh jyehi ive, mut mottoom kooskâst tot-uv ärbi váhá kiäppán. Kuás te, te tom ferttiiččij vissâ váhá eenâb koijâdâllâđ.
Vuáládâhenâmijn tiätulágán kuásuttem já kááhu faallâm lii táválâš meid maaŋgâin pargosoojijn. Suomâst mun jiem taam nuuvtkin uáini. Lam uáinám, et motomijn juuhlijn pááccám kááhuh já heerskuh puáhtojeh pargosajan.
Iäruh láá meid kááhui falâmist šoddâmpeivijuuhlijn. Táválávt Vuáládâhenâmijn láá eenâb-uv kákkusoortah, já kyessi uážžu jieš valjiđ olssis pyeremustáá njaddee kákkupitá. Ohtâ muu syemmilâš ustev eeđâi ohtii: ”Mun vááldám vistig tien kááhu.” Tothân tiäđust-uv lâi stuorrâ etiketfeilâ. Veik kááhuh láá-uv eenâb, te juáháš kuittâg väljee tuše oovtâ pitá. Já kákkupitáh iä lah mahten uceh, pic tuođâi stuorrâ pitáh.
Vuáládâhenâmijn oro, et šoddâmpeiviohjelm kalga leđe vuorâsulmuin-uv mahtnii eromâš: puáhtá moonnâđ ovdâmerkkân merâriidon, orniđ grillamjuuhlijd, moonnâđ keččâđ mottoom fiilmâ teikâ moonnâđ mottoom olssis vieres kaavpugân teikâ juhlesajan. Naggiim-uvsun mun puástud, jis eeđâm, et šoddâmpeeivih láá aainâs-uv mottoom muudon meid kávpálâš tábáhtus.
Motomin lam jurdâččâm taid ulmuid, kiäh láá sattum šoddâđ kárgámpeeivi. Sijhân juhloh šoddâmpeivijdis tuše jyehi niäljád ive. Amahân te toin naalijn ij olmooš puáráásmgin nuuvt huápust ko nuuvtkis harvii juhlo?
Šoddâmpeivimuštoh, moh iä vájálduu
Muštá-uvsun olmooš tagarijd juuhlijd pyerebeht, jis miinii mana juuhlijn puástud? Oovtâid šoddâmpeeivijd mun muštám Vuáládâhenâmijn hirmâd pyereest muádilov ive tyehin. Toh lijjii muu nieidâi madârááhu šoddâmpeivijuhleh, ko sun teevdij ohcelov. Tot lâi stuorrâ peivi, já tast koolgâi šoddâđ taggaar peivi, mon puohah mušteh loppâavvees – já nuuvthân tast keevâi-uv. Mij ep mušte ááhu mielâtile nuuvtkin pyereest, mut purrâmuš ton-uv oovdâst. Tastmaŋa mii perrust ain muštottuvvoo tien surgâdis peeivist, et maid jo koolgâš faallâđ šoddâmpeivievvisin. Mottoom hyelkki lâi väridâm alda leijee kähviviistán saje, já tohonhân mij puohah talle moonâim. Sun halijdij hälbis saje, mii tiäđust-uv oinui. Na, nuuvthân te keevâi-uv, et kvaliteetângin ij lam nuuvt čuuvtij kiddejum huámášume. Juhlepurrâmuššân lijjii piärgupuláh, maid kokkâ lâi visesvuođâ tiet tiptám uuvnâst váhá kuhebiššáá, tastko toh lijjii čápudâm já uáli jo sitkáh. Nubben váldupurrâmuššân lijjii torskeh, moh lijjii váhá siämmáá tiileest ko piärgupuláh-uv: toh iä njaddam manengin, já toh še lijjii šievnáál lamaš uuvnâst, tastko toh lijjii korrâseh. Kákku vist ij lam čoođâ possum, já ton siiskiš lâi ain njuoskâ täigi.
Muštoh láá lappum
Mun lam jieččân mielâst viättám maaŋgâid šoddâmpeeivijd, mut mottoom suujâ tiet mun muštám paijeel viđâlov šoddâmpeeivi juávhust tuše kuovtijd šoddâmpeeivijd. Vuosmuš lâi, ko mun lijjim pärni já tevdim kuttâ. Tast mun muštám, et naabureh pottii kyessin já et must váldojii koveh riddoost. Nubbe šoddâmpeivigis, mast must láá čielgâ muštoh, lii šoddâmpeivi mottoom ihe tassaaš, ko mun juuttim kárbáin jieččân usteváin Äijihkeeđgi kuuvl já vazzim raapâid pajas, talle ko toh vala tobbeen lijjii. Taat lâi munjin tehelâš tondiet, et lam jieš motomin čáállám nooveel, mast Äijihkeđgi lâi tábáhtumesaijeen jiemge jieš lam tobbeen kuássin iällám. Muu ustev ij masaba oskom tom, et must tuođâi lâi šoddâmpeivi. Eres šoddâmpeeivih munjin iä lah nuuvtkin pááccám mielân.
Ko jo kerd ulmuu mušto lii näävt hyeni, te munhân soittim iännásân já koijâdim sust, maggaar te lâi muu aaibâs vuosmuš šoddâmpeivi. Enni-uv koolgâi váhá smiettâđ. Mun ko lam šoddâm porgemáánust, te enni raahtij ain lyemekááhu munjin. Ko mun tevdim oovtâ ive, te talle lâi kulân kolmâ keesi já ton keežild hyenes lyemeihe. Eeči já äijih láin luhostum uussâđ tuše kulmâ kiilu luámánijd. Eeči lâi vistig huolâttâm tast, et kákkumyerjih kalgeh leđe munjin. Nubben sust lâi huolâ tast, et mun ferttiim finniđ kuittâg mottoom verd luámánijd, ko jiem lam taid ovdil puurrâm. Pärnivuođâstân kale muštám tom, et puurrim čohčuv eehidpittán lyememielhi. Muu vuosmuu šoddâmpeeivi iärráseh kale lijjii juhlom. Kyessin láin ákku já äijih, já enni já eeči tiäđust-uv láin kuohtuuh pääihist. Talle fallui käähvi já lyemekákku. Mun jiem tieđe – ige ennigin muštám – lijjii-uv talle šoddâmpeiviläähjih vâi iä.
Omâs uđheh
Vuáládâhenâmijn lii meid ohtâ utke, mii lii muu mielâst uáli jo oomâs, jiemge mun lah toos kuássin hárjánâm: tot lii taggaar, et juhlijd puáđidijn kalga tuáivuttiđ luho tiäđust-uv juhlekáálvun olssis mut suu lasseen meid suu perrui já huolhijd já puoh kuossijd, kiäh jo ležehkin suin oovtâst juhlomin. Ulmui luhotuáivuttemoornig lii meid tehelâš. Munhân tuávhis olgoeennâmlâžžân jiem taam aalgâst tiättám já tiäđust-uv tuáivuttim luho tuše šoddâmpeivisáŋgárân. Puástudhân tot moonâi, já ton maŋa poođij oppâtijme, et maht te kalga ”muččâdávt” já ”olmânáál” porgâđ. Tááláš mun jiem lah toos valagin hárjánâm, já amahân te tiet vyehi ij puáđi must kuássin luhostuđgin. Taan ääigi mun poorgâm muu vuovvijn adai tuáivuttâm šoddâmpeivisáŋgárân luho já te eeđâm puohháid, et muu kulttuurist ij lah táválâš tuáivuttiđ luho ubâ juávkun oovtâ tiätu-ulmuu šoddâmpeeivi tiet. Mun jiem tuše pyevti.
Merkkâiveh
Šoddâmpeeivih láá tiäđust-uv meid mottoomnáál merkkâiveh ulmuu elimist. Šoddâm lii tehelâš, siämmáánáál ko jäämmim-uv. Vuosmuu keerdi ahe puátá tiäđust-uv ohtsâškoodán-uv mielâkiddiivâžžân talle ko olmooš juávdá škovlâahan. Ton maŋa čuávuvâš merkkâihe sáttá leđe rippâškovlâ, jis olmooš kulá kiirkon. Ton maŋa rávásmemahe lii čuuvtij tehelâš: talle finnee aainâs-uv jienâstemvuoigâdvuođâ já puáhtá vyeijiđ vyeijimkoortâ já šiev luhhoin veik naaijâđ-uv vaanhimij lovettáá teikâ moonnâđ suátiviehân teikâ siiviilpalvâlusân. Ton maŋa álgá-uv uáli jo táválâš ränis eellim, já čuávuváá tove stuorrâ juhleh láá muu mielâst esken talle ko olmooš tiävdá vitlov, kutlov, já ton maŋa tot ahe lii tehelâš, ko viijmâg olmooš juávdá teikâ piäsá iäláttâhahan.
Šoddâmpeivij historjá
Tastoo mun kuovllistim váhá šoddâmpeivij historján. Tien äärbist láá maaŋgah mainâseh. Motomij mainâsij mield šoddâmpeiviärbi lii álgám Euroopist. Kuhháá tassaaš ulmuuh uskuu, et paas jiegah aldanii ulmuid eidu šoddâmpeeivi ääigi, nuuvt et šoddâmpeivisáŋgár suojâlem tiet peerâ já usteveh pottii kolliistâllâđ já ”vahtiđ” juhlekáálvu. Sij uskuu, et positiivliih luhotuáivuttâsah, muusik já juhlelarmâ tiptii paas jiegâid olgoláá. Meiddei jo tovláá Egyptist šoddâmpeeivijn onnui tärhis loho, tastko šoddâmpeivi lâi njuolgist ohtâvuođâst kulttuurân tehelii astrologian. Já ain motomeh skihtejeh tom, kogobeht planeteh láá almeest eidu ulmuu šoddâmääigi já maid taat meerhâš ulmuu luándu já luho já eellim uáinust.
Mainâsij mield kákku- já kintâlärbi lii álgám antiik Kreikkaast, kost jurbâ teikâ Mánudáá hámásâš kákku tolvui Artemis, Mánudáá immeel, temppâlân. Kááhu kinttâleh cokkiittuvvojii, vâi kákku-uv čuovviiččij tego Mánudâš, já čuovâ vuolgâttičij rukosijd já signaalijd Artemisân. Kinttâlij posolem lii-uv utken maaŋgâ kulttuur šoddâmpeeivijn. Taat lii finnim aalgâs taggaar oskomušâst, et joskis tuoivâ soodâst aalman časkâdum kinttâlij suovâ fáárust toin naalijn, et imeleh tom kuleh. Šiev luho tiätá tot, jis šoddâmpeivisáŋgár luhostuvá časkâdiđ kinttâlijd kááhu alne ovttáin possoolmáin.
Loopân
Jis šoddâmpeeivijn miiniigin puorijd lâš, te amahân te toh pyehtih váhá muttuustâllâm ulmuu ränis aargân. Talle puáhtá perustiđ jieijâs ustevijn já pajediđ sii tyellittälli peeivičuovân. Já jis šoddâmpeeivih láá luhostum, te kolgâččij-uvsun taid liijká-uv irâttiđ mahtnii pyerebeht mušteđ? Já moin naalijn, vâi toh muštoh siäiluččii ucánjáhháágin pyerebeht. Já jis kiästnii liččii hävskis muštoh muu šoddâmpeeivijn, te mielâstân mun taid muštoid tiäđust-uv kulâččim.
Käldee:
– Syntymäpäivien historiaa – taikauskoa ja onnentoivotuksia (syntymapaivalahjat.fi)
Kove: Marja-Liisa Olthuis